Vaatleja nimi : Aune Põlismäe MÄRKUSED Minuteid kokku Võttis kassast tellimuse, küsis raha 2 Valmistas tellimust ette 8 teenindas kliente 2 serveeris klientide toidud 3 valmistas ette tellimust 6 teenindas kliente 2 koristas laudu 2 viis nõud kööki 3 koristas tööplatsi 4 Oli telefonis 4 Võttis tellimuse 1 valmistas ette tellimust 3 Viis tellimuse lauda 2 valmistas kohvi 1 10
Essee Minu nägemus tööl majutusteenindajana Kohe peale põhikooli lõpetamist teadsin , et lähen edasi õppima eriala mis on seotud hotellindusega. Palju küsisid miks ma just selle eriala valisin. Majutusteeninduse eriala valisin ma sellepärast , et olen varem sellega palju kokkupuutunud.Nimelt minu vanaema töötas Susi hotellis . Ta tegi seal köögitööd. Viis ja tõi nõusid ,koristas, pesi nõusid , ja peale suuri pidusid , koristas saale . Mõnikord paluti teda ka midagi muud teha. Näiteks oli abiks hommikusöögi toomises ja letis. Ma käisin vanaema väga tihti aitamas. Esimesed korrad tundusid minu jaoks rasked , aga hiljem kui olin juba mitu korda seal käinud ,sain aru et see töö on küllaltki huvitav .Kuna ma ise olen sõbralik , meeldib mul olla aktiivses ja suhtlusrohkes ringkonnas. Hotellitöö on mitmekülgne ja huvitav. Seal on pidev suhtlemine , palju uusi teadmisi , saad tuttavaks
stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid on kinnistunud eelarvamused teatud grupi inimeste kohta. Näited stereotüüpidest on rassiline, kultuuriline ja sooline stereotüüp. Viimane on see millest siin arutluses lähemalt kirjutan. Soolised stereotüübid on alati ühiskonnas olemas olnud. Ainult, et 100 aastat tagasi oli täiesti kindel perekonna vorm see, et isa käis tööl ja teenis raha ning naine oli kodus, koristas ja hoolitses laste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad piirid mehelikkuse ja naiselikkus vahel hajuma. Mehelikuks peetakse seda, kui inimene on tugev (nii vaimselt kui füüsiliselt), julge, iseseisev, juhiomadustega ja suudab end kehtestada. Naiselikuks peetakse inimest kes on tundlik, toetav, õrn, alandlik, tagasihoidlik, empaatiavõimeline, emotsionaalne, lahke ja mõistev. Eesti inimesed on siiski minu arvates liiga stereotüüpse mõttemaailmaga. Kõige
Pesta põrand. Magamistoas põranda kuivpuhastus. Vahetada voodipesu. Esiku ja elutoa põranda kuivpuhastus. Vajadusel ka terrass ja välistrepp puhastada. Põrandate märgpuhastus. Asetada klopitud ja tuuldunud põrandavaibad oma kohale ja puhastada terrassi piire. Põrand uuesti üle tõmmata märgpuhastusega. Teavitada administraatorit maja valmisolekust. Tööjuhend koristamiseks: Juhul, kui oli kaks koristajat korraga tööl, siis üks nendest koristas peamaja ja pesi pesu pesumajas samal ajal kui teine koristas maju. Tööriietus, jalanõud, välimus Tööriietus oli nii kuidas endal mugavam oli. Jalanõud peaksid samuti olema mugavad ning mitte hästi mustust külge koguvad. Juuksed peaksid olema kinni. Osalemine igapäevases koristustöös: Igapäevaselt tegelesin majade üldpuhastusega, pesumajas pesude pesemise ning triikimisega. Lisaülesandeks sain kaunistada restorani ja baari valentinipäeva peoks.
ta õnnelikuks teeb. Ta elas kaugel jõe ääres, niiet väga palju naabreid tal polnud. Kui vesi polnud jääs, käisid inimesed üle jõe ja siis ta suhtles nendega. Arvan, et ta teadis palju inimesi ja tal oli tuttavaid. Kuid häid sõpru tal polnud. Ta oli üksik. Ta polnud kõige rikkam, ise ta ei töötanud ja nad elasid mehe rahast. Nad kasvatasid toitu ja tegid kõik oma tööd ise. Minna oli kõige tavalisem koduperenaine, kes koristas ja tegi süüa. Vahepeal ta viis ka inimesi paadiga üle jõe. Minnal polnud kõige puhtamad ja ilusamad riided ning ta ei olnud väga hoolitsetud. Tal polnud raha, et osta kalleid riideid jms. Nime tähendus- Minna on abivalmis, aktiivne, vahel agressiivne. Võtab inimesi nii, nagu nad on. Võib juhtuda, et lähedased kasutavad teda ära selle asemel, et tema niigi rasket koormat kergendada. Abielu viib tihti lahutuseni.
(Hergauk jt. 2007) Meistrid, sellid, õpipoisid Tsunfti põhikiri ehk skraa nägi ette, kuidas nooruk omandab vajalikud oskused, et saada lõpuks käsitöömeistriks. Mitte iga soovija ei pääsenud ameti õppima. Selleks pidi sündima “kristlikust abielust ja ausatest vanematest’’. Lihtsamate ametite omandamisel kestis õpipoisiaeg 2-3 aastat, keerulisemate puhul 5-7 aastat. Alguses kasutati noorukit peamiselt abitöödel: ta koristas töökoda ja tõi materjale kätte. Ameti enda õppimine algas hiljem. Siis sai ta näägutada küll meistrilt küll sellidelt. Aga midagi ta siiski õppis. Õppi aja läbinud õpipoiss sai meistriks. Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate möödudes võis sellist saada meister. Selleks tuli tal oma oskust näitamiseks teha meistri tööd, mida siis vanemad ametivennad hindasid. Kui ka meistrimaks oli tasutud, võeti uus meister tsunfti vastu
hoopis vastupidistel eesmärkidel. Positiivseid tagajärgi ühiskonnale toovad projektid, millest saavad kasu kõik, kes selle projektiga seotud on. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku ning inimesi kokku tooma ja ühendama vaimsel tasandil. Näiteks "Teeme ära!" koristusprojekt, mille eesmärgiks oli koristada Eestimaa loodust. Üritus oli vabatahtlik ning tasuta. Inimesed üle terve Maarjamaa said kokku ning hakkasid loodust rämpsust vabastama. Ligi 50 000 vabatahtlikku koristas kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi. See projekt ei toonud kasu üksnes inimestele ja ühiskonnale, vaid ka keskkonnale. Lisaks sellele võtsid mitmed riigid Eestilt eeskuju ning hakkasid enda riikides samuti koristustaktsioone korraldama. "Teeme ära!" projekt tegi Eestist ühe väga hea mainega riigi ning muutis inimeste ellusuhtumist. Selliseid projekte tuleks rohkem korraldada, kuna raha läheb õigesse kohta ning kasu toob see kõigile ja kõigele.
