Steve Jobs ja ettevõte / referaat (0)

Rakvere Ametikool
Rainis Jõepera
Av12A
STEVE JOBS JA ETTEVÕTE
Referaat
Juhendaja: Tiina Ervald
Rakvere 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.1 ÜLEVAADE ELUST 4
1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? 4
1.1.2 Mida ta on elus saavutanud? 4
1.1.3 Kuidas vormus temast omanäoline isiksus? 5
1.1.4 Miks tasuks temast eeskuju võtta? 7
1.2.2 Lisa ja Macintosh 1976–1980 8
1.2.3 Tõus ja mõõn 1986–1993 9
1.2.4 Katsed erinevate platvormide ja koostööpartneritega 10
1.2.5 Apple hakkab kasumit teenima 11
1.2.6 Üleminek Intelile 12
1.3 RIISTVARA 14
1.3.1 Maci perekond 14
1.3.2 iPad 14
1.3.3 iPod 15
1.3.4 iPhone 15
1.3.5 Apple TV 15
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

SISSEJUHATUS

Miks valisin just selle teema?
Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs.
Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest.
Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel.

1.1 ÜLEVAADE ELUST

1.1.1 Kes oli Steve Jobs ?

Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor

Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees – inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming.
Ja ometi oli ta paradoksaalsel moel inimesena tõestus sellest, et maailm pole must-valge

1.1.2 Mida ta on elus saavutanud?

(Jobsita) oleksime endiselt mobiiltelefonipõrgus. Võimalik, et meil poleks telefonis korralikku sirvimisvõimalust ja kindlasti ei saaks me nautida Pandora või Skype 'i laadseid kolmanda osapoole rakendusi ükskõik milliselt teenusepakkujalt saadud rondil. Steve Jobs oli ka see mees, kes peaaegu ihuüksi muutis kogu muusikatööstust.Mees kes muutis maailma.
Maailm vajab rohkem Steve Jobsi suguseid inimesi.

