Rahvusliku liikumise tähtsus ajaloos Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg oli aeg,mis toimus aastatel 1860- 1880.See oli aina aktiivsust koguv tegevus,mille eelduseks oli rahva kiht, mis oli saavutanud majandusliku sõltumatuse.Rahvusliku liikumise eestvedajateks olid haritlased ,nagu näiteks Carl Robert Jakobson,Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt.Väga tähtsad tegelased ärkamisajal olid ka F.R.Kreutzwald ja Lydia Koidula. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli kindlasti ajalehtede ''Perno Postimees'' ,''Eesti Postimees'' ja ''Sakala'' ilmuma hakkamine.Johann Voldemar Jannsen,kes asutas Perno Postimehe ja Eesti Postimehe ning kelle ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames,virgutas eestlasi talusid ostma ja haridust omandama. Teiseks üheks tähtsaimaks ja meeldejäävamaks sündmuseks oli kindlasti Esimene Üldlaulupidu,mis korraldati poole sajandi eestlaste vabaduse puhul.Seal oli järje...
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning ...
Kiilid Eestis elab umbes 50 kiililiiki. Kiilid on nii vastsena kui ka valmikuna röövtoidulised loomad. Täiskasvanud kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt. Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. Valmikustaadium, mille jooksul kiilid peavad toituma, paarituma ja munema, kestab vaid mõned nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku...
Eesti rahareform Referaat majandusõpetusest Eesti Vabariik on läbi viinud kolm rahareformi: · 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark; · 1928. aasta reformiga võeti markade asemel kasutusele kroonid; · 20. juunil 1992 võeti (taas)kasutusele Eesti kroon; Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon...
Jaanalind NIMI ! Jaanalind · Maailma suurim lennuvõimetu lind · Enamasti paiknevad Lõuna-Aafrikas · Võib joosta kuni 70km tunnis, sammupikkus võib ulatuda 5-7 meetrini · Elab umbes 70 aastaseks · Kaal võib küündida kuni 150 m · Pikkus 2-3 meetrit · suurepärane nägemine 4 liiki · Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taim...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Koostas: Juhendaja: Pärnu 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad lk. 4 3. Vaade seljataha lk. 5 4. Tabatud elevant lk. 6 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid lk. 7 6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riikliku...
Rebane Sisukord: Sisukord............................................................................................................... ...........2 Sissejuhatus, välimus......................................................................................................3 Käitumine............................................................................................................. ..........4 Elupaik, toitumine, paljunemine....................................................................................5 Koht ökosüsteemis, ohustatus ja kaitse.........................................................................6 Kultuur, kokkuvõte.........................................................................................................7 Pildid.................................................................................................................... ..........8 Kasutatud kirjandus..............................
Kooli nimi Parasvööde Referaat 8.b klass Võru 2008 Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel....
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
Tallinna 32. Keskkool Süüfilis Referaat Koostas: Ailar Väärtmaa 9.B Õpetaja: Krista Kiisler 2010 Sisukord Tallinna 32. Keskkool.....................................................................................................................................1 Süüfilis.............................................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................................................................2 SÜÜFILIS................................................................................................................3 Levik.......................................................................................................................
INIMKAUBANDUS- MIS SEE ON ? Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid...
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming. Ja ometi oli ta paradoksaalsel moel inimesena tõestus sellest, et maailm pole must-valge 1...
Kool Ees- ja perekonnanimi SALVADOR DALI Referaat Juhendaja: Ees-ja perekonnanimi Asukoht 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................3 1. SALVADOR DALI 1.1 Elulugu ja looming ..............................................................................................................4 1.2 Suhted isaga ........................................................................................................................8 1.3 Dali täh...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat: Sõltuvused Laur Langeproon Klass: 10 A Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Sõltuvusi on erinevaid. Need võivad olla põhjustatud ainest või olla käitumuslikud. Ained võivad omakorda olla legaalsed või illegaalsed. Käitumine võib olla aktsepteeritav või tau...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 12 Olümplast Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 6 sept 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Olümplaste vanemad...................................................................................................................5 Olümpose mägi...........................................................................................................................6 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded..................................................................................7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel .......................................................................9 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias.........................
TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ...................................................................................................9 "Horatiusete vanne".......................................................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat"...................
Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, kes oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht aastatel 1921-1945. Aastatel 1934 kuni 1945 oli ta Saksamaa diktaator (ehk Saksamaa kantsler). Hitlerit peetakse üheks II maailmasõja initsiaatoriks, lisaks on läbi tema käe hukatud mitmed juudid ja mustlased. Hitler on paljudele inimestele meelde jäänud kui suur kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Hitleri võimule saamine Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikatisevalitsusse eesmärgiga nuhkida parteide ja ringikeste, mida tol ajal loodi väga palju, üritusi. Lisaks hakkas ta osa võtma Saksa Töölispartei debattidest, kuna tema ideoloogia klappis tema maailmavaatega. Inimesed olid tema kõnedest vaimustuses ja tänu sellele võttis Anton Drexler Hitleri Saksa Töölisparteisse. Ta oli partei propagandajuht ning tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsia...
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja e...
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Leidumine, tekkimine, saamine........................................................................................................4 K...
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval ü...
Muusika ja tantsuta poleks elu huvitav Muusika ja tants on kindlasti üks osa elust milleta me ei saaks, või lihtsalt oma elu ette ei kujutaks. Juba ammustel aegadel oli meie esivanematel kombeks tantsida ja laule kaasa hümiseda. Aga miks on siis muusika ja tants meile nii olulised? Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suu...
Uurimusliktöö HETÄÄRID Kogenud hetäär annab nõu neiule, kes kavatseb hetääriksa saada: "Hetääri elu on täis katsumusi. Selles on palju ühist kunstnikuga, muusiku ja arhitekti eluga. Selleks, et hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning ...
2008 (29 1981, ) -- , , ( 2008 .). «» (-) . , . 7 . . «», -- . «» 16 . 1999 «». 19 «». 2 2000 «» (3:0). «» 282 , 67 . , . . 2 20- 17 2002 -- « LG» , 2002 . , (13.02.2003. -- , 2:4) . 2003 -- 5 , 1 . , (28.04.2004. -- , 3:2), . -2004 «» . 2005 2006 , 2007 . 37 , 13 . - , 2006 , , , 2008 . -2008 3 -2008 27- «10». - . , , . 2:0, , . . , , . . , , -- , , , . - 2008. 4 · 2000 -- · 2001 -- · 2003 -- · 2003 -- - · 2007 -- · 2008 -- · 2008 -- 2007/2008 ·...
Kristlus tekkis Ees-Aasias I sajandil, Rooma riigi laostumise ajajärgul. Ta hakkas levima peale Kristuse surma. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumal...
Maa magnetväli Maakera magnetvälja tekitavad elektrivoolud Maa tuuma sularauast koosnevas väliskihis Maa keskmest 1200 kuni 3000 km kaugusel. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Maa magnetväli meenutab tavalise sirge magnetvarva välja ja on üldjoontes üsna sümmeetriline. Nagu magneeditud terasvarval, on ka maakeral magnetpoolused. Maakera magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei ühti geograafiliste poolustega, vaid näiteks magnetiline põhjapoolus asub praegusel ajal Kanada põhjaosas. Kompassi põhjapoolus osutab punkti, mida nimetatakse magnetiliseks põhjapooluseks, lõunapoolus aga punkti, mida nimetatakse magnetiliseks lõunapooluseks. Pooluste asend muutub pidevalt, kuid üsna aeglaselt. Tegelikult erineb maakera magnetväli siiski tublisti magnetvarva väljast, sest ta vormub päikesetuule survel. Päikesepoolsel küljel ehk p...
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid...
yp : : 10. - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 ...
Klassikalise suusatamise stiilid Referaat SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.............................................................................3 Paaristõukeline sammuta sõiduviis............................................................................................. 3 VAHELDUVTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suus...