Allakäiguteel on inimene, kes ei hooli sellest, mida temast arvatakse ning kuidas tema käitumine teisi mõjutab. Näite saab tuua Wilde raamatust ,,Dorian Gray portree", kus Dorian, sattudes halvale teele, ei pööra tähelepanu juttudele, mis räägivad temast kui nurjatust ja allakäinud inimesest. Nimitegelast ei kõiguta ka see, et ta tappis oma väga hea sõbra, kes püüdis tema üha sügavamale kuristikku vajumist päästa. Enesetapule viis peategelane ka ühe tuttava, kes koristas tema kuriteo räpaseid jälgi. Lisaks jättis maha temasse kõrvuni armunud naise, arvates, et tegi sellega tollele tüdrukule heateo. Nii ta elaski: ilma mingit süüd oma tegude üle tundmata. Sellisele langusele satutakse tihti teiste inimeste mõjutustel. Taaskord saab tuua näite ,,Dorian Gray portreest", kus filosoof Lord Henry rääkis kõigile elumõttest- noorus ning nautimus. Ta tegi peategelasest oma filosoofia katsejänese, sest ise ei julgenud seda järgi proovida. Kuna
Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile.
Odav Maja Üks vana naine ostis endale ühe vana maja. Ta ei mõistnud, miks maja nii suur on ja miks nii odav.Naine koristas igapäev seda maja ja pesi ja pühkis,ning tegi sellest isegi ühe väikse motelli kuhu inimesed vahetevahel sattusid.Aga ajapikku hakkas inimesi aina vähem ja vähem majja tulema. Kõik kartsid seda ja hoidsid sellest võimalikult kaugele. Põhjusega muidugi.Nimelt käis seal väikse linnakese koht üpriski palju inimesi, kuna see koht oli odav ja naine kena ja lahke. Kuid ühel päeval juhtus midagi väga väga imelikku. põrandale hakkasid tekkima inimeste näod, mis liikusid
maganud. Peamiseslt toimus tegevust Gregor Samsa oma enda toas, hiljem ka mujal korteris. Teosepeategelane on Gregor Samsa, ta oli täiskasvanud mees, kes teenis oma perele leiba. Ta oli rändav müügimees. Neil oli uhke korter ja palju abilisi. Neil oli koristaja/teenia ja kokk. Gregor elas koos oma õe Grete ja vanematega. Tema õde hoolis temast väga ja peale seda hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta õde ainus, kes ta eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul süüa ja koristas ta tuba. Kogu teos kõneleb sellest, kuidas Gregor muutusest jõudis surmani. Kogu raamatu vältel tunneb Gregor depressiooni, sarnaselt Kafkale. Tundub nagu oleks Kafka kirjutanud teose endast. Gregor Samsa suri lõpuks nälga, samuti ka Kafka. Kui Kafka kannatas tuberkuloosi all tundis ta olevat koormaks perele. Sellel ajal oli ta õde talle põetajaks. Grete Samsa, Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab vabatahtlikult ta eest hoolitsema
Kadri, Leida 2. Kadri isa oli enne sõda töötanud ehitusel, merel, tehases, kolhoosis 3. Kadri tegi kaastööd ajalehele Säde, Pioneer, Meie Meel, Postimees 4. Kadri valmistas oma mööbli laudadest, kastidest, puust, papist 5. Anne õppis muusikakoolis viiulit, akordionit, kitarri, klaverit 6. Raamatumärkide peal olid tihased, haned, luiged, pardid 7. Isa õpetas Kadrile vene keelt, eesti keelt, geograafiat, algebrad 8. Kui Urmas Kadrile esimest korda külla tuli, Kadri koristas tuba, triikis, pesi pesu, küpsetas kooki 9. Kaldamäel juhtunud õnnetusest rääkis direktorile Kadri, Urmas, Anne, Entu 10.Vitja tõi kaltsudeks lõikamiseks ema seeliku, isa püksid, õe dressid, venna kampsuni 11.Tädi Elsa elas koos emaga, lapse ja mehega, ema ja isaga, üksi 12.Urmast kutsuti Papaks, sest tal oli palju õdesid-vendi, kandis prille, oli teistest vanem, oli teistest suurem 13.Urmas ei osanud hästi vene keelt, matemaatikat, eesti keelt, inglise keelt 14
Ta unistas aina õppimisest konservatooriumis, mida Gregor oleks võimaldanud kui poleks temaga juhtunud seda moondumist putukaks. Samuti tüüdimust oli näha ka Gregori toast, mis alguses oli hästi korras ja puhas, hiljem aga must ja tolmune. Pärast ka söögi viskas Grete Gregori ette kiiresti ja hooletult. Sellest hoolimata siiski tahtis Grete seda ise teha ning oli oma ema peale pahane, kui too korra Gregori tuba koristas. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, läheb Grete tööle müüjaks. Novelli alguses oli Grete väga hooliv ja armastas oma venda väga, novelli lõpus tegi ta aga esimesena ettepaneku ära kolida, mis oleks tähendanud Gregori üksi jäämist. Ta ei tahtnud kutsuda seda putukat enam oma vennaks. Grete muutus aina ükskõiksemaks ja külmemaks. Ta muutus justkui oma vennaks. Herr Samsa on Gregori isa, kellel on suur võlgGr egori ülemusele, millepärast ta poeg ei saa