1.1.3 Kuidas vormus temast omanäoline isiksus?

Esimene lugu on sellest, kuidas omale suur pilt kokku panna.
Steve Jobs 2005. Aastal:
Kukkusin Reed´i Kolledžist välja peale kõigest kuuekuulist õppimist, kuid jäin sinna veel 1,5 aastaks vabakuulajaks. Miks ma välja kukkusin?
See kõik sai alguse juba enne minu sündi. Mu bioloogiline ema oli noor, vallaline tudeng ja ta otsustas mind adopteerimiseks anda. Ta leidis, et mind peaks kindlasti adopteerima keegi, kes on lõpetanud ülikooli. Nii ta siis lõigi kõik tingimused, et ma satuks advokaadi ja tema abikaasa perre. Paraku, minu sündides, otsustas paar, et nad tahavad hoopis tüdrukut. Nii said mu vanemad, kes olid tollal ootenimekirjas, keset ööd kõne teemal „Meil on siin üks soovimatu beebipoiss. Soovite teda?“ ja nemad vastasid „Aga loomulikult“. Mu bioloogiline ema sai hiljem teada, et mu ema ei lõpetanud kunagi ülikooli ning mu isa ei lõpetanud kunagi keskkooli.
Mu ema keeldus adopteerimispaberitele alla kirjutamast ja leebus vaid mu vanemate lubaduse peale, et ma lähen mingil päeval ülikooli.
Ja 17 aastat hiljem ma astusingi ülikooli. Aga naiivselt valisin kolledži, mis oli pea sama kallis kui Stanford ja mu töölisklassist päris vanemate säästud kulusid minu õppemaksule. Peale kuut kuud ei näinud ma selles väärtust tõusvat. Mul polnud aimugi, mida oma eluga teha tahan või kuidas ülikool seda mulle selgemaks aitab teha.
Niisiis otsustasin välja kukkuda ja uskusin, et kõik saab korda. Tollal oli see üsna hirmutav, kuid täna sellele tagasi vaadates oli tegemist ühe mu parematest otsustest. Sel hetkel, kui otsustasin loobuda, sain loobuda ka loengutest, mis mind ei huvitanud ning osalesin vaid nendes, mis olid huvitavad.
Kõik ei olnud siiski nii romantiline. Mul ei olnud ühikatuba, nii magasin sõprade põrandatel, viisin Coca -Cola pudeleid taarakokkuostu ning jalutasin igal pühapäeval 10 kilomeetrit, et Hare Krishna templis üks korralik eine nädalas süüa. Ma armastasin seda kõike ja enamik, millele ma oma uudishimu järgides otsa komistasin, osutus hiljem hindamatuks. Toon ühe näite.
Reedi Kolledž pakkus tollal vast riigi parimat kalligraafiaõpet. Ülikoolilinnakus oli iga poster seinal ja iga silt lauasahtlil käsitsi kujundatud-kirjutatud. Kuna olin välja kukkunud, ei pidanud ma enam tavatundides käima, ja nii otsustasingi kalligraafia selgeks õppida. Õppisin kirjastiilide kirjapilti, kuidas mängida erinevate tähekombinatsioonide vahele jääva ruumiga ja mis teeb heast trükikunstist suurepärase. See oli ilus, ajalooline, kunstiliselt peen, jäädes teadusele kättesaamatuks. See kütkestas mind.
Samas ei olnud sellel isegi lootust praktiliseks väljundiks mu elus. Kümme aastat hiljem, kui disainisime uut Macintoshi arvutit, tuli see kõik mulle meelde. Ja me kasutasime seda kõike Maci disainimisel, millest sai esimene ilusa tüpograafiaga arvuti. Kui ma poleks ülikoolis sellele loengule sisse astunud, poleks Macil ei erinevaid kirjastiile või proportsionaalsete vahedega tähti. Ja, kuna Windows selle Maci pealt maha kopeeris, poleks seda olnud ilmselt ühelgi arvutil . Kui ma poleks ülikoolist välja kukkunud, poleks ma kunagi jõudnud sinna kalligraafialoengusse ja arvutitest ei leiaks täna sellist suurepärast trükikunsti nagu neist leiab. Muidugi oli tollal raske tuleviku jaoks pilti kokku panna, kuid see oli vägagi selge kümme aastat hiljem toimunule tagasi vaadates.
Ehk siis, sa ei saa punkte omavahel ühendada ehk pilti kokku panna tulevikku vaadates, vaid ainult tagasi vaadates. Nii peadki uskuma ja usaldama , et erinevad punktid sinu tegevusest muutuvad tervikuks su jaoks tulevikus. Pead uskuma millesegi – kõhutundesse, saatusesse, ellu, karmasse, millesse iganes. See lähenemine pole mind kunagi alt vedanud ja on mu elu palju muutnud.
Teine lugu on armastusest ja kaotusest.
Ma olin õnnega koos – leidsin oma armastuse noorena. Alustasime Woziga (Steve Wozniak) Apple´iga mu vanemate garaažis kui olin 20. Tegime rasket tööd ja 10 aastaga kasvas Apple meist kahest garaažis 2 miljardit dollarit väärt olevaks firmaks, mille palgal 4000 töötajat. Olime äsja valmis saanud meie kõige suurepärasema saavutuse – Macintoshi arvuti – ja aasta varem olin mina saanud 30. Ja siis sain ma kinga .
Kuidas on võimalik, et saad kinga firmast, mille sa käivitasid? Noh, Apple´i kasvades palkasime neid, keda pidasime andekaks, juhtima firmat koos minuga. Esimene aasta mööduski suurepäraselt, kuid siis hakkasid meie visioonid tulevikust lahknema ja me läksime tülli. Juhatus toetas uut juhti ja mina langesin kolmekümnesena ettevõttest välja. Ja langesin väga avalikult. Mis oli mu täiskasvanuelu siht, oli kadunud. See oli kohutav.
Mõned kuud ei teadnud ma, mida teha. Tundsin, et olin vedanud eelmist ettevõtjate põlvkonda alt – et olin mulle usaldatud teatepulga maha pillanud. Kohtusin David Packardi (HP asutaja) ja Bob Noyce´iga (Ränioru mitteametlik linnapea ja mentor põlvkonnale ettevõtjaile, kaasa arvatud Jobsile - toimet.) ja püüdsin vabandada , et asjad sedasi koledal kombel tuksi keerasin. See oli väga avalik ebaõnnestumine ja mõtlesin isegi ärakolimisele.
Samas hakkas mulle siiski midagi koitma – jumaldasin endiselt seda, mida tegin . Apple´iga juhtunu ei muutnud seda mitte üks põrm. Mind oli küll eemale tõrjutud, kuid endiselt olin armunud. Nii otsustasingi uuesti alustada.
Tollal ei näinud ma seda, kuid Apple´ist vallandamine võis olla parim asi, mis minuga elus juhtunud on. Edukas olemise surve asemel tundsin hoopis uuesti alustaja kergust. See vabastas mind ja suunas mind ühte mu elu loovamasse perioodi.
Järgmise viie aastaga käivitasin firmad nimega NeXT ja Pixar ning armusin naisesse, kellest sai mu abikaasa. Pixar tegi maailma esimese arvutiga loodud täispika animatsiooni Lelulugu ja on täna üks maailma edukamaid animatsioonistuudioid. NeXTi ostis ära Apple, mina naasesin Apple´ isse ja NeXTis loodu on täna Apple´i renessansi taga. Meil on Laurene´iga suurepärane perekond.
Olen üsna kindel, et midagi sellist poleks juhtunud, kui ma poleks Apple´ist kinga saanud. See oli mõru maitsega rohi, kuid patsient vajas seda. Mõnikord saadki elult tellisega vastu pead. Ära kaota usku.
Olen veendunud, et mind hoidis käigus ainult see, et armastasin seda, mida tegin. Pead leidma selle, mida jumaldad ja armastada. See kehtib nii töö kui kaaslaste kohta. Su töö täidab suure osa su elust ja ainus viis sellega rahul olemiseks on uskuda , et teed suurepärast tööd. Ainus viis suurepärase töö tegemiseks on teha midagi, mida sa armastad . Kui sa pole veel sellist tööd leidnud, jätka otsinguid. Ära jää passima. Nagu kõigi südamega seotud asjadegi puhul, sa tunned selle ära, kui selle leiad. Ja, nagu ikka suurepäraste suhete puhul, muutub see aastatega üha paremaks. Nii et otsi edasi.. Olge avastamisnäljased. Olge rumalad

