VÕIMALDAB tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis. SUGULISELT Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses; on kõigis inimese sugurakkudes.
Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunnust määravad geenid. Retsessiivne tunnus- tunnus, mis avaldub ainult siis kui mõlemad alleelsed geenid selle määravad. Dominantne tunnus- avaldub alati, kui alleelsed geenid määravad tunnuse alati erinevalt, siis
Genoommutatsioonide tekkepõhjused: 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest: 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). 5. Haplofaasi lühenemine elutsüklis(haplofaasis avalduvad kõik mutatsioonid). Bakteritel on 100% haplofaas, imetajatel on haplofaasis sugurakud. 6. Teatud mutantide steriilsus või eluvõimetus. 7
määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim.44 autosoomi(22 paari)Suguhormoonid-krom.mis isastel ja emastel on erinevad.naistel XX ja meestel XY,esinevad kõikides rakkudes.Kromosoomid:moodustavad tuumas asuva DNA kokku keerdumisel;koosnevad 1 DNA molekulist ja seda stabiliseerivatest histoonvalkudest;pakivad kokku ja kaitsevad DNAd.Kromatiin-kromosoomid lahtikeerdunud kujul;DNA mis on seotud histoonvalkudega.Ploidus:mitmes korduses kromosoomikomplekt rakus esineb:haploidus(n)-kõik kromosoomid rakus on ühes korduses(sugurakud);diploidus(2n)-on rakus kahekordselt(imetajate keharakud);plüploidsus-(3n-20n)rakus rohkem kui 2 kordselt(õistaimed).Tütoskelett- raku tugi ja liikumissüsteem.Ül:annab rakule kuju,tagab organellide pideva liikumise rakus,raku tsütoskeletile on võimalik fagotsütoos amööbi liikumine.Kostisosad-koosneb erineva läbimõõduga valgumolekulitest.Koosneb-valgulisest niidikesest ja valgulistest
elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid Transeksuaal – inimene, kelle sooidentiteet erineb tema bioloogilisest soost Eutanaasia – halastussurm 8.Mis ülesanne on lootelehtedel, lootekestadel, platsental?
kromosoomi Kromosoome saab sarnasuse alusel jagada paaridesse, alati on paarist üks kromosoom saadud isalt teine emalt Organismi kõigis rakkudes on ühepalju kromosoome Sugurakkudes on aga igat kromosoomi ainult 1 Kui meil on keharakkudes 46 kromosoomi siis sugurakkudes 23 Mis on geen? Dna molekulid liigenduvad geenideks Geen on Dna lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenid päranduvad dna koostises vanematelt järglastele geene on meie keharakkudes kahes korduses, üks emalt teine isalt Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli DOMINANTNE RETSESSIIVNE ALLEEL ALLEEL RETSESSIIVN DOMINANTNE E · Alleel,mis avaldub vaid juhul, kui järglasel on ühe ·
tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) 3.etapp-ANAFAAS (kääviniidid lühenevad, anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustele) 4.etapp-TELOFAAS (kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed, telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku) DIPLOIDNE(2n) kromosoomistik-kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk paaridena, on kõigis inimese keharakkudes. Diploidsest saab haploidne kromosoomisik. HAPLOIDNE(n) kromosoomistik- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, on kõigis inimese sugurakkudes KROMOSOOMIDE RISTSIIRE- meioosi alguses (esimeses profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised
Membraani vaja: a) ainete valikuliseks transpordiks b) tsütoplasma piiristamiseks Mesosoomidel on spetsiifilised ülesanded: a) mügarbakteritel on mesosoomidel lämmastikku siduvad ensüümid, b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid 6. Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka ühes korduses (tähistatakse n, nim haploidsuseks). Rõngaskromosoomis on bakteri geenid 7. Plasmiidid on kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega, nende ülesandeks on anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi. Osa plasmiide määrab vastupidavuse antibiootikumidele. 8. Gaasivakuool - gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab raku ujuvust, peamiselt veebakterites 9