õigust ja haridust. Seal koolis aga ta oli esimeste õpetajate eksituste tõttu üldse kooliskäimise himu ära kaotanud. 2. Tatikas ei püsinud koolis sellepärast, et ta tahtis suurt õigust ja haridust, aga samas tahtis ta ka natuke lollust teha ning need koolmeistritele ei meeldinud. Ta vahetas pidevalt koole, sest ta ootas alati järgmisest koolist rohkem õigust ja haridust. 3. Salomon Vesipruul leidis Jaan Tatika uulitsa pealt magamas ning koristas ta oma korterisse kaasa. Hommikul, kui nad ärkasid, said nad tuttavaks. 4. Tatika ja Vesipruuli ettevõtmised ebaõnnestusid sellepärast, et nad oma arust olid kuulsust täis inimesed, nad arvasid, et nad saavad kõigega oma ametis hakkama, aga tegelikult neil sellist võimet ei olnud. 5. Tatika arust on Vesipruul kõige suurem narr terve ilma peal. Vesipruuli arust on hoopis Tatikas kõige suurem narr terve ilma peal. 6. Ühel hommikul leiti Tatika koer surnuna maas vedelemas
korda kik, mis teie mber sassis on. nus?" alvin ahvike oli kaval!petaja liisa vttis fldi... ...ja kik jneselapsed kiirustasid sinna, kus nad olid mnginud. kaspar lks lausa jooksuga! ta korjas kokku kik kostmis ja ladus need kohvrisse tagasi nii kiiresti, kui suutis. bruno pani ra piraadimtsi ja musta silma klapi. tiina tstis puzzletkid karpi tagasi. janno korjas kokku vrvipliiatsid, mis prandal laiali olid. kasparile meenus piimapudel, krs ja salvrtt. "kiiresti, laul saab kohe lbi..." ta koristas oma koha laua taga ja kohe, kui ta oli omadega valmis, lpetas ka petaja liisa fldimngu. klass oli jlle ilusti korras. alvin ahvike ja petaja liisa olid vga rahul. Tiina naeratas, janno hetas ja bruno vaatas sna lausumata prandale. kik olid tublisti td teinud! "oeh, tnasest pevast peale koristan ma alati enda jrel!" mtles kaspar.
Annemaist. Nad olid väga üllatunud, kui nägid seal kiiktoolis ühte punapäist tüdrukut magamas. Härra Puravik sai kurjaks, sest arvas, et Nöbinina on varas. Samuti keeldusid nad uskumast, et tegemist on hea nõiaga. Kui aga Nöbinina isale sarved pähe võlus, siis suutis ta terve pere ennast uskuma panna. Nöbinina rääkis perekonnale oma loo ära ja nad lubasid neiul paariks päevaks enda juurde elama jääda. Nöbininast ja tema võlujõust oli majapidamises palju kasu- ta koristas, lõhkus ja pani riita puid, parandas korstent, puhastas vihmaveerenne, võlus retseptiraamatust süüa jne. Ühel päeval aga sai perekond Puravik endale uue perekonnaliikme. Nende ukse taha ilmus pulstunud karvaga, must ja viga saanud kass. Nöbinina ravis kassi terveks, pereema puhastas ja harjas teda. Selgus, et tegemist oli eelmise aasta naabrite kassiga, kelle nad olid talveks lihtsalt maha jätnud. Kuigi perekond Rikas tahtis
väga raskendatud,isa oli lihtsalt suur ja kohmakas ja vana,ja õde oli ju kõigest 17 aastane laps,kes pidi Gregori arvates vaid magama,ilus olema ja viiulit mängima. 3. Pärast permutatsiooni,suhtusid temasse ärijuht väga suure põlguse ja hirmuga,jookstes tema eest nagu mingi kummituse eest.Isa põlastas Gregorit,ema pelgas,kartis aga tunnistas esialgu vähemalt,et tema poeg on see jõletis seal teises toas.Õde hoolitses,hoidis,koristas,aitas venda ,kuni hetkeni,kus perekond sai aru et peavad ise hakkama saama oma eluga,ilma Gregori abita,st et mindi tööle,tänu millele jäeti ka Gregor tähelepanuta,tema eest ei hoolitsetud ja lõpuks juba ei varjatud ka seda et Gregorist lahti taheti saada,sest oli vaid jalus ja segavfaktor perejaosk. 4 Kui ma oleksin olnud see põrnikas,siis oleksin teinud sama moodi enamjaolt.Kui vaid seda muudaks,et varjaks end,mina ei varjaks,mina oleks tahtnud olla pereosa,pereliige edasi,kyll
Teenindaja välimus oli korrektne tal oli seljas vormiriietus ehk siis must püks , pluus , kingad , põll ning oli ka nimesilt rinnas koos kohviku nimega . Kehtisid kõik etiketi reeglid seetähendab , et tal ei olnud küüned lakitud ega ka pikad , juuksed olid patsis isegi tukk oli pandud kinni , ehteid tal ei olnud absoluutselt , meikki oli väga vähesel määral , tema välimus oli silmale hea vaadata . Nõude koristus toimus niimoodi , et teenindaja koristas vahepeal kuuma toidu nõud & tõi magusatoidu väga täpselt lauale ( õigeaegne käitumine ) , ta käis päris mitu korda ka vaatamas kas oleme oma toidud lõpetanud ( olime ka ainukesed kliendid sel hetkel kohvikus , sest oli varajane aeg ) . Arveldamine toimus nii kui teenindaja märkas , et oleme oma toidud lõpetanud ja asetanud noa & kahvli lõppasendisse . Teenindaja küsis koheselt , kas soovime eraldi või kokku ?
