Adolf Hitlerist referaat (0)

Adolf Hitler
Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik , kes oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht aastatel 1921-1945. Aastatel 1934 kuni 1945 oli ta Saksamaa diktaator (ehk Saksamaa kantsler). Hitlerit peetakse üheks II maailmasõja initsiaatoriks, lisaks on läbi tema käe hukatud mitmed juudid ja mustlased . Hitler on paljudele inimestele meelde jäänud kui suur kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse .
Hitleri võimule saamine
Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikatisevalitsusse eesmärgiga nuhkida parteide ja ringikeste, mida tol ajal loodi väga palju, üritusi. Lisaks hakkas ta osa võtma Saksa Töölispartei debattidest, kuna tema ideoloogia klappis tema maailmavaatega. Inimesed olid tema kõnedest vaimustuses ja tänu sellele võttis Anton Drexler Hitleri Saksa Töölisparteisse. Ta oli partei propagandajuht ning tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistli- kuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Ta oli parteile hädavajalik ning seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik.
8. novembril 1923 tungis Hitler koos partei kaaslastega koosolekule Münheni suures õllesaalis ning nõudis relvaga ähvardades, et teda toetataks Berliini valitsuse kukutamisel. Järgmisel päeval sundisid nad Baieri Sõjaministeeriumi ees nende tagasi astumist . Politseiga konflikti tõttu said 16 parteiliiget surma ja Hitler pandi vangi riigireetmise eest. Just vanglas kirjutab ta suure osa raamatust „ Mein Kampf “, mis on tema autobiograafia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus.
Kuna peale intsidenti oli Saksa Töölispartei keelatud, pidid vanglast vabanedes Hitler selle taasloomiseks kasutama kavalat ning legaalset strateegiat – kuna tal endal oli kõnede pidamine keelatud, kasutas ta selleks teisi inimesi. Nii Töölispartei kui Hitleri toetus suurenes kiirelt ja Hitler oli lähedal oma eesmärgile – saada Saksamaa diktaatoriks. 1932 kandideerisid Hindenburg ja Hitler Saksa presidendi kohale, see katse aga ebaõnnestus. Küll aga sai ta Saksamaa kantsleriks ning sai enda ja NDSAP (Saksa Töölispartei) plaane edasi viia.
27. veebruaril 1933 süüdati Riigipäevahoone. Põlevast majast leiti kommunist, mis andis NDSAP-ile võimaluse kõrvaldada Saksa Kommunistlik Partei riigist. See tähendas ka seda, et Hitleri valitsusest sai legaalne diktatsioon. Peale Hindenburgi surma, muutusid seadused nii, et Hitlerist sai ametlikult Saksamaa füürer.
Hitleri valitsemine
Hitler nägi ette majanduses mitmeid reforme, diktatuurilise juhtimisega riigile omasele keskenduti palju relvade tootmisele. Lisaks nägi Hitler, et on vajalik raha n-ö pumbata riiki sisse, et elavdada majandust. See tähendas, et parandati suuresti infrastruktuuri (kiirteede, raudteede jms ehitamine). Tänu sellele loodi ajutiselt palju töökohti ja elavdati selle läbi majandust. Lisaks ehitati tema käsul Volkswagen Beetle, mis oli esimene auto Euroopas, mis oli taskukohane inimestele. Pidev ressursside ülekasutamine tähendas aga seda, et nii pole võimalik pikalt edasi minna ja oli vajadus uue sõja järel. Hitleri majandusstrateegia, eelkõige infrastruktuuri arenduse osas, on olnud Saksamaale kasuks ka tulevikus ja on ka tänapäeval.
Kuna Hitleri eesmärk oli Saksamaal rassilise puhtuse tagamise, lasi ta, vangilaagritesse saata ja hukata kokku üle kaheksa miljoni juudi. Natsid nimetasid seda „juudi küsimuse lõplikuks lahendamiseks“ ning nende eesmärk oli hävitada kõik juudid Euroopas. Arvatakse, et Eesti tapeti läbi holokausti umbes 9500 Eesti kodaniku
Hitler ja Saksamaa II maailmasõja ajal
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Esmalt okupeeris ta Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud, sest paljud pooldasid Saksamaaga ühinemist ning seetõttu ei olnud ka teistel riikidel põhjust sõjaliselt sekkuda. Hitler kuulutas Austria Saksa riigi osaks. Sama tehti ka Tšehhoslovakkia, kuigi seal oli inimeste vastupanu suurem. Siiski 1939. aastal vallutati Tšehhoslovakkia läks Saksamaa suurriigi alla.
1939. aastal sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping ( Molotov -Ribbentropi pakt). Sellega jagati ja nende riikide mõjusfäär Euroopas.
Saksamaa tahtis ka Poola alasi endale, kuid nende loovutamisest nad aga loobumised. Seega Hitleri käsul alustas Saksamaa sissetungi Poola, kuid esialgu sõjategevust ei olnud.
1940. aastal vallutas Saksamaa Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Lisaks oli Hitleril huvid ka Põhja-Aafrikas, kus tehti koostööd Itaalia valitseja Mussoliniga. Lisaks veel saadi ligikaudu 2/3 Prantsusmaa aladest ja vallutati ka Jugoslaavia ning Kreeka.
Hitleri ja Saksamaa langus
Juba II maailmasõja vältel hakkas Hitleri tervis halvenema, on öeldud, et ta haigestus süüfilisesse ja Parkinsoni tõppe. Lisaks arvatakse, et ta oli hüpohondrik ja skisofreenik.
Saksamaa häving sai alguse Operatsiooni Barbarossaga, mille eesmärk oli Nõukogude Liidu okupeerimine. Sellega ka rikuti hiljuti tehtud MRP-d. Saksamaa lahingud Venemaal aga ei läinud edukad , lisaks ei aidanud sellele kaasa tõsiasi, et Saksamaa oli praktiliselt üksi terve maailma vastu. 1943. aastal Teherani konverentsil otsustasid juhtivate riikide juhid ning pandi paika esialgne kava Saksamaa purustamiseks. Isegi sakslased teadsid, et sõda on praktiliselt võitmatu. 1944. aasta suvel saabusid USA, Suurbritannia , Kanada ja Poola sõjajõud Normandiasse, kust hakati vaikselt Saksamaa poole liikuma. 1945. aastal jõudis Punaarmee juba Saksamaa aladeni.
1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsil kooskõlastati lõplik Saksamaa purustamise korraldus, ning mai kuus juba vallutati Berliin . Selleks ajaks oli Hitler juba surnud, kes tegi 30. aprillil 1945 enesetappu Riigikantselei punkris. Hitler oli endale kuuli pähe lasknud. Sellega sai ka lõpu Hitleri ja Töölispartei plaanid maailma vallutuseks.
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler
http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis
http://www.annaabi.ee/Referaat-Adolf-Hitler-m63804.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_T%C3%B6%C3%B6lisparte i