Rakvere Ametikool Rico Ridala AV14 Tarkvara kui firma ja kliendi vaheline suhtlemiskeskkond Referaat Rakvere 2014 Kliendisüsteemi olemus Enamasti on ettevõttel tarnijad, kes toodet/teenust levitavad. Tarnimine toimub klientidest lähtuvalt. Siit võime juba öelda, et kliendid on prioriteet number üks ja siis tuleb toode ja selle tarnimine ehk levitamine. Tarneahelast on kujunenud ka üks võtmeküsimus firma strateegilise arengu ja konkurentsieelise saavutamisel. Sellest järeldub, et meil tuleb integreerida omavahel tarneahel ja kliendid koos kliendisüsteemiga (mis lähtub klientide vajadustest, tellimustest või soovidest). See funktsioon aitab ettevõttel hallata ettearvamatut kasvu ja nõudlust ning seejärel rakendada vajalikku tegevust, et vastata nõudlusele. Miks t...
IISAKU GÜMNAASIUM 8.KLASS Füüsika Georg Simon Ohm Referaat Koostaja: Janre Kurs Juhendaja: Relika Kaljumäe Iisaku 2008 Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789 Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp, ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist, uisutamist ja piljardit. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofessor Langsdorfi soovitusel jätkas siiski õpinguid iseseisvalt. Täiendanud end kaks aastat omal käel, naasis Ohm ülikooli õpinguid jätkama ja sai juba sama aasta oktoobris (1811) doktorikraadi. Järgnev...
Rakvere Ametikool NIMI AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises pr...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik HOTELLI NING AUTOTEENENDUSE KÜLASTUS Rauno Tisler Referaat Juhendaja: Ülle Tamsalu Kuressaare 2015 Hotell Arensburg külastus Külastasime grupiga 16.jaanuaril Arensburg Spa Hotelli Saaremaal, tegu on väikse ja hubase hotelliga, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur ja vanaaegne: ajalooline osa asub 300 aasta vanuses majas, mis on kõrvutatud modernse hoonega. Samuti on hotellil ka hubane Spa osa ja mõnusad saunad. Asukoht Hotell asub peaaegu Kuressaare kesklinnas ning on igati nähtaval ja sobival kohal, samuti ei ole probleemi ka auto parkimisega, sest hotellil on endal kaks parklat ning samuti hotelli ligidal ka suur bussiparkla, kuhu võib samuti parkida. Info kättesaadavus Hotellil on olemas täiesti toimiv ja korralik ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM CONSTRUCT 2 MÄNGUMOOTOR Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Hakkan tutvustama Construct 2-te. Räägin, mis Construct 2 üldse on, mida sellega teha saab, mida uut mina teada sain või kogesin, millise funktiooni baasil ta on, kuidas liikumist kasutada, kuidas kasutada Event sheet-i jne. Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM1 Soolenakkusi põhjustavad toiduained Referaat Koo stas: Elo Luuasep Juhe ndaja: Ene Takk Sissejuhatus Mis on soolenakkus? Soolenakkused levivad peamiselt saastunud toidu, vee, käte või esemete kaudu. Paikadest on nakatumise pingereas esikohal Egiptus, järgnevad Türgi, Bulgaaria, Läti, Soome, Tai ja India. Soolenakkuste kõige sagedamini esinevad haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest Kõik puu- ja köögiviljad tuleb korralikult pesta jooksva veega, eriti need, mida enne tarbimist termiliselt ei töödelda Koori juur- ja puuviljad Köögiviljade ja liha korralik kuumtöötlemine hävitab haigustekitajaid Väldi ristsaastumist ehk ...
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruun...