Talus tegid mehed ja naised erinevat tööd. Mehe ülesandeks oli tegeleda põldudega, künda, puid lõhkuda. Mehed ehitasid, parandasid ja kaevasid nad tegid kõiki neid töid, kus oli vaja palju jõudu. Naiste tegemised olid füüsiliselt veidi kergemad, kuid samas nõudsid neiltki suurt pingutust ja pidevat tegutsemist. Kõige kiirem aeg oli heinaaeg, kus Krõõt mõistis, mida tähendab perenaine olemine. Ta tõusis päikesega, talitas loomad, koristas ja küüris, tegi lõuna ja viis selle heinamaale perele. Ta aitas ka ise heina teha ning kui teised pärast lõunat puhkasid, pidi Krõõt koju jooksma, et lehmi lüpsta, misjärel ta jälle heinamaale pidi minema, et seal paar tundi kasulik olla. Hiljem pidi Krõõt veel sigu söötma ja õhtusööki valmistama. Kui meespere magama läks, siis jäi perenaine veel üles, et kedrata, kuni ta voki taha magama jäi. Naise töö võib tunduda mehe omast kergem, kuid
Lilli läks Prantusmaale ka selleks , et oma keeleoskust arendada . Ning ta soovis väga kursustele minna , kuigi pereema Marie ei olnud algul sellega nõus . Kursustel ta sai endale kaks uut sõpra Marek ja Amy . Nad said väga headeks sõpradeks . Lilli käis ise ka jalgrattaga linnas toitu ostmas ja ühel päeval ta kohtas pagaris ühte poissi nimega Arthur , Lillile hakkas ta kohe meeldima . Möödusid töörohked päevad ja Lillil juhtus suuur õnnetus . Ta koristas ja pani Jeani CD plaadi mängima , see laulis kui järsku laul lõppes poole pealt . Lilli ehmus ja arvas , et ta lõhkus maki ära ning ta pani CD õigesse kohta tagasi ja jooksis oma tuppa . Pärast kui Marie seda märkas jooksis ta kohe Lilli tuppa ja Lilli tunnistas üles , et tema seda tegi . Marie hakkas talle kõrvakiilu andma . Ning Lilli solvus ning ütles , et see on juba liig . Lapsed piinavad teda ja nüüd veel Marie ka . Ta pakkis asjad , et koju tagasi sõita
ükskõikselt saatuse hooleks." 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Teoses pani mind rõõmu tundma see, et Gregori õde Grete oli alguses väga hoolitsev ja armastav tema vastu. Ta hoolis Gregorist väga palju ning pärast seda hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta ainuke, kes tema eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul toitu ning koristas ta tuba. Grete tegi seda vabatahtlikult ning heast südamest, kuid see ei kestnud igavesti, mingi hetk sai Gretel mõõt täis ning igasugusel poputamisel oli lõpp peal, ta ei kannatanud enam Gregorit ning tahtis temast lahti saada. ,,Gregor! Kas sa ei tunne end hästi? On sul midagi vaja?" ,,Ma ei taha selle koletise juuresolekul oma venna nime suhu võtta ja ütlen ainult üht: me peame katsuma temast lahti saada." 5
Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa. Paistis lahke ja hea, aga rääkis preili Brüstnerist taga, mis Kle ei meeldinud. Onu Carl au oli tema jaoks väga tähtis. Pidas k-st lugu ja tahtis, et kogu kohtujama võimalikult kiiresti korda aetaks. Väga kannatamatu mees, kes elas maal ja linnas käis ainult asju ajamas. Külastas K.d harva, aga alati mingisuguse põhjusega, et viimane aitaks tal tema tähtsad asjad võimalikult kiirest linnasoleku ajal ära korraldada. Käis K
Seetõttu toodetakse kahes külmemas piirkonnas 90% nisust. Vaatamata sellele impordib Brasiilia umbes 5 miljonit tonni nisu igal aastal. Suhkruroog Koloniaalajal sõltus suuresti suhkruroo tootmisest Brasiilia majanduslikku heaolu. Täna on Brasiilia maailmas suurim suhkruroo tootja. Suhkruroo tootmine on koondunud 6 Brasiilia piirkonda: São Paulo, Minas Gerais, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Paraná. Need 6 toodavad 82% kogutoodangust. Brasiilia koristas 558 miljonit tonni suhkruroogu 2007.aastal, mis oli 17,62% suurem võrreldes 2006.aastaga. Ligi 62.000 km ² maast on pühendatud suhkruroo tootmiseks. Brasiilia põllumajandusel on ka negatiivseid jooni. Brasiilia edelaosas asuv maailma suurim märgala Pantana on intensiivse põlluharimise ja tööstuse pealetungi tõttu sattunud ohtu. Boliivia ja Paraguai piiril asuv Pantana on üks maailma liigirohkemaid piirkondi, kus elavad
kõigest ja alati toetavad üksteist. Nad on igal võimalikul vabal ajahetkel koos. Nad ei käi samas klassis ja seega on koosolemise aega vähem. Henna õel on puue ja alguses ei osanud Rave temaga kuidagi käituda. Samuti ei salli ka Henna tädi Näälit, sest ta on Henna ema töökaaslane ja räägib nende perest halba. Rave igatseb väga ema ja ja Renaatet, kes oli ka üks isa naistest ja kui Renaate oli majas, oli ka Ravel kergem, sest siis tegi Renaate kõik söögid ja koristas toad. Temaga õhk liikus ja ta armastas väga täppe. Ta käis ka palju reisimas ja ükskord enam ei tulnudki tagasi, sest isa ei tahtnud. Ükskord nägi Rave väga imelikku unenägu. Ta oli koos Hennaga tsirkuses ja järsku laususid kõik mingeid sõnu ja muutusid prussakateks, aga nemad ei kuulnud ja jäid tavalisteks edasi. Lavale tuli Prussaka Perenaine ja käskis Ravel püsti tõusta, lavale tulla ja kõigile kõva häälega oma unistus öelda ja ta kartis kohutavalt