a) suureneb kõigi kromosoomide arv. b) väheneb kõigi kromosoomide arv. c) Suureneb ühe kromosoomi arv(võrreldes normaalsega) d) Väheneb ühe kromosoomi arv - genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele(taimed, seened) - loomadel on genoommutatsioone harvem, ja nende olemus on piiratud. 9 - Inimesel võivad mõned autosoomid esineda 3. Korduses. (ühes korduses ei saa esineda ükski kromosoom). - Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. 0+ (X, XXX, XXXXX) 0-> (XXY, XYY, XXXY) Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. 4
17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane SOTSIALISTLIK VENNALIK SUUDLUS BREŽNEVI SURM 10.11.1982 ENSV lõik ★alkohoolik : “Teie Leonid Iljitš, olete ära joonud kõik, mis ette oli nähtud, las nüüd joovad teised. Kui teie aga hakkate jooma seda, mis peaks kuuluma teistele, siis jääb teil elada üpris vähe.” ★kirglik suitsetaja ★unerohud BREŽNEVI MATUSED “Brežnevi “kolksuga” matmist nägid minu meelest vaid otseülekannet jälginud inimesed. Korduses oli kahtlane kolksatus kadunud.” Anu Piirimaa “Nõukogude aeg ja Eesti inimene” video Kasutatud materjalid Tekst Enno Tammer “Nõukogude aeg ja Eesti inimene” K. Jaanson, 1994. Üldajalugu 1938-1991. Õpik XII klassile H.Mets “Punased Bojaarid” Raili Nugini doktoritöö http://leonidbrezhnev.narod.ru/ http://kodu.ut.ee/~ripsik/Leonid.html#_Toc55665790 http://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Bre%C5%BEnev https://ru.wikipedia
Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku või organismi kromosoomide kogumit. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, äädikakärbes 8, aedhernes 14). Väikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud sõnajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kõik kromosoomid ühes korduses. Nt sugurakud või bakterid 2. diploidne kromosoomistik (2n) kõik kromosoomid kahes korduses. Nt keharakud 3. polüploidne kromosoomistik (3n...10n) kõik kromosoomid rohkem kui kahes korduses. Nt kultuurtaimed Kromosoomide ülesanded 1. päriliku info kaitse 2. päriliku info jaotamine 3. päriliku info kordistamine 4. päriliku info valikuline avaldamine Tuumake
-Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). 5. Haplofaasi lühenemine elutsüklis(haplofaasis avalduvad kõik mutatsioonid). Bakteritel on 100% haplofaas, imetajatel on haplofaasis sugurakud. 6
a) vedelas keskkonnas bakterite kinnitamine pindadele (NT: hambakatt) b) piilide abil toimub ka bakterite vahel geneetilise info vahetus (pole isane ja emane) 5) Vibur(-id)- korrapäratu ehitusega Teostavad pöörlevat liikumist, see tagatakse valgulise ketasülekandega. Võimaldab bakteritel liikuda kas libisedes või ujudes. Ülesanne: tagada raku liikumine Raku sees: 6) DNA- bakterirakus rõngaskromosoomina. Ühes korduses- haploidne (n). Selles on bakteriraku põhiainevahetust määravad geenid. 6a) Plasmiidid- väiksemõõtmelised kromosoomivälised DNA molekulid. Nendes on täiendavaid ainevahetusvõimalusi määravad geenid * bakterid naftat lagundavate plasmiididega * antibiootikumresistentsust määravad plasmiidid (Supertapjabakter (ajakirjanduses kord aastas)- bakter kellel on põhiantibiootikumirühmade suhtes resistentsus) 7) Ribosoomid- vabalt tsütoplasmas
Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676 a. , nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1. limakapsel - esineb vaid teatud bakteritel, esinemine sõltub keskkonnast a) säilitab niiskust b) võimaldab üksikul rakkkudel moodustada koloonia. c)osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (kompleksühend :valgud + süsivesikud )Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid) Funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) annab bakterile kindla kuju. c) reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja 3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembra...
Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) Kui mutatsioonid avaluvad, võivad nad olla kahjulikud, neutraalsed või kasulikud. Kui mutatsioon pole totaalne, siis pärandub põlvest põlve ja moodustuvad koos teiste mutatsioonidega Mutatsioonilise muutlikuse varu. Kombinatiivne muutlikus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. - Meioosis- Kromosoomide ristsiire - Viljastumisel- Alleelide kombineerumine Geenisiire/Geenivool
Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Krossingover kromosoomide ristsiire Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keha rakk Gameet sugurakk. Sperm meessugurakk,haploidse kromosoomistikuga väike liikumis võimeline rakk, toodetakse munandites. Sperma
arvust tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte ja seega osad genotüübid on sagedasemad kui teised · Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid (Geenmutatsioonid Uued alleelid, geenid; Kromosoommutatsioonid muutused geenide paiknemises ja korduses; Genoommutatsioonid Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) · Kombinatiivne muutlikkus (Alleelide kombineerumine sugulisel paljuunemisel. Meioosis kromosoomide ristsiire, viljastumisel alleelide kombineerumine) · Geenisiire e. geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine) · Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone
organismi arengutase pole seotud · homoloogilised kromosoomid: 1) sarnase ehituse ja suurusega kromosoomide paar, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid ja määravaid gene 2) mehe sugukromosoomid X ja Y pole homoloogilised, info on erinev, sest üks kromosoom tuleb ühelt vanemalt, teine kromosoom aga teiselt. · haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid ühes korduses, tähis n, nt sugurakud (23 kromosoomi) · diploidne kromosoomistik kõik kromosoomid kaheses korduses, tähis 2n, nt kõik homoloogilised kromosoomid · enamikul organismidel on sugurakkudes 2x vähem kromosoome kui keharakkudes (igas inimese muna/seemnerakus on 23 kromosoomi) · histoonid on peamised kromosoomivalgud päristuumsetes (DNA on kromosoomides seotud valkudega), nende ülesanded: o kaitsevad DNAd.
Ma tunnen vina. J. Liivi värsiloomingule on omane erakordne tundeintensiivsus. . Olulisel kohal on kordus ja muusikaline rütm. Tõepoolest, Juhan Liivi kordus on ainulaadselt erk ja mitmekülgne. Vahel on see lihtsalt ühe ja sama kordamine, vahel parallelism, vahel uute sõnade, lauseosade, kujutluste esileastumine endises naabruses. Võib isegi öelda, et kordusega tema luule otse sünnibki. Tema korduses ilmneb üks neist joontest, mille kaudu küll kõige nähtavamalt avaldub luuletaja seos rahvaluulega ja kõnekeelega. Siinpuhul on Juhan Liiv ammendanud vist küll kõik eri liigid. Tema luuletekst on lausa tulvil üksiksõnade ja sõnatüvede kordamisi, aga samuti ka värsiosade, tervete fraaside või poolte salmide kordamisi. Piirdume siinkohal vaid mõne näitega: Ei sinu iludus, su õitsvad palged,
3. Anafaas kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 23 kromatiidi. 4. Telofaas moodustub neli tütarrakku, mis ei ole identsed. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees mehe organismis, spermide teke. Ovogenees naise organismis, munarakkude teke. Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks. Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena. Spermatogenees munandites Ovogenees - munasarjades väänilistes seemnetorukestes I Algrakkude paljunemine mitoos. I Algrakkude paljunemine mitoos 46 kromosoomiga rakud 46 kromosoomi. spermatogoonid. Puberteedieas Tütarlapse looteeas. Kõik algrakud on naise organismi
jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen) Tunnus Taim Seen Loom 1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on
läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detektorina kasutame UV-Vis spektrofotomeetrit. Vismusti lahuse süstimisel EDTA lahusesse reaktoris toimub reaktsioon Na2-EDTA + Bi(NO3)3 Bi-EDTA + Na+ NO3-, kus Na-ioonid EDTAs asenduvad vismutiga, mille tulemusena tekib värvitu EDTA-Bi kompleksühend, mille absorptsiooni mõõdame spektrofotomeetriga 265 nm juures. Mõõtmisi teostame kolmes korduses. Tulemused Voogsisestusanalüüsi käigus saime erinevate kontsentratsioonide puhul järgmised piikide kõrgused: Proov Kõrgus cm Konts ug/ml Bi konts ug/ml 1 1,7 0,6 0,32 1 1,6 0,6 0,32 1 1,4 0,6 0,32 2 3 1 0,53 2 3,1 1 0,53 2 3,1 1 0,53
KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eellasrakk Sperm-meessugurakud,viljastumisvõimeline seemnerakk,moodustatakse munandites Munarakk-naissugurakud,tooetakse munasarjades koht kuhu sperm läheb ,ja selle tagajärejel toimub viljastamine Polaarkeha- viljastumisvõimetu munarakk Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarja,valminmine
nt. Värvusgeen esineb kahe alleelina (vormina). Dominantne alleel (A) määrab ära kollase värvuse, retsessiivne alleel (a) määrab ära rohelise värvuse. NB! Ühe geeni eri alleelid tähistatakse sama tähe eriversioonidega. P: AA (kollased seemned) x aa (rohelised) (vanemad on homosügoodid) P: AA aa Sugurakud: kõik alleelid peavad Kõik sugurakud kannavad Kõik sugurakud kannavad olema esindatud ühes korduses alleeli A alleeli a Viljastumine: sugurakud F1: Aa seemned on kollased ühinevad juhuslikult, peavad olema esindatud kõik kombinatsioonid Mendeli 1. seadus: ühtlikkusseadus Homosügootsete (mõlemad alleelid ühesugused) vanemate omavahelisel ristamisel on esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt ainus kombinatsioon Aa ehk heterosügootsus, fenotüübilt kõik seemned on kollased. Mendeli 2
(kaasasündinud) Käelisus Paremakäelisus Vasakukäelisus Paariliste tunnuste puhul võib esineda kimäärsusnähe - selle põhjuseks on ühe tunnuse mitteavaldumine samas süsteemis - põselohk ühes põses. Mendeli III seadus 1. Värvusgeen A - kollane, a - roheline 2. Seemnepinna kuju geen B - sile, b - krobeline P: AABB (kollased siledad) x aabb (rohelised krobelised) Sugurakud (kõik alleelid ühes korduses) : AB x ab F1: AaBb (kollased siledad) See tõestab Mendeli I seadust Ristame heterosügoote P: AaBb x AaBb Sugurakud: kõik alleelid ühes korduses, kõik kombinatsioonid AB, Ab, aB, ab Sugu/sugu AB Ab aB ab AB AABB (k.s) AABb (k.s) AaBB (k.s) AaBb (k.s) Ab AABb (k.s) AAbb (k.k) AaBb (k.s) Aabb (k.k) aB AaBB (k.s) AaBb (k
Inimeste DNA erinevus - genoom on umbes 99% kõigil inimestel sama - kuni 1% erinevusi teeb meid üksteisest erinevaks ning seega võimaldab isiku tuvastamist DNA erinevused: - nukleotiidse järjestuse polümorfism - DNA teatud lõikude pikkuspolümorfism Kindlas DNA järjestuse kohas on erinev nukleotiid. DNA pikkuspolümorfism on samasuguse järjestusega DNA lõigud korduvad erineval arvul. - Pikad kordused ehk satelliit-DNA: sadu ja tuhandeid nukleotiide (ühes korduses) - Keskmise pikkusega kordused ehk minisatelliidid: 10-100 nukleotiidi - Lühikesed kordusjärjestused ehk mikrosatelliidid ehk STR: 2-6 nukleotiidi DNA piirkond ehk lookus: - Isikutuvastamiseks kasutatavad lookused on standardiseeritud, neid rakendatakse üle maailma - Nende hulgas on isikuti varieeruvad ja vähem varieeruvad - Võrreldakse ca 10 erineva DNA lõigu pikkust, mitte kogu DNA järjestust
tsentromeeri külge Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell Tsentriool- loomarakud esineva tsentrosoomi osa Tuumake- rakutuuma piirkonnad, kus tehakse ribosoome Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena Haploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik komosoomid esinevad ühes korduses Kromosoomide ristsiire- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi Spermid- meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga, arenevad munandites Spermatogenees- spermide areng, Spermatogoon- spermide eelasrakk Munarakk- naissugurakk, inimkeha ühed suurimad rakud, areneb munasarjas Ovogenees- munarakkude areng Ovogoon- munarakkude eelasrakk Ovulatsioon- küpsenud munaraku vabanemine