1.1.4 Miks tasuks temast eeskuju võtta?

Sest nii nagu tema mõtles ja tegi , võib elus päris kaugele jõuda.
Steve Jobs pidas edu aluseks kunsti ja teaduse sümbioosi, mille ellurakendamisel tuleb lähtuda eelkõige oma sisetundest, mitte tavatarbija soovitustest.
Mida peaks tegema ja mida ei tohiks teha, et elus läbi lüüa ?
Ei tohiks usku kaotada ja tuleks kuulata oma sisemist häält.
Ümbritseda tuleks ennast talentidega.
Tugeva töö ja visiooniga on võimalik kõike saavutada.
Nõuda endalt ja teistelt palju.
Ei tohiks karta kunagi läbikukkumist.
Palka ainult parimaid.
Mõtlemispaus enne teostamist.
Suuri otsuseid tehakse vesteldes.
Tee seda, mida sa armastad: mõtle oma karjäärist senisest erinevalt.
Ütle „ei“ 1000-le asjale.
Loo hullumeelselt lahedaid kogemusi.
Õpi sõnum selgeks: mõtle oma loost senisest erinevalt.

1.2.2 Lisa ja Macintosh 1976–1980

Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti nimega Macintosh. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote ennem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ning tema tarkvara oli limiteeritud. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt Super Bowl 'i vaheajal.
Macintosh müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad. Põhjusteks liiga kõrge hind ning limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati LaserWriter'it, mis oli esimene mõistliku hinnaga PostScript'i interpreteeriv laserprinter ning PageMaker - varajane elektronkirjastamise pakett . Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud Macintosh'i kasutajaliidese enda jaoks.
Aastal 1985 tekkisid omavahelised tülid Steve Jobs'i ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem. Juhtkond käskis Sculley'l Steve Jobs'i "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley'i sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest. Jobs andis sisse oma lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte nimega NeXT Inc. veel samal aastal