Meil muud mured hetkel." "Sa aina vabandad ja vabandad, et pole sobivat hetke tulnud. Kui sa lihtsalt ei julge talle tõtt rääkida, siis ütlen talle ise selle näkku!" "Heaküll, ma räägin talle täna, ma luban." "Okey, ja vaata, et siis oma lubadust pead! Ma hakkan siin juba vaikselt hulluks minema. Sa lihtsalt ei tea mis seisus ma praegu olen." Mees lõpetas kõne ja naasis kööki Katreeni juurde. Too pesi nõusid ning koristas, olles selle juures maruvihane. "Tead, ma tahan sulle midagi rääkida," alustas Andres. "Mis nüüd siis?" turtsatas naine vastu. "Ma ei ole rahul meiega, meie abieluga." "Ma tean. Me oleme nii kaugeks kuidagi jäänud. Alati näägutame üksteise kallal pisimategi asjade üle ja see ei meeldi mulle põrmugi. Siiski, tahan, et sa ei kahtleks selles, et armastan sind kogu südamest. Oot...aga mida sina muidu sellega mõtlesid? Kas sul on armuke? Kas sa tahad
hoolivate kodanike kujundamisel, sidusa ja stabiilse ühiskonna arenemisel ning reaalse sotsiaal-majandusliku väärtuse tootmisel. Et vabatahtlik tegevus paremini edeneks, tuleb seda toetada ja arendada nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Kuigi vabatahtlikud raha ei saa, kaasnevad vabatahtliku töö korraldamisega teatud kulud. Suurimaks Eestis toimunud vabatahtlikuks algatuseks on aastal 2008 toimunud kampaania "Teeme ära!", mille käigus 50 000 vabatahtlikku koristas Eestit. Tegu kuulutati aasta keskkonnateoks, kuna see oli nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus illegaalse prügi kokkukorjamiseks. Sündmusest said eeskuju Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha. Vabatahtluku tegevuse üheks tähtsaks vormiks on heategevuslike sündmuste ja korjanduste organiseerimine. Levinumad on kodutute supiköögid, vähekindlustatud peredele riiete-, toiduabi- ja kodusistuse
vastupandamatu elu- ja luuletahte. Otsustas proovida vabakutselist kirjanikupõlve Tartus. See periood on aga üks süngeimaks etapiks. Ta sai Postimehesse saksa ja vene keelest tõlkijaks. Terve elu oli tal mure elukoha pärast. Küll kolis ta ühest kohast teise, kuid unistus tõelisest kodust oli tal lõpuni. 75. sünnipäevaks kinkis Tartu linnavalitsus talle korteri, kuid sealgi ei püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda 12 tunni pärast vaatama tulla. Siis, kui Ann lõpuks ärkas, oli kell pool 1 öösel. Ta koristas kõik saasta teiste järelt ära ning sõi Villemi jäetud vorsti ja saia ning jõi teed. Õhtupoolikul tuligi Villem ja ütles, et kui Ann tahab koju minna, siis võib poiss teda viia. Järgmiseks päevaks oli Ann otsustanud koju tagasi minna. Ta keeras kõik uksed kinni ja kui Villem tuli, tahtis ta, et Ann korra tema juurest ka läbi läheks, et tal pidi seal üks üllatus olema. Villemi juures oli Anni ema.
Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda 12 tunni pärast vaatama tulla. Siis, kui Ann lõpuks ärkas, oli kell pool 1 öösel. Ta koristas kõik saasta teiste järelt ära ning sõi Villemi jäetud vorsti ja saia ing jõi teed. Õhtupoolikul tuligi Villem ja ütles, et kui Ann tahab koju minna, siis võib poiss teda viia. Järgmiseks päevaks oli Ann otsustanud koju tagasi minna. Ta keeras kõik uksed kinni ja kui Villem tuli, tahtis ta, et Ann korra tema juurest ka läbi läheks, et tal pidi seal üks üllatus olema. Villemi juures oli Anni ema. Tegelaste hinnang
Peale k�net viis ta Anni tagasi majja ning ise l�ks V�su randa tagasi. Ann t�litses Jussiga, et Juss ei hooli oma s�pradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu k�ik �ra, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. K�ik l�ksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba l�inud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama l�ks ja Villem lubas teda 12 tunni p�rast vaatama tulla. Siis, kui Ann l�puks �rkas, oli kell pool 1 ��sel. Ta koristas k�ik saasta teiste j�relt �ra ning s�i Villemi j�etud vorsti ja saia ning j�i teed. �htupoolikul tuligi Villem ja �tles, et kui Ann tahab koju minna, siis v�ib poiss teda viia. J�rgmiseks p�evaks oli Ann otsustanud koju tagasi minna. Ta keeras k�ik uksed kinni ja kui Villem tuli, tahtis ta, et Ann korra tema juurest ka l�bi l�heks, et tal pidi seal �ks �llatus olema. Villemi juures oli Anni ema.
proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!” ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!”
