Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemisoskus, asjal, harjunud, suhtlema, väljendamiseks, arvavad, seoseid, matemaatika, füüsikud, keemikud, pahaksKõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed Kõrge IQ-ga inimesi on maalimas kahjuks väga vähe. Nendel geeniustel on väga palju häid külgi, kuid isegi nemad pole veatud, ka nendel on nõrgad küljed. Ka neil on omad nõrkused, kuigi nad oskavad kõike ja hästi, on neil ikkagi millegist puudus. Kõige sagedamini esinev nõrk külg on suhtlemisoskus. Nad ei tea millal ja kuidas öelda õigeid asju, kuna nad ei ole harjunud inimestega suhtlema. Teine puudus suhtelmisoskuse juures on see, et nad ei oska teisi kuulata ning tihtipeale on kõrge IQ-ga inimesed kiiresti ärrituvad, kuna ei leia sõnu enda väljendamiseks. Kolmas nõrk külg kõrge IQ-ga inimesel on võime kõikide asjade vahel koheselt seost leida. Nemad ei ole nagu meie-tavalised inimesed vaid nende aju kohe automaatselt ükskõik mis teema ka ei oleks hakkab siis seoseid otsima näiteks täppisteadustega.
tuletamine e meenutamine. Meeldejätmise käigus tekitatakse mälujälg. Selleks kasutatakse strateegiaid. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse ja kasutada osatakse. Mälujälg tekib väga aeglaselt, mistõttu aitab see, kui üe ja sama infoga pidevalt kokku puututakse. Üks lihtsamaid strateegiaid ongi kordamine, mida väga palju koolis kasutatakse ja see on esimesi, millega laps kokku puutub ja kasutama õpib. Teine strat. on organiseerimine ehk materjali mõtestatakse ja leitakse seoseid. Seda ÜÕR lapsed tõhusalt kasutada ei oska. Seda kasutavad ka õpetajad, kes püüavad lastele uue info alati millegagi siduda. VAA lapsed seda ei avasta, jäävad sõltuma õpetajast. Mälusüsteem on piiratud - me ei taha oma lühimälu üle koormata, mistõttu on mõistlik oluline ebaolulisest eristada. Säilitamine tagab, et info säiliks ajus pikemat aega ja me vajadusel selle sealt kätte saaksime. Paralleelselt sellega toimub unustamine. VAA korral toimub unustamine kiiremini, kaovad
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ....................
õpiraskustega lapsest. Samas on keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel laste liitpuuded võivad muuta nii nende motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Kergema ning mõõduka alaarenguga lastel, aga puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub samuti järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. Kuid raske vaimupuudega laste seas on neid, kes küllaltki suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil lastel on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseväljendamisega. Samas oleneb
ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus - Mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me same kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga - Klassikaline testiteooria: mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga - Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest
Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Nagu aru saab, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi tähele pandud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada. Uurimustulemused aga näitava, et andekuse mõiste määratlemine on põhimõtteliselt avatud, kuna koguaed ilmnevad uued tunnused mida võib andekuse all mõelda. ANDEKAS LAPS Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..........
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
aluseks on refleksid (reklaami puhul on oluline liikuvus, uudsus, erinevus jne); 2) Tahtlik tähelepanu tähelepanu liik, kus tahte protsessiga sa suunad oma tähelepanu. -) Üks tähelepanu liik võib teiseks üle minna. * Me saame oma teadvuse ehk tähelepanu keskenduda kolme tsooni: 1) Välimine tsoon kõik mis meid ümbritseb; 2) Sisemine tsoon kõik mis toimub meie sees, k.a emotsioonid üldiselt me pole väga harjunud keskenduma oma sisemisele tsoonile, v.a juhul kui meil on valus; 3) Keskmine tsoon meie mälestused, meie mõtted, meie fantaasiad. -) Kui kaks esimest tsooni on seotud olevikuga, siis keskmine tsoon on seotud tuleviku või minevikuga. -) 80% inimestest on pidevalt tasakaalust väljas ehk keskendunud pigem keskmisele tsoonile ning ei tea mis ümberringi toimub. See annab eeldusi neuroosi tekkimiseks neuroos on see, kui inimene kannatab oma fantaasiate või mõtete tõttu.