Põltsamaa Ametikool Referaat Auto hooldus- põhjapesu A1 Koostaja: Margo Pukki Juhendaja: Mati Sula Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema 2 Miks pesta autot just käsipesulas? * Käsipesulas pestakse autol kõik pinnad - alumised servad, rattad/...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nimi AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Tartu 2013 Silver Tõgen 1 VÄLISPESU 1.1 Survepesu Tuleks auto enne survepesu auto leotus vahendiga auto üle käia siis tuleb see pori ja mustus paremini maha. Survepesuriga tuleks autot puhastada ülevalt alla kuna vesi jookseb mööda autot maha kui teha alt üles siis jääks auto mustaks. 1.2 Pigipesu Piserdada autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendid, lasta mõni minut mõjuda, et v...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Mikrolappide,-moppide omadused, kasutamine ja hooldus Referaat Õpetaja: Maie Ründva Tallinn 2014 Meie koristajate põhiline abivahend on puhas mikrokiudlapp. Rõhutada tuleb sõna puhas, kuna korralikult puhastamata mikrokiudlapp kaotab oma eelised tavalise puuvillalapi ees. Tihti piisabki kodukoristuses puhtast veest ja mikrokiudlapist. Pesuaineid tuleb lisada vaid vana ja tugeva mustuse korral ning vajadusel köögis, vannitoas ja WCs. Kasutades erinevaid värve, on lihtne luua süsteemi erinevate ruumide koristamiseks, näiteks: punasega koristad WC-d ja kollasega kööki. Mis asi on mikrokiudlapp ja kuidas seda hooldada? Mikrokiud tähendab eritehnoloogiaga lõhestatud sünteetilist niiti. Lõh...
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 n...
Räpina aianduskool A7K Kiviktaimla vs. Alpiaed referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Ajalugu...........................................................................4 Kiviktaimla.....................................................................4 Alpiaed...........................................................................4 Kivid............................................................................. 4 Vesi...............................................................................5 Kiviktaimla rajamine..........................................................5 Kiviktaimla, alpiaia asukoht.................................................5 Traditsiooniline alpiaed.......................................................6 Madal alpiaed............................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ester Pedosk 011MT Müra, müra põhjused,vältimine ja töötajakaitse Juhendaja: Heikki Eskusson Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................5 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................6 Müraprobleemide lahendused..............................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ11 Monika Kukk RAVIMTAIMEDE TÄHTSUS Referaat Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja ravimtaimi puudutavat üldist informatsiooni- kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena. Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega. Taimi on läbi aegade kasutatud tervise parandamiseks ja haiguste raviks. Taimede raviot...
Tallinna 21. Kool Referaat Elo Viiding Tallinn 2011 Elo Viiding ehk Elo Vee Elo Viiding sündis 20. märtsil 1974 aastal. Ta on näitleja ja poeedi Juhan Viidingu ning muusikaõpetaja Riina Viidingu tütar. Elo Viiding on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning on õppinud aastatel 1989-92 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu ...
Kitesurf/lohesurf Referaat kehalises kasvatuses. ·Lohesurf ehk kitesurf või kiteboarding - see on ala, kus tuule jõudu kasutates tõmbab lohe lohelauaga sõitjat vee peal. ·Lohesurf on ekstreemspordiala, millel pole pikka ajalugu kuid areneb väga kiirelt. ·Lohesurfiga saavad tegeleda kõik, olenemata soost, vanusest või füüsilisest vormist, kasuks tuleks ujumisoskus. Areng: 1998 a. oli maailmas vaid mõningad sõitjad, 2006 a. kasvas sõitjate arv üle maailma 150 000-ni. On arvatud, et lohesurf on maailmas üks ekstreemsemaid ja ka ohtlikemaid spordialasi, kuid aastate jooksul on lohesurf muutunud märgatavalt turvalisemaks tänu turvasüsteemide ja lohede evolutsioonile ning uute sõitjate koolitustele. Aastatega välja arenenud erinevad sõidustiilid: (wake, wave, freestyle), hüppamine ja niisama sõitmine (freeride). Lohega saab sõita aastaringselt, suvel kuni külmade ilmadeni vees (kalipso...
REFERAAT EESTI KERGEJÕUSTIKULASED MEISTRIVÕISTLUSTEL Koostaja Juhendaja Kõrveküla põhikool 2014 Sissejuhatus 2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Šveitsid Zürichis. Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus ...
Kool Töö pealkiri Töö liik ( nt referaat) Juhendaja/ õpetaja: Õpetaja Nimi Koostaja: Koostaja Nimi Klass: klassi number Töö koostamise koht ja aasta (nt Tallinn 2000) Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Autorist.........................................................................................................................4 Tähtsamad teosed.........................................................................................................5 Teose analüüs................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................
Kuressaare Ametikool Toitlustus õppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad................................................................................7 Mihkel Raud Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) ...
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähe...
annaabi.ee 