heasüdamlik ja hooliv. Väga tugev. Peale sunnitöölt vabastamist oli Jean Valjean 46 aastat vana, viletsusest kibestunud, karm, tige ja kurnatud. Ometi aus ja hooliv. Cosette (ristinimega Euphraise) on väike tüdruk, kes jäetakse elama trahterisse kuna tema ema ei suutnud teda kasvatada vaesuse tõttu. Vaikne ja leplik. Viis aastat mil elas Thenardieride juures, sai Cosette ainult halva kohtlemise osaliseks, oli kõrtsiomanike jaoks teenijatüdrukuks: tõi allikalt vett, koristas, kudus sokke ja seda kõike olles ise räbalatesse riietatud. Jean Valjeani hoole all olles piirab viimane tüdruku liikumisvabadust, kuna soovib Cosette hoida kõige halva eest. Fantine Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära andma. Heauskne ja alandlik. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Peale Cosette äraandmist kaotab kadedate naiskolleegide tõttu töö, kuna need uurivad välja, et tal on vallaslaps. Peale seda hakkab Fantine õmblejaks, kuid
ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. 3 ,,Mina tean abi!" ütles karutantsitaja. ,,Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi
Jasper oli tõesti väga räpane laps ja ka üsna halbade kommetega.Ta ärkas hommikuti ja kõndis korteris ihualasti ringi,pesta ei meeldinud talle üldse.Väga tihti ta teistega koos söömas ei käinud-ta sõi öösiti oma toas,võttes sahvrist,mis kätte juhtus.Kõik nõud ja tühjad purgid ning topsid jäid tema tuppa põrandale vedelema.Kõige rohkem armastas ta piima ja ketsupit-piima jõi ta mitu liitrit päevas ja toidu peale valas korraga kogu pudeli ketsupit.Waldi ema koristas laupäeval ta tuba ja nuttis,isa viis Jasperi jõuga vanni ja küüris puhtaks.See kõik lõppes sellega,et Jasper lukustas ennast vannituppa ja Bille oma tuppa.Bille oli vanemate peale vihane,et need ei lase Jasperil olla see,kes ta on vaid tahavad teda muuta selliseks nagu neile meeldiks.Nad pidid väljasõidule minema,et Jasperile ümbrust tutvustada,aga pärast pahandust läks ainult Waldi koos vanematega ja perekondlik väljasõit kõik koos lükati järgmisele päevale
välja tegema alles pärast seda oli ta saanud täieõiguslikuks tsunftiliikmeks ehk käsitöömeistriks. 20. Millised olid abielunaise kohustused linnas? Naine pidi olema abikaasa, majaperenaine ja ema. Naise vastutada oli koduse majapidamise juhtimine. Jõuka maja emand käsutas teenijaid ja jälgis, et igaüks oma töö ära teeks. Vaesema pere perenaine tegi ise vajalikud kodutööd ära, st keetis süüa, pesi pesu, koristas, ketras lõnga, õmbles, hoolitses aia ja peenramaa eest. Tähtsaks ülesandeks oli laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine. 21. Millised võimalused olid keskaja linnas naistel endale ise elatist teenida? · Linna ülemkihti kuuluvad naised võisid tegeleda suurkaubandusega (veini, vürtsi või metalliäris) · Võisid tegeleda laenuandmisega · Tegutsesid käsitöölistena · Tegutsesid põetajatena 22. Nimeta inimgruppe, kes olid linnakogukonnast välja tõrjutud.
Politseiga õnnestus Villemil rääkida nii,et ta Anni ega ka teisi asjasse ei seganud.Ann oli majas nüüd päris üksi.Ta avastas,et keegi on ta mobiiltelefoni ära varastanud.Seega ei saanud ta vanematele helistada,kuigi oleks väga tahtnud.Ta läks poodi ja palus seal luba helistamiseks.Kuid keegi ei vastanud telefonile-vanemad olid ju tööl. Villem käis teda ikka vaatamas.Tõi talle natuke süüa,tassis puid ja vett tuppa.Ann küttis maja korralikult soojaks ja koristas nii puhtaks,et kõikjal lausa läikis.Tal oli vajadus tegutseda,sest nii sai ta põgeneda selle valu eest,mis tema sees oli.Tegutsemine aitas tappa igatsust. Ühel õhtul istusid nad Villemiga teelauas ja ajasid jälle juttu.Villem püüdis taaskord Annile selgeks teha,et targem oleks tal mõelda kojumineku peale.Annile selline mõtlemine ei meeldinud.Ta ei teadnud,mida tema vanemad tunda võivad-kas nad ehk otsivad teda ja
Jane’ile. „Võib-olla on kõik korras ja ma ainult kujutan ette – mis sa arvad, Jane?“ „Võimalik küll,“ vastas Jane pikkamisi. Kuid ta mõtles pingsalt ja ta süda oli väga raske.Tuul muutus vastu õhtut valjemaks ja puhus väikeste iilidena ümber maja.Ta vilistas korstnates, vuhises sisse pragudest akende all ja ajas lastetoa vaiba nurgad pahupidi.Mary Poppins andis lastele õhtusööki ja tegi siis laua puhtaks, pannes nõud kenasti ja korralikult virna. Siis koristas talastetoa ja riputas teekatla konksu otsa. „Nõnda!“ ütles ta ja libistas pilgu üle toa, et vaadata, kas kõik on korras. Ta vaikis hetke, pani siis ühe käe kergelt Michaeli pea peale ja teise Jane’i õlale. „ Ma lähen nüüd õihe ja viin kingad alla Robertson Ay kätte puhastada,“ütles ta. „Olge head lapsed, kuni ma tagasi tulen.“ Ta väljus ja sulges tasakesi enda järel ukse.Äkki, kui ta oli läinud,tuntsid