· Suhtlemine on psühholoogiline vajadus. · Sotsiaalne deprivatsioon suhtlemisest ilmaolek inimesele raskesti talutav. · Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada · Suhtlemisoskus kui terviklik isiksuse struktuur (väärtused, hoiakud isiksusejooned) Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mõned valearvamused inimeste ja suhtlemise kohta · Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid
3 tungi tegutseda, mis võib murda mis tahes tõkked, suurt töövõimet, aga mõnikord ka emotsionaalset ebastabiilsust. Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Mõnikord on sellised lapsed täiskasvanuna osutunud geeniusteks, vahel aga jäänud keskpärasele tasemele. Imelapse fenomeni omamoodi sümbol on Wolfgang Amadeus Mozart, kes juba väikelapsena esines klaverikontsertidega ja komponeeris arvestatavaid helitöid. Teiselt poolt on palju näiteid selle kohta, et hiljem geeniusteks osutunud isikud ei paistnud algul üldse millegi erilisega silma, õpetajad pidasid neid lausa keskpäraseks. Seesuguse näitena
Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus (õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad). 15. Mis on eksperiment? Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid. 16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi?
meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu kõik, mis nendega juhtub, on kas plaanipärane või ettemääratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavatsusi ette aimata, uurides horoskoope või võttes appi selgeltnägija. Kuid millest me räägime kui öeldakse juhus? Vennad Grimmid on kirjutanud, et juhus on juhtum, mis tuleb ootamatult. Samuti lisasid , et juhus tähistab ettearvamatut sündmust, mis ei allu meie kavatsustele. Just niisugusel kaksipidisel viisil me seda mõistet kasutamegi: juhusena näib meile sündmus, mille taga me kas ei tuvasta reeglit või mida keegi pole ette plaaninud. Esimene
oli kekskond tema lapsepõlves . Keegi ju ei tahaks , et tema järglased lõpetaksid halbade inimestega trellide taga . Selline suhtumine tegelikult vanemate poolt on lastele ju väga kurnav , ja kindlasti tuntakse hirmu ja varsti lihtsalt ei julgegi enam koju minna kuna iga asja eest koheldakse halvasti , üksköik mida ka ei tehtaks . Kindla peale kannatab ka selletõttu väga palju inimesi eriti väiksed olevused , sest nad on sellise eluga harjunud ja nad lihtsalt arvavad , et köikides perekondades ongi nii . Kuid köige hullemini möjub see loomulikult närvikavale , eriti veel lastel . Mitte puhtalt juhuse tõttu , võivad olla ka kriitilised õpetaja ja õpilase omavahelised suhted . Asi võib isegi kõige väiksemates probleemides või vigades olla , kui õpetaja lihtsalt äkki enam ei salli ja teeb köik , et saaks kuskilt kasvöi pool punktikest maha saada , et halvem hinne panna . Põhjuseid vöib ju selleks olla mitmeid
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�
pisiasjade kõrvalejätmist. Stsenaarium on skeemi alavorm, mis kirjeldab mingi tegevuse iseloomulikke etappe (näiteks restorani külastamisel: laua valik - menüüga tutvumine - tellimuse esitamine - söömine - arve tasumine). MÕTLEMINE Mõtlemine on inimtegevuse ideaalne osa, tegelikkusest arusaamise, sellega kohanemise ja selle muutmise tõhusaim viis. Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. [EE 6. kd., lk. 479] Lk. 299 Et ületada mõtlemisel ilmnevaid tõkkeid või probleeme, tulevad kasuks järgmised võtted: 1) tegutsemine vastassuunas (working backwards). Olgu esitatud järgmine ülesanne: Vesirooside arv järves kahekordistub iga 24 tunni jooksul. Suve esimesel päeval oli järves ainult üks vesiroos, 60 päeva järel aga oli kogu järve pind vesiroosidega kaetud
Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamiseks. 1.2 Loovus ...väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Loovuseks on vaja tingimusi: · loovust soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa; · loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega; · tavaliselt on loovisikul mõni hea sõber, kes teda toetab ning kritiseerib. Kriitika ja nõuanded
