2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3.Siirdekalad (lõhe , meriforell,angerjas jne ) Toitumise järgi : 1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest ) 2.Lepiskalad ( on taimedest, detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad ) Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest
....... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14 3.2. Laevastik ja püük .............................................................................................. 15 3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6
9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks · Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul
......................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Viidatud allikad................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Kalandus ja meretööstus on Eesti ajaloos mänginud tähtsat rolli, kuid viimastel aastatel teinud teed teistele sektoritele. Kalandus jääb jätkuvalt tähtsaks alaks, millel riik peab tunduvalt kontrolli peal hoidma, et ei tekiks ülepüüki, röövpüüki ning hüdrosfääri ega ka keskkonda ohustavaid tegureid. Uurimisülesanded: mis organisatsioonid mõjutavad Eesti kalanduspoliitikat, millised õigusaktid käivad kalanduspoliitika kohta, milline on EV kalanduspoliitika aastatel 2014-2020 Töö jaoks otsitakse materjali lõputöödest, teadusartiklitest, kuid ka suurematest ning
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:
linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat. Põllukultuuride kasvupinnast moodustas suurima osa 2010. aastal jätkuvalt teraviljakasvatus 46%, järgnesid söödakultuurid 34,5% ning tehnilised kultuurid 16,5%. Kartul, köögivili ja kaunvili moodustasid kokku 3,3% (joonis 1). 2009. aastaga võrreldes on kahanenud teravilja ning suurenenud söödakultuuride osakaal, teiste kultuuride osakaal kogupinna suhtes on jäänud samaks. Eesti kalandus Kalanduse valdkonnas on esindatud Eestis erinevad suunad: kaug- ja rannapüük, sisevete kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid tööstuses ja kaubanduses on esindatud ka sisevete saak ja kasvanduste toodang. Läänemeres püütakse kala nii avamerelt kui ranniku lähedalt. Avamerepüügi levinumad kalad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil on valik mitmekesisem: räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, koha,
.....................................................6 Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta....7 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................8 2 Sissejuhatus Kalandus on olnud läbi aegade ranna lähedal elavatele inimestele üheks peamiseks sissetulekuallikaks, tänapäeval küll vähem kui sajandeid tagasi. Kalavarude arvukuse ja liigilist muutumist on põhjustanud nii inimene ülepüügiga kui ka kliimamuutused. Kalavarude säilitamiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks Euroopas on loodud direktiive. Kui maailmas elab üle 20 000 liigi kalu, siis meil vaid 75 liiki, neist 44 on mageveekalad, ülejäänud on siirde ja poolsiirdekalad Läänemeri
muutmine. · Eestis rakendatavad ohustatud kalaliikide kaitse ja taastamise seadusandlikud meetmed ei ole ohustatud liikide kaitse ja varude säästliku majandamise kindlustamiseks praegu piisavad. · Kõige tõhusamaks ja odavamaks meetmeks kalavarude taastumisvõime ja veekogu tootlikkuse säilitamiseks ning ebasoovitavate muutuste vältimiseks ökosüsteemis (juhul kui kalade sigimistingimused on normaalsed) on kalapüügi säästlik korraldamine. · Püügieeskiri on vaja hoida vastavuses varude seisuga. Vajalikud on seadusandlikud muudatused! Näiteks .... 1. Veekogude saastamise, tõkestamise või veekasutuse eest laekuvast rahast tuleb osa suunata otse nende veekogude kalavarudele tekitatud kahju heastamiseks. 2. Ranna ja kalda kaitse seaduse alusel on vooluveekogude veekaitsevööndi laius 10 m seal on puittaimestiku raiumine keelatud. Lõheliste elupaikade
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus
Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev), Püünis selle tehniline tase Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q Kalade morfoloogia Selektiivsus c Meeskonna
Grundtropi ostmisel tuleks jälgida järgmisi parameetreid plastmass kera läbimõõt mm , raskus kg , raskus vees . Kui tegemist kummist siis kummist seibi läbimõõtu mm , kaal kg, kaal vees 1kg . Kui tegemist pelagilise traalnoodaga tuleks arvestada järgmisi parameetmeid kettraskuse lüli läbimõõt mm , tinapaela läbimõõt mm , ühe jooksvameetri kaal kg, ühe jooksvameetri kaal vees 1kg . Teine kord spetsiaalseid kettraskuseid asendatakse ka aknruketiga ja tinanööriga . Mõningate kalapüügi varustuse müüvate firmade kodulehed , kuidas seal on andmed esitatud ja kuidas tellimine käib : www.annilo.ee , www.koied.ee , www.morgere.com , www.cantrawl.com . -4- Traalnootade kordaseadmine püükiks Enne traalnooda sisse laskmist kontrollidakse traalnoot , trossid , vaierid jne ja tehnilised seadmed korralikult üle , et kõik oleks nii nagu peab . Traalnooda linas kotrollitakse ega pole auke tekinud .
kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset. Metsa majandamine tähendab arukalt läbi mõeldud majandamiskava. Väga oluline on juhinduda sästliku metsamajanduse põhimõtetest. Raie ei tohi ületada kasvu. 5. Metsa kasvatus. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Kalandus 1. Mis on kalandus? Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamise, kalavarade kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. Kalandus koosneb kahest harust: kalapüük ja kalakasvatus. 2. Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. 3. Kalanduse vormid, nende iseloomustus
populatsiooni toimimiseks on vaja kindlat isendite hulka, ehk kriitilist massi. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku. B2 populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta). Ajutiselt suurema arvukuse puhul jääb puudu toitaineid ja muud vajalikku. Tagajärjeks väljaränne ja surevuse suurenemine. Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki I maksimaalne jätkusuutlik kalapüük, sest varud punktis B võimaldavad populatsiooni maksimaalset juurdekasvu. 29. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. Populatsiooni suurema varu (B2-B) juures on saak suur ka vähesema jõupingutuse puhul. Kui
· Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. · Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. · Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel. Keskkonnakaubad: Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 8. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Kaitsealuse loomaliigi isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), loodusest eemaldamine, looma või selle osa võõrandamine. Kaitsealuse loomaliigi isendi kahjustamine on isendi õigusvastane häirimine või vigastamine (sealhulgas
Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis. Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju.
Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel. Keskkonnakaubad: Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. KOKKUVÕTVALT: Keskkonna hindamine võimaldab arvestada nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine
nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnatooted on tooted, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda ja majandada ressursse. Ressursside majandamine hõlmab loodusressursside varude säilitamist, hoidmist ja suurendamist ning kaitsmist ammendumise eest (nt kõik kalad meres). Keskkonnakaubad mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. §15. (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 640
Fileeks lahkamine. Eemaldatakse soomused ja sisikond. Kala küljetükid lõigatakse kummaltki poolt selgroogu lahti. Fileerimisnoaga eemaldatakse küljeluud (üksikud väiksemad allesjäänud luud võidakse eemaldada pintsettidega). Filee võib olla nahata või nahaga. Ümarkala lahkamislõige. Lõigatakse lõpuste tagant ära pea, eemaldatakse tekkinud ava kaudu sisikond. Kõhunahk jääb terveks. Suured kalad võidakse omakorda veel portsjontükkideks lõigata. Lapikkala lahkamislõige. Kasutatakse peamiselt paksu ja kõrge seljaga kalade ettevalmistamisel soolamiseks, vinnutamiseks, suitsutamiseks. Kala avatakse selja poolt, puhastatakse. Pea ja saba juurest tehakse läbi lõiked viisil, et saame kala avada. Kokku jäävad kaks poolt kõhu osaga. -5- Rehu-, jahu- ja loomasöödakala
peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja
Kuna mere seisund mõjutab ka elu meres ja mere kallastel, leiame soovituste seast ka juhised, kuidas kaitsta pringleid, hülgeid ja lõhekala ning kuidas korraldada turismi ja puhkemajandust loodust säästval ja jätkusuutlikul 7 moel. Merre valguvad mürgid kogunevad aja jooksul kaladesse, Läänemere räime ja lõhe kudedes on seda kohati piisavalt, et kalad ei mahu inimtoiduks lubatu raamidesse. Rootsis ei soovitata lapseootel naistel Läänemerest püütud kala väga tihti pruukida, et vähendada loote ajukahjustuse riski. Hinnatud lõhe aga kogub röövkalana endasse meres toitudes vähkitekitavat dioksiini. Kogused on küll imeväikesed, kuid mitte olematud. Turgudel müüakse palju rohkem kala, kui on kokku püügi ja tollideklaratsioonides.Selle
kohalikul turul. Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias. Merelaevade arenedes ja kalapüügivahendite täiustudes hakati kala püüdma avamerel, ning pikema säilitamise eesmärgil sealsamas ka töötlema. Arenesid ja täiustusid äriteenused, kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20.saj. hakkas levima ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga suured kalapüügi laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Ookeanipüüki saavad endale lubada vaid suured ja/või rikkad riigid - USA, Jaapan, Venemaa jt. rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370km kaugusele rannikust. Kui ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, võib püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. Avaookeani kalapüügi reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega
· a) Selgita mõistet majandusvööndi veed? (2 punkti).................................. b) Kuidas võib mõjutada majandusvööndi olemasolu Portugali ja Austria majandustegevust? (4punkti) ............................................................ · Täida lüngad. (5 punkti) Kalavarad on .................. loodusvarad. Kõige kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega on ................ kalad. Alates 1977.a. tohib rannikuriik kontrollida ja piirata kalapüüki oma .................... vetes. Kõige suuremad on .............. ookeani kalavarad. Kalavaesed on ................... ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük.
Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees
9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. ,,Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 15
9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 15
Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud. Puuvarbi ühendas kasevitstest punutis. Ülesvoolu tõusva kudekala püüdmiseks mõeldud püünise ümber oli vaiadest tugiseadis koos laudadest kandlavaga. Sellel liikus püüdja, kes pikavarrelise kahvaga ammutas kaitsast kalu. Mädajõe püünis oli kasutusel kogu suve, enne jää tekkimist koristati varrad varju alla, kuid tugiseadis jäi talveski jõkke. 1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna alandamise tõttu kuivalejäänud kaldaribas neerukujuliste püüniste vaiakontsud. Tõenäoliselt oli ka siin tegemist kaitsataoliste püünistega. Nende läbimõõt oli pikuti üle 4 meetri ja laiuti üle 3 meetri
vahendite hulgast, mis on määratletud kui harrastuslikud püügivahendid. Eestis on huvikalastajad traditsiooniliselt kasutanud angerjapüükiks merest ka jadaõngi, milledega püüdmine eeldab aga piiratud püügiõiguse olmasolu. Viimase saamiseks tuleb pöörduda vastava maakonna keskkonnateenistuse poole, esitada avaldus jne, kusjuures tasub teada, et keskkonnateenistus ei ole kohustatud igale soovijale vastavat luba väljastama, kuna maakonniti kehtivad kutselise kalapüügi vahenditele piirarvud, aga niisugune õngejada on määratletud just kutselise kalapüügi vahendina. Huvikalastaja peab omandama harrastusliku kalapüügi õiguse, kui tema püügivahendid ei piirdu ühe lihtkäsiõngega. Praktikas näeb see välja nii, et keskkonnateenistusets või kalastusklubist ostetakse kalastuskaart. Kalastuskaart peab kalapüügil kaasas olema ning see tuleb nõudmise korral esitada keskkonnainspektorile. /Õngitsemine lk. 20/ 2.1 Lubatud õngpüünised
..............................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)
BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST. EUTROFEERUMISE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD VEETAIMED VOHAMA, TEKIB HAPNIKU PUUDUS NING KALAD SUREVAD. SELLEGA KAASNEB VEE LÄBIPAISTVUSE VÄHENEMINE, PÕHJASETETE MUDASTUMINE JA VEEKOGU KINNIKASVAMINE......................................................9 1972. AASTAL 57 MAA POOLT ALLA KIRJUTATUD RAHVUSVAHELISE KOKKULEPPEGA KEHTESTATI TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED. HEITAINED JAOTATI KOLME KATEGOORIASSE. ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD
Tootmistegurite väärtusi võib hinnata kahel viisil: kasutatakse tootmistegurite tegelikku ostuhinda; Igapäevases majandustegevuse on see enimlevinud lähenemine; väärtusi hinnatakse netohüvena, mida oleks saadud, kui tootmistegureid oleks kasutatud parimal alternatiivsel viisil. Selliselt hinnatud kulusid nimetatakse alternatiivkuludeks (opportunity costs). Alternatiivkulude lähtekohaks on majandusteaduse põhiprobleem: valik erinevate alternatiivide vahel. Näiteks kalapüügi laevameeskonna liikmed võivad teha mõnda muud töö (töötada kaubalaeval), kütust ja muid vahendeid võib kasutada teistes valdkondades. Laevaomanik võinuks laevaostuks kasutatud raha investeerid mõnda teise objekti, nt veoautosse jne. Tootmise sisendite alternatiivkulu suurus on see väärtus, mida neid sisendeid kasutades saanuks toota järgmisena parimas võimalikus rakenduses. Teine oluline alternatiivkulu on tootmistegevusega kaasnev keskkonnakulu (mõju), millega
Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet. E- andmed on alates 2000. aastast. Järelvalvevaldkonnad: 1. Keskkonnakaitse – nn pruun valdkond ehk eluta looduse valdkond (jäätmed, tootjavastutus, välisõhk, veekaitse, maapõu, kemikaalid jne). 2. Looduskaitse – nn roheline valdkond ehk klassikaline looduskaitse (kaitstavad liigid, kaitsealad, metsakaitse, jahindus jne). 3. Kalakaitse – kalapüügi ja -käitlemise kõigi etappide järelevalve (harrastuspüük, kutseline püük rannikumeres, siseveekogudes ja Läänemerel, kaugpüük ookeanidel, kalakäitlemisettevõtete kontroll). Õigused: 1. kontrollida keskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist, et tagada loodusvarade seaduspärane ja säästlik kasutamine; 2. rakendada abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike
suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist söötmist, asustamist, välja püüki joonise), vee vool kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest.
Õngepüük Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