15 meest; 13 KDEF ja 19 ESRC baasist), ülejäänud 99 isikut olid nö "täiteks". Sihtmärkpilte näidati umbes iga 25 pildi tagant peale nende esimest kuvamist. Täitepildid olid paigutatud sihtmärkide vahele ning kasutati ka "valvsuse" jaoks, mida korrati 1-7 pildi järel (kokku oli neid 1/6 täitepiltidest) testimaks kas osaleja on täielikult katsele pühendunud. Kui osaleja vastas valesti rohkem kui 50% viimase 10 sihtmärgi korduses või tegi vale nupuvajutuse rohkematel kui 50% kordadest kus kuvati mittekorduvaid pilte, lõpetati nende katse. Piltide järjestus oli juhuslik ning varieerus iga osaleja puhul. Artikli autori arvates näitavad antud uuringu üldistatud tulemused, et olenemata üksiku pildi meeldejäävusest on inimesed meeldejäävad ja unustatavad. Meeldejäävus on väga püsiv inimese erinevate piltide puhul ning säilib ka juhul kui muutub tema näoilme või vaatepunkt.
Ei ole läbiminevate ainete suhtes spetsiifilised Moodustavad peremeesraku membraanidesse auke, mille kaudu toimub ainete valimatu liikumine läbi membraani Tulemus kaob ainete õige jaotus membraanil ja rakk sureb Staphylococcus aureuse -toksiin (-hemolüsiin) Kandjate vahendatud passiivne transport Antibiootikumide hulgas esineb spetsiifilisi ionofoore Streptomyces sp valinomütsiin Järjestus - (D-valiin)-(L-laktaat)-(L-valiin)-(D-hüdroksü- isovaleraat) - kolmes korduses Kera välispind hüdrofoobne soodustab liikumist membraani sisekeskkonnas Kera sisemus hüdrofiilne loob soodsa keskkonna K+ ioonile On K+ suhtes 20 000 korda afiinsem, kui Na+ suhtes Rikub membraanil valitseva K+ ioonide gradiendi Difusioonimehhanismide eristamine Kas passiivne difusioon või vahendatud passiivne difusioon? Vahendatud difusioon on: · Spetsiifiline
Sugukromosoomid on kõikides rakkudes. Homoloogilised kromosoomid kromosoomide paar, millest üks saadud ühelt vanemalt, teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus sama Kromosoomistik liigiomane kromosoomide arv rakkudes. Väikseim kromosoomide arv 2 (naaskelsaba), suurim 1500 (sõnajalgtaimed), imetajatel 7-106 Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus: a) Haploidsus kõik kromosoomid rakus ühes korduses (tähis n). See iseloomustab teatud keharakke (Hallitus, sammaltaimed, bakterid, sugurakud) b) Diploidsus 2n kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses (üks osa isalt, teine emalt). Iseloomustab kõrgemate organismide keharakke. c) Polüploidsus rakkudes kromosoomistik esineb 3-10x. Iseloomustab taimi. Tsütoplasma ...vesilahustel põhinev raku sisekeskkond, mis sisaldab: a) Anorgaanilisi ühendeid (vesi, soolad, ioonid)
Liiga kaua elamine pole evolutsiooniliselt lihtsalt mõttekas 24. Kuidas ja millal inimest elustada? Kui inimene on kliinilises surmas (teadvuse kadu, südametöö ja hingamise seiskumine). Teha südamemassaazi ja kunstlikku hingamist. 25. Mõisted: HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes kordsuses, esineb sugurakkudes DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena, esineb keharakkudes GAMEET - sugurakk KROMOSOOMIDE RISTSIIRE meioosi alguses (I profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi ning kindlustavad sellega järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikkuse OVULATSIOON küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse SÜGOOT viljastunud munarakk
