välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister, oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid. Esimeseks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per. : Milano per ("Madonna grotis" (1483), "Püha õhtusöömaaeg" (1496 1497) ning Firenze per (1501-1506; "Mona Lisa" ehk "Gioconda" ehk "La Joconde" oli esimene psühholoogiline portree; naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha. Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et in. võimalikult hästi kujutada, käis LdV salaja surnukuuris
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid pühendatud piibli teemadel ja need on Raffael teinud koos oma õpilastega. Üks Raffaeli kuulsamaid maale on ,,Sixtuse Madonna", millel Madonna seisab maailma peal, tema ümber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV. Maali koloriit on soe ning selle taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid. Last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on ka kolmnurkmotiivi. Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. ,,Abielupaar Arnolfini portree" Jan van Eyck Jan van Eyck (1395 1441) oli üks esimesi suurmeistreid Põhja-Madalmaades. Tal oli
Raffaello Sanzio (Santi) sündis 6. aprillil 1483. aastal, Urbinos, Marches (Kesk-Itaalias), Giovanni Santi, tuntud õukonnamaalija pojana. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksa aastane. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt. Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee
hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika).
tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli
paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil
Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti
Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned:
peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg Rafael-Sixtuse madonna Kõrgrenessanss Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument.
· 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472)
üle mitme korruse), laiad trepid ja palju sambakaunstusi. Näiteks Vicenzias asuv Villa Rotonda. 6. Too eraldi välja kõrg- ja vararenessansi erinevused. Vararenessanss -Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida 1 itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule
Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn
uuris inimese anatoomiat, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid märkimisväärsed. Tänu oma suurepärasele elutööle oli ta väga tunnustatud inimene nii oma eluajal, kuid ka nüüd, 5 sajandit hiljem. 1. ELU Leonardo da Vinci elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja õpinguaastad Andrea del Verrocchio juures Firenzes, elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos 1482-1499; teine Firenze ajajärk 1499-1506 ja teine Milano ajajärk1506-1513 ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452. aastal Firenze lähedal väikeses Vinci külas ser Piero suguvõsasse, mis on sealtkandi üks tähtsamaid perekondi. Leonardo vanemateks olid kahekümne viie aastane notar ser Piero Antonio da Vinci ja kahekümne kahe aastane talu- või teenijatüdruk Caterina
sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama
Ghiberti valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. Eriti reljeefidel, kus figuuride taustaks on arhitektuur, on koonduvate joonte abil loodud veenev sügavsillusioon. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16.sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; seda nime kasutatakse tänini. 11. Donatello: (1386-1466) Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417.aastal valmis tal Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti,
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
Leonardo da Vinci (1452-1519) Leonardo da Vinci oli kõrgrenessansi prohvet ja peamine esindaja. Kolmest suurimast meisrist kõige vanemana oli ta juba peaaegu viiekümne aastane, kui Michelangelo ja Raffael oma kunstnikukarjääri alustasid. Oma vankumatu käteosavuse ja ebahariliku vaimse haardega jõudis ta neist kaugele ette isegi kunstikaugetel aladel. Leonardo esimene õpetaja oli Verrocchio (kullassepp, maalikunstnik, skulptor jne), kelle töötoas omandas ta kõik tehnikad, mida Firenze kunst talle õpetada võis. Väidetakse, et oma õpilase geniaalsuse avaldumine avaldas Verrocchio'le nii suurt muljet, et ta loobus maalimisest. 1472
· Girgio Vasari, tuntud keskpärane 16.sajandi kunstinik on Leonardo kohta öelnud: "Kui ta ainult poleks olnud nii tujukas ning püsimatu. Nimelt asus ta igasuguseid asju uurima, ent vaevalt oli alustanud, jättis selle juba sinnapaika." · Leonardo imetles maalikunstnik Giottot kui oma eelkäijat. · Ser Piero nägi Leonardo joonistamises vaimuhaiguse sümptomeid. · Leonardo isa müüs tema esimese maali, "Koletise" 100 tukati eest Firenze kaubitsejale, kes müüs selle 300 tukati eest edasi Milano hertsogile · 1466. aastal lahkus Leonardo oma sünnilinnast Vincist ja sõitis isaga Firenzesse. Õpipoiss Firenzes · Leonardo: "Medicid lõid mu...Medicid mu hävitasid" · Leonardo põlgas kogu hingest rikkaid · 130 kirikut Firenzes, iga kolmas firenzelane oli seotud mingil moel Jumala teenimisega · Leonardo teadis, et temast ei saa notarit ja oli rõõmus selle üle
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid
Muutub kunstnike postisioon esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San
"Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. ● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. ● Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD – 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: madal katus raskepärased ja kindlusetaolised 6 tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed
Lapsepõlv: Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keet.Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus
Kohtuprotsess pannakse seisma. 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Verrocchio käe all veetis Leonardo kuus aastat õpipoisina ja veel neli aastat sellina. Alustanud labasemate abitöödega, astus ta 1472. aastal juba väljaõppinuna maalikunstnike tsunfti. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. 1482 asus Leonardo Milano hertsogi Ludovico il Moro teenistusse. Milanos võtsid kunsti kõrval üha enam aega leiutamine ja teaduslikud uurimised. Muuhulgas katsetas ta lennumasinatega, projekteeris hertsogi jaoks ideaallinnasid ja katedraale (mis kunagi paberilt kaugemale ei jõudnud), tegutses sõjaväeinsenerina. Samas sai ta tellimuse Francesco Sforza ratsamonumendi loomiseks. Leonardo valmistas hiiglasliku (7 meetrit kõrge) savimudeli, mis kaasaegsetes äratas hämmastust oma elulisusega
............................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering...................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1. Renessansiaegne Firenze.....................................................................................................7 2.2. Veneetsia vabariik...............................................................................................................7 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL.................................................................8 4. RENESSANSSKUNST.........................................................................................................9 4.1. Kunsti iseloomustamine.......
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