1.2.3 Tõus ja mõõn 1986–1993

Olles õppinud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka Macintosh Portable turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 PowerBook'i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain . Macintosh Portable oli disainitud olema jõudluselt võrdne Macintoshi lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ning tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskantavuse ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple System 7't, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ning tutvustades uusi võrgu võimalusi.
PowerBook'i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu. Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri MacAddict on nimetanud perioodi 1989-1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" Macintoshi ajaloos.
Pärast edukat Macintosh LC turuletoomist, tutvustas Apple Macintosh Centris seeriat , Macintosh Quadra seeriat ja õnnetut Macintosh Performa seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.
Sellel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja TV seadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota.
Aastal 1990 uuendas Apple Macintosh LC seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa Apple IIe Card'i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda Macintosh platvormile. Apple peatas Apple IIe müügi aastal 1993.
Microsoft aina suurendas oma turuosa Windows'i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple tooted olid väga kallid. Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ja ei andnud vastulööki Microsoft'ile, selle asemel nad kaevasid Microsoft'i kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis oli sarnane Apple Lisa omale. Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindler'iga

1.2.4 Katsed erinevate platvormide ja koostööpartneritega

1990ndate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme Macintosh'ile, nagu näiteks A/UX. Samas Macintosh'i platvorm hakkas ise aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. multitasking) jaoks ja lisaks tekkisid Apple'ile uusi konkurente, näiteks Sun Microsystems. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal.
Aastal 1994 hakkas Apple koostööd tegema Motorola ja IBM'iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM'i ja Motorola riistvara ning Apple tarkvara. Nad lootsid , et uue platvormi riistvara ja tarkvara oleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoft'ile. Samal aastal tutvustas Apple Power Macintosh'i, esimene Apple'i arvuti, mis kasutas IBM'i PowerPC protsessorit.
Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple's, sealhulgas palju koondamisi. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada Mac OS'i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Copland'i ja Gershwin'iga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobs'i tagasi Apple'isse kui nõunikuna. 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas oma töö, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolma aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli .
Aastal 1997 teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema Microsoft'iga, et tuua turule Microsoft Office Macintosh'ile ja, et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple aktsiaid .
10. novembril 1997 tutvustati Apple Store 't(online versioon ) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga

1.2.5 Apple hakkab kasumit teenima

15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit nimega iMac . Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPod'i ja iPhone'i. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut.
Sellel perioodil ostis Apple mitmeid ettevõtteid, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.
Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEP'il ja BSD Unix 'il, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.
19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginia 's ja California 's. Samal aastal tutvustas Apple oma uut muusikapleierit nimega iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni ühiku kuue aasta vältel. Aastal 2003 avati iTunes Store, kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud iPod'iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks , 19. juuniks 2008. aastal oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.
Alates 2001. aastast on Apple'i disainiosakond hakanud loobuma kasutamast läbipaistvat värvilist plastikut, mida kasutati esmakordselt iMac G3'l. Vahetus algas titaaniumist PowerBook'iga ja temale järgnenud polükarbonaadist iBook'ist ning iMac'is

1.2.6 Üleminek Intelile

6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma Inteli protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006. 10. jaanuaril 2006 välja tulnud MacBook Pro ja iMac olid esimesed Apple arvutid , mis kasutasid Inteli Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.
Apple'i võidukäik sellel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinnal. Ajavahemikus 2003-2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui Delli omadesse (inglise k. market capitalization). Üheksa aastat varem ütles Delli tegevjuht Michael Dell , et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi. Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad Microsoft Windowsi
1.2.7 Mobiilse elektroonika ajastu
Oma kõnes Macworld Expo'l, 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer, Inc. on nüüdsest Apple Inc, kuna ettevõtte fookuses ei ole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esmakordselt ka iPhone'ist ja Apple TV'st. Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, tollel hetkel oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.
Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat iTunes Store'is ilma DRM'ita (inglise k. Digital rights management), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast . 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI ( Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is. Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.
Järgmise aasta juulis avas Apple App Store'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara iPhone'le ja iPod Touch 'ile. Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et App Store võib saada miljardi-dollari äriks Apple'i jaoks. Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne iPhone.
Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet nimega iPad. iPad'il jookseb sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPad'iga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ühiku ning nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni ühiku. Mais 2010 sai Apple'st maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist.
Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k. multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust.

1.3 RIISTVARA

1.3.1 Maci perekond

• Mac mini - väikemõõtmeline lauaarvuti , esitleti esmakordselt jaanuaris 2005.
  
• iMac - kõik-ühes lauaarvuti, mida tuvustati esmakordselt aastal 1998.
  