arutleda, lahendada te põhjuslikke seoseid” (Pullmann, Allik, 2002: 204) ehk üldist suutlikkust probleeme, planee- rida, näha toimuva mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Nüüdisaegsete intelligent- mõtet ja taibata susuuringute alusel “on väga raske välja mõelda mingit uut vaimsete või- sündmuste põhjuslikke mete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega” (Allik, seoseid. 2009: 37), mis viitab ühe generaalse ehk g-faktori olemasolule kõikides arukust nõudvates ülesannetes, teooriast sõltumata. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on juba alates 1912. aastast kasutusel intelligentsuskvoot (kasutatakse ka terminit intelligent- suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese
jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel omandatu, ning mis on põhiteguriteks kriminaalse käitumise kujunemisel. Kahjuks pole sellele argumendile siiamaani saadud korrektset vastust. Teadus on aga suutnud anda meile konkreetse fakti, et ei ole olemas ühte kindlat põhjust, mis paneks inimese vägivaldselt käituma. Sealt tulebki uurimistöö eesmärk, leida, mida arvavad inimesed, mis see siis ikkagi on, missugune tegur annab esimese tõuke kriminaalse käitumise suunas – keskkond või geneetika. Antud uuringuga on üritatud leida vastust sellele küsimusele. Kui on võimalik saada vastust sellele kompleksele küsimusele, siis võibolla on võimalik ka leida lahendus ning teha korrektset ennetustööd, mis kannaks ka vilja. Antud töös keskseteks uurimisküsimusteks olid: ümbritsev keskkond ja selle suhe kriminaalse käitumisega;
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Töötajate välja valimisel kasutatakse igasuguseid erinevaid asju. Ainult vestlusest ei piisa. Igasugused testid ja situatsioon ülesanded on suurepärased abimehed ja neid ma kindlasti ka kasutaksin. Lõppstaadiumis eelistaksin ma personaalselt kohtuda väljavalitud isikutega. Juhile vajalikud oskused: · Tehnilised oskused iga juht peab oskama koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut. · Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. · Konseptuaalsed oskused oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Eestvedamise käitumuslik teooria püüb välja tuua mingit konkreetsed liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimisstiil on liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. Eristatakse kolme juhtimisstiili: *Autokraatne *Demokraatlik *Mittesekkuja
Samas on ka keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel liitpuuded võivad muuta nii nende laste motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Neid lapsi on ka keerukas uurida. (Neare, 2009) Kergema ja mõõduka alaarenguga lastel puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub ka järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mõningal määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseteenindusega. Samas oleneb
Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võivad isiksuslikud muutused eeldada teatud vanust ning piisavat hulka läbitud suhteid. See pole lihtne, kuid oleme vahel võimelised muutuma küll. Kui mees armastab naist, siis ei vaata ta pornot. Loomulikult vaatame pornot ja erinevate uuringute kohaselt oluliselt sagedamini kui naised arvavad. Vaatame seda edasi ka siis, kui oleme lähedussuhtes. Samuti paneme pihku. See ei tähenda armastuse puudumist sinu vastu, pigem näitab see, et meie süsteemid toimivad. Kui oled mehega suhtes, ei huvita teda enam, kas oled õnnelik . Tegelikult on see meile kõige olulisem asi üldse. Kui me tunneme, et ei suuda oma naist õnnelikuks teha, siis kahtleme tõsiselt enda väärtuses ja võimetes. Me võime küll seda
reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see tegevuse ajal valjult rääkimist, räägitakse, et mida ma parasjagu teen ja kuidas jne.. alles lapseeas suudetakse seda oma mõtetes teha. Kaasaegsed lähenemised Tittedel on maailmast palju naiivseid teooriaid. Habituatsioon ehk äraharjumine. OPERATSIOONIDE-EELSE STAADIUMI IDEED TÄNAPÄEVAL Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Lapsed püüavad avastada (üritavad ära arvata), mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest. Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem
Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest. F püüdis ühendada füüsikalist maailma inimese vaimse maailmaga. Tal õnnestus tõestada, et neid seoseid saab matemaatiliselt seostada(inimese taju mulje muutub valgustugevuse mõjul) Wundt 1879. aastal Ps. kui teaduse sünd. Bioloogia arenes kiiresti, Ps. taheti teha samasugune teadus kui Bioloogia. Inimest hakati võrdlema loomaga(alates 19. sajandist). Wundt polnud eriti tugev psühholoog. Galton ja Weber andsid ka oma panuse 19. saj. Ps. tekkele. Galton avastas sõrmejäljed, töötas välja korrelatsiooni
Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks sokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti. Missioon ( mida ma tahan korda saata) Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7.Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
Skandinaaviamaad). Kuid see raske ülesanne koolihariduse viimine otsustavalt teistele alustele jääb vist küll indigolaste kanda, kes olemasoleva süsteemiga enam ei lepi. Kas ei võiks siiski neid lapsi säästa ning teha midagi täiskasvanutele antud eelise terve mõistuse ja mõistmise abil? Selline on Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste doktori arusaam indigolastest. (http://avatudmaailm.ee/?&sitemap). Kuid vaatame, mida arvavad asjast USA doktorid ning tervendajad ja terapeudid. Nemad alustavad definitsiooniga: Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud. Ega ka dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvõimu, on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii oma käitumist, kui ka kasvatusmeetoteid. Seda just eriti lapsevanematel. Kui
kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5.samm – tulemuste publitseerimine Uurimismeetodid 1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning kontrollrühmas kasutatakse platseebot, et kinnitada hüpoteesi. Eksperiment selgitab välja põhjuslikke seoseid (correlations). 2. Korrelatsiooni uuringud: selgitab välja seoseid muutujate vahel. Positiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad samas suunas. Negatiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad eri suundadesse. Meetodid – testid, küsimustikud, intervjuud jne. 3. Küsitlus: uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid jne ehk kogutakse infot. 4. Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas. 5. Juhtumiuuring (case study): uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal
Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega halba inimest vist siin maailmas ei eksisteerigi. Igal asjal ju on oma kindlad plussid ja miinused. Ja vahel läheb ka õnneks ja plusse on palju rohkem kui miinuseid. Võiks ju isegi tuua näiteks ühe tumeda teema, liiklussurmad. Liiklussurmi on aastaga jäänud ikka palju palju vähemaks, mitte et ma nüüd selleüle rõõmustan et keegi surma on saanud aga ikka on hea teada et inimesi jääb rohkem alles. Lõpetuseks võib vist iga inimene ausalt öelda, et ta on olnud elus nii hea, kui halb. Elu ju võib
kaasa, raske energia väljaandmist reguleerida- teeb korraga palju, väsib ja hiljem ei suuda midagi teha. 3) kõrge reaktiivsus- läheb kiiresti põlema 4) reaktiivsus on ülekaalus- ei kontroli 5) ekstraventne 6) rigiidne Sangviinik - 1) madal sens 2) kõrge akt 3) kõrge reakt 4) reakt ja akt on tasakaalus on emotsionaalne, kuid suudab neid kontrollida 5) ekstavertne 6) fluiidne tüüp- paindlik, kiiresti kohanev. Flegmaatik - 1) madal sens 2) võib olla akt nendes olukordades, millega on harjunud (kohanemine võtab aega) 3) madal reakt- emotsionaalne väljendus puudub 4) akt kõrgem kui reakt 5) introvertne 6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida teised tunnevad (saab suurema elamuse kunstiteostest) 2) akt madal hindab end alla 3) kõrge emotsioon- võtab kõike sisse 4) reakt ületab akt 5) introvertne 6) rigiidne 18. Iseloom ja võimed. Intelligentsus.
Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Viimase puhul on seos pöördvõrdeline. Nt: inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad. Üldiselt on raske korrelatiivsete uuringute alusel öelda midagi põhjuslike seoste kohta. 3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid. Saab kontrollida teatud tegureid ja teisi tegureid muuta. Kuna tavaliselt on tegu laborikatsetega, siis saab igasuguseid kõrvalmõjusid mõõta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. 6
annaabi.ee 
