Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kosmos lühikokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kosmos, vastand, kaos, kosmogoonia, kosmoloogia, kosmograafia, kosmonautika, kosmopoliit, kosmopolitism, teaduses, universum, maailmaruum, riigiametnik, kreetal, ameerikast, ilutaim, cosmos, maailmakord, kinoandmine. Siis küsis, mis on jumal? Vastas: See, kellel pole algust ega lõppu. Kuidas elada vooruslikult? Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures ei tohi. Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge(Arhee)? - Vastus: VESI. Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos. Anaximandros 611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi.
FILOSOOFILINE VÄÄRTUS. Filosoofia distsipliinid: Eetika, metafüüsika, loogika, kunsti-, ajaloo-, religiooni-, teadus-, poliitika-, vaimu-, inimese-, keele-, filosoofiafilosoofia. 2. Objektiveeriv ja mitteobjektiveeriv mõtlemine. OBJEKTIVEERIV MITTEOBJEKTIVEERIV Täppisteadusele omane Filosoofiline mõtlemine Tehnoloogia Kosmoloogia Manipuleeriv Näeb seda, mis ON Esemestav See nägemine palju raskem, kui mate Tee nii, nii... siis saad sellise tulemuse tõestused. Küsimus KUIDAS? Siia sisse jääb ka objektiveeriv mõtlemine Seadusi, reegleid, programme järgiv (kuid piirid). Küsimus MIKS? (1,2,3,4)
Tartu Tamme Gümnaasium Angela Peeb Ideid multiuniversumi olemusest Uurimistöö Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ......
.............................................. 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid.......................................................................12 3.2.6. Kosmoseteleskoobid............................................................................. 13 4. KOSMOLOOGIA................................................................................................. 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM.......................................................................................... 15 4.3. HELIOTSENTRISM....................................................................................... 16 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM......................................................
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa
· Mõlema kombinatsioon. mõtlemist. · Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on · Platon vaatleb enam vormi /ideed, Aristoteles enam selle kerakujuline ja lõpliku raadiusega. seoseid mateeriaga. · Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust. · Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni. · Kosmos · Mõju keskaja filosoofiale · Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See · Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal teine allpool teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti kuud, üks taevane, teine maine. Ülemine koosneb eetrist "kristlasteks enne Kristust" ja mõnikord maaliti isegi
arvates ikkagi tagasiviidav sellisele ontofaaniale. Kogu siinpoolsus on kadunud, äärmuslik versioon. Loomislood: David Adams Leeming Creation Myths From the World entsüklopeedia (2010). E-raamatu koopia Ott Kagovere käes, kui huvi on siis mine küsi. Eliade From Primitives to Zen (1967). Loomine: 1) Eimillestki. Eliade ja Leeming 2) (Kaosest). Algse ühtsuse jagamine (Eliade). Eliade ja Leeming. Kaos ka substantsi sünonüüm. Eliadel läeb siia alla ka maa ja taeva lahutamine. Leemingil mitte, tema esimene näide kosmiline muna. 3) Sukeldumine. Nii Eliadel kui Leemingil eraldi välja toodud. Võimalik, et lind sukeldub ürgookeani ja toob sealt maatüki mere peale ja see hakkab paisuma. 4) Ürgolendi (primordial being, world parent). Eliade ja Leeming. Lammutamine, tapmine. Ürgolendi kehast tekib kogu universum. Mõnes mõttes kokkuviidav kaosest loomisega, munast loomisega.