• Mac Pro - tööjaama tüüpi lauaarvuti, esitleti esmakordselt 2006. aasta augustis, vahetas välja Power Macintoshi.
  
• MacBook - tavakasutajale mõeldud sülearvuti, esmaesitlus 2006. aastal, vahetas välja iBooki.
  
• MacBook Air - üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris 2008.
  
• MacBook Pro - MacBooki perekonda kuuluv sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris. 2006, saadaval 13, 15 ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki.
  
• Xserve - kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server
  

1.3.2 iPad

iPad on Apple'i tahvelarvuti , müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7 tolline ja LED-valgustusega ekraan , saadaval 16GB, 32GB või 64GB suuruse välkmäluga, protsessoriks 1GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi(saadaval ka 3G toetusega mudel). Aku lubab kuni 10 tundi internetis surfamist, video vaatamist või muusika kuulamist. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k.accelerometer) ja valgusmõõdikut

1.3.3 iPod

iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi perekond on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.

• iPod Classic - esmaesitlus aastal 2001, hetkel saadaval 160GB mudeline
  
• iPod Nano - esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8GB ja 16GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM raadio, sammulugeja ja multi -touch liides , mis vahetas välja traditsioonilise iPod click wheel'i.
  
• iPod Shuffle - esmaesitlus 2005. aastal, hetkel saadaval 2GB mudelina
  
• iPod Touch - kaasaskantav meediapleier, jookseb iOS operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Hetkel saadaval 8GB, 32GB ja 64GB mudelina. Viimane generatsioon on Apple A4 protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videosid ka 720p resolutsiooniga
  

1.3.4 iPhone

iPhone on Apple'i nutitelefon, mida tutvustati esmakordselt 2007. aasta jaanuaris. iPhone'e on neli erinevat generatsiooni, viimane neist (iPhone 4) tuli turule 24. juunil 2010, mis on saadaval 16GB või 32GB välkmäluga, lisaks on tal veel 960x640 eraldusvõimega ekraan, videokõne toetus, 5 megapiksline kaamera , HD-video salvestamise võimalus, sisseehitatud GPS, kiirendusmõõtur

1.3.5 Apple TV

Apple TV on digitaalmeedia pleier. Väikemõõtmeline võrguseade, suudab mängida digitaalset meediat , mis pärineb iTunes Store'ist, Netflix 'ist, YouTube'ist, Flickr 'ist, MobileMe'st või suvalisest Mac OS X'il või Windows'il jooksvast arvutist, mis kasutab iTunes'i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40GB kõvaketast, 160GB mudel oli saadaval juba 2 kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. Ta on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sellel on 8GB flash -tüüpi mälu puhverdamise jaoks

KOKKUVÕTE

Steve Jobsil oli tomsawyerlik lapsepõlv ja noorukiiga . Ta jättis ülikooli pooleli, ent kõigist takistustest hoolimata teostas oma tehnoloogilised ja disainialased unistused. Ta lõi maailma midagi, mis tegi sellest parema paiga kui enne.
Jobs oli iseenda loodud Apple’i impeeriumi valgustatud monarh. Tema ideoloogia seisnes tehnoloogia ja disaini veatus ühendamises.Ta puudutas tuhandeid kordi uusi tooteid, et veenduda iga viimase kui detaili täiuslikkuses. Tooted pidid olema inimsõbralikud ja intuitiivsed, puhtad, helged, täiuslikkuseni viimistletud nii väljast kui seest. Jobs nõudis isegi arvuti trükiplaadil ideaalset korrapära ka siis, kui keegi teine sellele veel mõeldagi ei osanud. Samuti oli ta turundusgeenius, sest paremini kui Jobs ei osanud keegi tooteid müüa. Ta võlus ära isegi saalitäied tehnikamaailma bosse, kuid oli nutu ­äärel, kui mõni Apple’i uus toode ei sattunud ajakirja Time esikaanele.
Kokkuvõttes oli ta üks eluloo mees, kes teostas oma unistust täiuslikust tootest krokodilli kannatuse, hundi julmuse ja rebase kavalusega.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs

http://www.mindsweeper.ee/2012/06/18/steve-jobsi-91-tegevust-mis-valtisid-saasta-ja-soosisid-geniaalsust/

http://ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=dd83bcf7-6421-43ed-b4d4-48b7b680a496

http://et.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc .

17