Jane'ile. ,,Võib-olla on kõik korras ja ma ainult kujutan ette mis sa arvad, Jane?" ,,Võimalik küll," vastas Jane pikkamisi. Kuid ta mõtles pingsalt ja ta süda oli väga raske.Tuul muutus vastu õhtut valjemaks ja puhus väikeste iilidena ümber maja.Ta vilistas korstnates, vuhises sisse pragudest akende all ja ajas lastetoa vaiba nurgad pahupidi.Mary Poppins andis lastele õhtusööki ja tegi siis laua puhtaks, pannes nõud kenasti ja korralikult virna. Siis koristas talastetoa ja riputas teekatla konksu otsa. ,,Nõnda!" ütles ta ja libistas pilgu üle toa, et vaadata, kas kõik on korras. Ta vaikis hetke, pani siis ühe käe kergelt Michaeli pea peale ja teise Jane'i õlale. ,, Ma lähen nüüd õihe ja viin kingad alla Robertson Ay kätte puhastada,"ütles ta. ,,Olge head lapsed, kuni ma tagasi tulen." Ta väljus ja sulges tasakesi enda järel ukse.Äkki, kui ta oli läinud,tuntsid
K ja siis ta kolis teise linna vanaema juurde. L kuid Piia arvates on kerjamine alandav tegevus. Neljas osa.Valige lausesse sobiv sõna sobivas vormis! 31.Reedeks peab referaadi valmis A) kirjutama B) kirjutada C) kirjutan 32. Kas sa oled käinud A) Sillamäele B) Sillamäelt C) Sillamäel ? 33. Eile geograafia tunnis A) küsitakse B) küsivad C) küsiti ainult kahte õpilast. 34. Meie klassis on palju tugevaid A) poisse B) poisid C) poissi. 35. Õde koristas selle A) tuba B) toa C) toas juba ära. 36. Valge hiir koos oma A) poega B) pojata C) pojaga elab kahekorruselises puuris. 37. Kilpkonn magab vannitoas vanni A) all B) alt C) alla. 38. Lagi, seinad ja põrand on juba A) värvima B) värvida C) värvitud. 39. Kirjutasin oma vihikusse 3 A) harjutused B) harjutusel C) harjutust. 40. Minu noorem vend ei söö mannaputru ilma A) moosita B) moosiga C) moosi. 41. Väike laps istus toas ja vaatas A) teleril B) telerit C) telerist multifilme. 42
Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa. Paistis lahke ja hea, aga rääkis preili Brüstnerist taga, mis Kle ei meeldinud. Onu Carl au oli tema jaoks väga tähtis. Pidas k-st lugu ja tahtis, et kogu kohtujama võimalikult kiiresti korda aetaks. Väga kannatamatu mees, kes elas maal ja linnas käis ainult asju ajamas. Külastas K.d harva, aga alati mingisuguse põhjusega, et viimane aitaks tal tema tähtsad asjad võimalikult kiirest linnasoleku ajal ära korraldada. Käis K.le peale, et too valiks
Ta läks koheselt alkoholi leti juurde, ning valis omale sealt joogi, peale seda läks ta leti juurde maksma, kuid kogemata libises tal see pudel käest ning kukkus maha katki, müüja hakkas selle peale karjus üle poe, mees küsis et kas võib uue joogi tuua, et tal kukkus see täiesti kogemata maha, sellepeale karjus müüja, et mida te endast arvate, ma et müü teile mitte midagi ning kaduge siit minema. Seejärel kutsus koristaja, kes koristas katki läinud pudeli. Analüüs: Minu arvates oli see paha teenindus, sest kliendile ei peaks käratama sedasi üle poe teiste kuuldes, ta ei oleks pidanud üldse karjuma, vaid oleks saanud ka rahulikult seda situatsiooni parandada kuigi ma saan aru et mees oli joobes ei ole klienditeenindajal õigus kliendiga karjuda, kui tahab oma mainet ning ettevõtte mainet hoida. Ettepanekud: 1) Hea klienditeenindaja ei karjuks üle poe kõigi kuuldes, vaid räägiks rahulikult ning
kooli korra vastu. Valiti uus Nõukogu esimees, Silverhielm, kes oli veendunud, et Erik on kurjuse kehastus ning ta tuleb koos oma kaaslastega hävitada. Ööd, pärast uue prefekti ja aseprefekti ametisse nimetamist, kutsuti Kloostriööks, mil uued „valitsejad“ õnnistasid sisse oma „alamaid“. Sel korral oli sihikul Erik, kellele taheti pange täis inimese väljaheiteid kaela kallata – see katse luhtus. Erik aga „valas õli tulle“ sellega, et koristas rooja kokku ning kallas selle magavale Silverhielmile näkku. Pärast seda juhtunud, milles ei saanud küll Eriku süüd tõestada, kuulutas prefekt Erikule sõja. Üks julmemaid tegusid oli poisi kinni sidumine maa külge varakevadel ning tema „kupatamine“. Selle käigus pidid Eriku liitlased teda kuuma veega üle kallama ning seda valu Erik blokeerida ei suutnud (erinevalt löökidest). Hiljem mõistsid Nõukogu liikmed ja prefekti
minuti pärast tõi teenindaja ka kohvi lauda ja ütles, et toidud saabuvad viie kümne pärast, mis oli väga meeldiv, kuna tavaliselt ei tea kunagi kui kaua ootama peab. Ka siinses toitlustuskohas olid laual reklaamvoldikud, kuid tunduvalt väiksemad ja neid oli ka vähem, nii, et need ei seganud teenindajal praadide lauale asetamist. Teenindaja lahkus viisakalt ,,head isu" soovides. Kui eine oli lõpetatud, ei pidanud kaua ootama kui tuli teenindaja, tuues kaasa ka teise tellitud kohvi ja koristas laua, samal ajal küsides, kas soovime veel midagi. Tellisin veel ühe mahla, mis hetke pärast ka toodi. Kui olime lõpetanud ja soovisime arvet tasuda, siis piisas teenindajale otsa vaatamisest ning ta tuli koheselt arvega lauda. Lahkudes sooviti meile ,,head päeva jätku" ja tänati külastuse eest. Pubi interjöör ja teenindus koos teenindajatega oli väga meeldiv, mis tekitas soovi seda kohta teinekordki külastada ja teistele soovitada.