asjaoludest. Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. 20.2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega
tähtedes ja nende arengu lõppstaadiumis toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone, seal tekib heeliumist raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni. 27. Nimeta tuumafüüsika rakendusi? Tuntuim tuumafüüsika rakendus on kasuliku energia tootmine, lisaks elektrijaamadele kasutatakse seda ka laevadel ja kosmoseaparaatides. Tuumareaktorite abil toodetavaid erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnus kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses. 28. Mis on neeldumisdoos? Selle ühik. Neeldumistoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks on grei (Gy). 29. Mida mõõdetakse biodoosiga? Selle ühik. Biodoosiga mõõdetakse erinevaid bioloogilist toimet omavaid kiirguseid. 30. Milline kiiritus doos on inimesele ohtlik? Millised on kiiritushaiguse tunnused? Inimesele on ohtlik röntgeni- ja radiaktiivne kiirgus. Kiiritushaiguse tunnused ilmnevad juba doosil 0,5...1 Sv
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis
mõistetud, mistõttu kutsuti ,,tumedaks". Ei sallinud rumalust ja rumalaid. Inimeste rumal elamine ja rumal suremine ajas teda nutma, siit ka tema nimetamine ,,nutvaks" mõtlejaks. Herakleitose mõtlemine sarnanes idamaade mõtlejate omaga. Herakleitos põlgas inimesi, kes ei näe seda, mis ON, seda, millega nad igapäev vahetult kokku puutuvad. Herakleitoselt on meieni säilinud üksnes fragmendid, mille keskseteks terminiteks on 2 logos, kosmos, tarkus (vt. Herakleitose fragmendid). Sõna logos tulenes sõnast legein (tõlkes: korjata kokku) ja tähistas Herakleitosel seda, mis ON. Kosmost mõistis Herakleitos kui loomisprotsesside ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. Kosmose protsessi, milles igavik ja aeg on teineteisega lahutamatult seotud, võrdles tulega. Mõistis saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (selle, mis muutumises jääb samaks) ühtsust, milles rõhutas saamist
Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile
otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud? Selleks on mingi substants ürgne algaine. On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi. Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria. Vesi on igaveses liikumises. Maa on
keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetataksetäheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Galaktika ja Universum 1) Universum Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17,1 miljardit aastat tagasi ning käesoleval ajal peetakse neist õigeks esimest. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada
Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised
Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste. Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik -- toimub võitlus. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja kogevad kõnet nii nagu seda esitatakse vastavalt oma loomusele. Ülejäänute eest on see varjatud ja unustuses (nagu magadeski). Ka lausus Herakleitos, et ,,loodus/loomus armastab varjuda" ja ,,et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam". 6
Füüsika ei seleta loodust, vaid kirjeldab mudelite abil ning seletab mudelite tööd. 1 1. Loodus ja füüsika 1.1. Loodus Mis on loodus? Sellele küsimusele võib vastata mitmeti. Laiemas mõttes on loodus kogu materiaalne maailm, kogu Universum. Kitsamas mõttes selle inimtegevusest sõltumatu osa. Teaduses kasutatakse tavaliselt loodust laiemas mõttes. Võib öelda, et loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid,
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada või ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel tõestatavad teooriad ). Vaata järgmist joonist: 13 Joonis 10 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe
Eudoxose süsteemi arendas edasi Aristoteles (384-322 e. Kr.), viies sfääride arvu 55-ni. Kuigi Aristotelese maailmapilt oli konservatiivsem, kui mitmetel tema eelkäijatel, oskas ta esitada oma vaateid sedavõrd efektselt, et just tema süsteem kujunes valitsevaks paljudeks järgnevateks sajanditeks. Tõsi, 1209. ja 1215. aasta kirikukogud mõistsid Aristotelese õpetused hukka, kui ketserlikud, kuid varsti õnnestus Aquino Thomasel (1225-1274) sobitada see kosmoloogia kiriku õpetusega ja nii leidis ta skolastika koostisosana tee Euroopa ülikoolidesse. Astronoomia Teadusliku kosmoloogia ajalugu algas Mikolaj Koperniku (1473-1543) töödest, kes alates 1496. aasta sügisest alustas Kuu regulaarseid vaatlusi. Peatselt jõudis ta arusaamisele, et vaatlused ei kinnita varasemate mudelite järeldust, nagu peaks Kuu oma esimeses ja viimases veerandis olema Maale ligi kaks korda lähemal, kui noor- ja täiskuu ajal. See sundis Kopernikut üle vaatama ka
Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria
Nii on Armeenia linna Spitaki maavärinat seostatud nõukogude tuumakatsetusega Kesk-Asias möödunud sajandi 80. AASTATE lõpul. Nõukogude teadlane A. zaharov tegi mõõdunud sajandi 50. Lõpul paigutada tuumapommid mõlemale poole Ameerika kontinendi ookeandies olevatesse veealystesse maakera murdekohtade sügavustesse ja vajadusel need lõhata. See oleks hävitanud kontinendi täielikult. Nagu märgitud, maakera ruum on tinglikult mitmekihiline, maapinna sügavused, õhuruum, lähi- ja kaug kosmos. Maakera (gloobus) tasapinnaline projektsioon on kas geograafiline, poliitiline, loodusresurssi, etniline jne. kaart.Kaart on kokkuleppeline maakera projektsioon koos oma tingliku meridiaasnide ja paraleelide võrgustikuga ( Greenwichi, Ladina, Pukovo), mis põhast lõunasse ühendab omavahel põhjapoolust lõunapoolusega, ehk nullmeridiaan. Ka mitte midagi ei muutu, ku pöörame maakera ringi, „jalad“ ülessepoolwe. Siis võime maakeral avastada hoopis midagi huvitavamat ja
Ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa
Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast. Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. (Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse. Boreos muutus maoks nimega Offis ja põimus ümber Eurinome, mille tulemusena viimane rasedaks jäi
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn
· Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba · Kosmoloogia retoorika õpetajana. · Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt · Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism, jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin
realistlik - ,,Lääneneiu" 1903, rahvusromantism- rahvariideid, rahvuslik maastik. - Pikemalt peatub Itaalias (Capri saar), maalib oma võõrastemaja perenaist ,,Mia padrone". Capri vaated, ,,Vana Capri küla" - Esimene Eesti kunstnik, kes jõuab Põhja- Aafrikasse. Maalinud pastellidega araablasi, berbereid, sealset elu. Nt. ,,Vaade Tunise linnast". - 1938 maalitud ,,Talvemaastik" - Taeblas majamuuseum K. Raud - Laikmaale vastand - Korrektne kunstnik - Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, Düsseldorfi kunstiakadeemias, lõpetanud Müncheni kunstiakadeemia. - ,,Puhkusrännak" Joosepi ja Neitsi Maarja põgenemisest Palestiinast Egiptusesse, kujutatud taustal Eesti maastikku, sümbolism - Enamik loomingust mustvalge, seotud söe ja pliiatsijoonistusega. - Püüab edasi enda suuri filosoofilisi, religioosseid teemasid, teda mõjutanud ka Norra kunstnik E. Munch.
Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses üldine usk, et teadvus peegeldab maailmasellisena, nagu ta on, lisamata sinna omaltpoolt midagi olulist. Renessanssiajastu tõi, aga hoopis uue inimesekäsitluse. Kogu maailma hakati nägema konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks, sest see sõltus asukohast, milles see maailma vaatleja asus. 17
Ühes TÜ aulas peetud kõnes ütles ta, et meil (s.t tema firmal) pole vaja teadust üldse, vaid ainult selliseid teadus uuringuid, mis kinnitavad meie toote AU igakülgset kasulikkust. AU oli Hindi konstrueerimis-ja tehnoloogiabüroos Desintegraator leiutatud pruunikas jäätmehaisuga vedelik, mis saavutas üle kogu N. Liidu imerohu kuulsuse ja mille hankimiseks seisid inimesed öö otsa järjekordades. (Saari 2009, lk 2227-2228) 1.4.3 Patoloogiline teadus Patoloogilises teaduses kasutab teadlane küll algul teaduslikku meetodit kuid alateadlikult kaldub kõrvale sellest ja hakkab oma tahtmise kohaselt andmeid tõlgendama. Tavaliselt on avastatud nähtus vaevu märgatav kuid emotsiooni najal väidab teadlane, et ta uuringus ilmneb see väga selgelt. Sellist avastust suudavad alati korrata vaid nähtuse pooldajad aga mitte skeptikud. Nii suutis veneteadlane Nikolai Fedyakin väidetavalt teha erilist vett, mille külmumis temperatuur oli -40°C ja keemis temperatuur 150°C
annaabi.ee 