Kannatanu sai turvatöötajat abistades kliendilt löögi näkku. Liikudes köögis, komistas töötaja teise töötaja avatud lavagrilli sahtli otsa, kukkus ja vigastas kätt. Töötaja läks vastu kohvimasinat ja filtrihoidja kukkus talle käe peale. Kuna masin töötas, oli filtrihoidja kuuma kohvipulbrit täis ning kannatanu parem käsi sai põletushaavu. Töötaja komistas trepil ja kukkus. Töötaja koristas vannituba ja libastus, astudes trapi kaanele, misjärel kaotas ta tasakaalu ja venitas õlalihaseid. Patsiendile mudaprotseduuri tehes väänas töötaja tagasi astudes parema jala hüppeliigese välja. Külmkapist toiduainete väljatõstmisel jäi töötaja jalg kapi põrandal oleva puitresti külge kinni ja ta kukkus põlvili, vigastades jalga. Raamatupidaja otsis arhiivis dokumenti ning riivas peaga sprinklerit, mille äär vigastas ta peanahka. Kokk hakkis paprikat
). Muusikaliselt ilmestasid avamist Väike-Maarja Gümnaasiumi solist Gerli Kaur ja meeskvartett HaLe MaJa. Avaldati tänu toetajatele ja koostööpartneritele. Sissekanneteks avati külalisteraamat. Järgnes ühine tutvumine näitusega. Avasündmusel osales üle 70 inimese. 2.2.3. Näituse töökord Väike-Maarja näituse oli avatud 28.08 – 28.09 tööpäeviti 8 – 18, laupäeviti 10 – 16, pühapäeviti suletud. Näituseruumid avas ja sulges kooli töötaja, kes ka koristas ruume. Näituse korraldaja viis igal hommikul sõidutee äärde välja näitust tutvustava reklaamtahvli ning tõi selle õhtul koolimajja sisse. Kuna näitus oli avatud koolipäevadel, siis hoidsid algkooliõpetajad vahetundidel näituseruumides korda ning juhendasid vajadusel külastajaid. Soovi korral oli külastajatel võimalus tellida näitusele giidiga ekskursiooni. Seda võimalust kasutasid peamiselt lastegrupid.
Aga abielu ettepaneku lükkas ta konkreetselt kõrvale öeldes, et ta on sellekas liiga vana. Kui Aureliano tahtis Moncada viimast soovi täita.. Ei saanud ta seda ja põletas naise maja maha. Kolonel Aureliano teenistuses oli isepäine mees, kes juhtimist üle tahtis võtta see oli kindral Teofilo Vargas. Ta tapeti aga siis hakkasid Aurelianot piinama külmus ja õudus unenäod. Kui oli vaja lõpuks rahu paberitele alla kirjutada oli mees endast väljas, ta oli vaikne ,,eemal. Aga ta koristas kodu kaotas kõik mis teda meenutas ning läks paberitele alla kirjutama. Ta kirjutas nendele alle , nii et ta isegi ei lugenud seda läbi.. Ennem oli laskinud oma arstil südame kohe ära märkida . Kui leping kirjutatud lasi ta kuuli endasse, samal ajal Ursulal piimas vaglad. Aga see oli õnnelik õnnetus, kuna kuul ei tabanud organeid. Maja hakkas aga kontrollima valvurite salk. Ursula kutsus neid söögile ja üks isegi jäi peale teenistust neile elama. See armus Romediosse , kuid too
Tagurpidi vihm, kui hea oleks, et sajaks maast üles. Kleepisid postkaardi, kus kujutas vihma, tagurpidi. Siis hakkaski tagurpidi sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis
lahkumispalve... Kui ta tõusis, tundis Varenka tema ära, ja nähes ta naeruväärset nägu, kortsus palitut, kalosse, ning mitte mõistes, milles asi on, arvates, et ta ise kogemata kukkus, ei suutnud ta ennast taltsutada, vaid pistis üle kogu maja naerma: ,,Ha-ha-haa!" Ja selle purskuva, heliseva ,,ha-ha-haaga" lõppeski kõik: nii kosimine kui Belikovi maine olemasolu. Ta ei kuulnud enam midagi, mis rääkis Varenka, ega näinud midagi. Jõudnud koju, koristas ta kõigepealt päevapildi laualt, heitis siis pikali ega tõusnudki enam. Kolme päeva pärast tuli Afanassi minu poole ja küsis, kas ei peaks tohtri järele saatma, sest härraga on vist midagi lahti. Ma läksin Belikovi poole. Ta lamas eesriide taga, vaip peal, ja vaikis; küsid temalt midagi, aga tema ainult ei-jaa ega piiksugi rohkem. Ta lamab, aga tema juures askeldab Afanassi, sünge, mossis, ja õhkab sügavasti; ning lehkab viina järele nagu kõrts.
suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja oli talle väga tänulik selle eest, et Villu ta elu kord päästis. Oma sepikojas meisterdas Villu sõjameestele mõõkasid, mis olid väga tugevad ja nendega võis raiuda mis tahes asju. Sellega oli Villu väga rikkaks saanud, talle meeldis väga reisida ja tuua omale välismaalt omapäraseid asju, samuti võttis Villu enesega kaasa ka teisest rahvusest naise, kes ta kodu koristas ja talle süüa tegi. Villuga oli selline lugu, et kui sa talle naeratad ja sõbralikult temaga suhtlesid siis olid sa temaga elu lõpuni sõber. Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud
" (Sillart, 2013) Tema missioon kestis 7 kuud siis 3,5 kuud, 10 päeva puhkus ja uuesti tagasi 3,5 kuuks. Kuna tema käis välisoperatsioonil tükk aeg hiljem kui minu eelmine intervjueeritav, olid ka elamistingimused palju paremad. Esimesed kuud elati väikeses kohaliku elumajas koos 40 mehega. ,,Hügieeni tingimused olid täpselt niipalju, kui keegi enda järgi koristas ja puhtust hoidis. Kuna Eesti mees on leidlik, siis ehitati sinna pesuruum ja saun, kus võisid igal ajal pesema minna kui tahtsid." (Sillart, 2013) Mõnikord pidid mehed operatsiooni käigus magama aga isegi otse soomuki kõrval mati peal. Ta märkis ära ka, et toetusprogramme haavatutele on päris palju. Neile antakse parimat haiglaravi, eluase ja kindlasti edasine töökoht kaitseväes. Mitte haavatutele
annaabi.ee 