ahel. 2.1 Mitoosi tulemuseks on identsed tütarrakud Kromosoom*- DNA-st ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad järjestuses paiknevad geenid Kromatiid*- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosne ühest DNA ahelast Kromatiin*- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu, kromosoomid lahtikeeratud kujul 2.2 Meioos võimaldab suguliselt sigida Meioos hoiab kromosoomistiku stabiilsena Diploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad kahes korduses e homoloogiliste paaridena, on kõigis inimese keharakkudes.( in 46 kromosoomi) Haploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, kõigis inimese sugurakkudes.( in 23 kromosoomi) Kromosoomide ristsiire*- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest e päriliku muutlikkuse. 2.3 Sugurakkude areng inimesel
See sugukromosoom, mis esineb mõlemal sugupoolel (X või Z), sisaldab mitmesuguseid vegetatiivseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen). Samas on teada, et Y-kromosoom sisaldab ka vegetatiivseid geene, nt kolmes korduses RPS4Y geeni, mis kodeerib ribosoomivalke. Sugupoolt, millel on ühesuguste gonosoomide paar, nimetatakse homogameetseks (emasimetajad ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud). Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik taimi hermafrodiitsed
amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : 1) Paksud kestad. 2) Vähene veesisaldus (15%) 3) Allasurutud ainevahetus. 4) Erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. 5) Elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune. * Spooride abil elabad bakterd üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Bakterite muutlikkus : *Bakteri rakkudes on mutatsioonide sagedus väiksem kui päristuumsetes. (Kuna bakterid paljunevad kiiresti, ja neil on kromosoom ühes korduses avalduvad neil kõik mutatsioonid) Inimese bakterkooslused : -meie sees ja peal elutsevad bakterid. *Inimese mikrofloora kujuneb sünnijärgselt.(esimesed bakterid tulevad ema sünnitusteedest. -> keisrilõikega lapsed põevad rohkem nakkushaiguseid. *Vastsündinu seedekulgla bakterkooslused kujunevad välja rinnapiima kaastoimel. -> Kunsttoituvatel lastel tekivad seedekulgla bakterkooslused palju hiljem ja lähevad veidi vussi.
Proovivõtukoha pesas määrame kogemustega, nende puudumisel kõrgema temperatuuriga kohast või haudme paigutusest lähtuvalt. Proovi võtame käega, siis leiame kergemine ka kõrgema temperatuuriga haudmepiirkonna. Prooviks piisab kiirest haaratud peotäiest materjalist, millest saame korraga kätte antud piirkonnale iseloomulikumad sipelgarühmad, haudme ja pesamaterjali. Proovid võtame eelpoolkirjeldatud kohtadest kolmes korduses. Igas proovis peaks sisalduma vähemalt 50 - 100 sipelgat, nukku või vastset. Suguisendid on raskemad ja neid võib olla proovis vähem (10 - 20). Keskkonna saastekoormuse hindamise lihtsustatud metoodika Ühekordseks proovi võtmiseks, et kindlaks teha, kas antud biotoobis, sipelgates ja pesamaterjalis leidub keskkonnasaastet, sobib iga elujõuline pesa, mis omab üle 3 raja ja mõned lehetäipuud. Lokaalse
· Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel kasutatakse soovitatud väetised ja norme. Peavad olema mullatingumuste muutumis suunas. Katseriba tuleb läbida nii viljakal kui mitteviljakal vähemalt kolmes korduses. · Mulla keemiline analüüs kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda leotise valmistamine. Võetakse ettevalmistatud muld. Kuivatatud läbi mulla lastud muld ja lahusti vastavad koguses. Kasutatakse nõrku happelisi lahuseid või happelisi puhverlahuseid(nõrgalt happelise lahusega tekitab juure piirkonnas oleva keskkonna). Teises etapis määratakse toitaine sisaldus. Egner-Hiehm(DL)-P,R määramine. Egner-Riehm
seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel kasutatakse soovitatud väetised ja norme. Peavad olema mullatingumuste muutumis suunas. Katseriba tuleb läbida nii viljakal kui mitteviljakal vähemalt kolmes korduses. · Mulla keemiline analüüs kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda leotise valmistamine. Võetakse ettevalmistatud muld. Kuivatatud läbi mulla lastud muld ja lahusti vastavad koguses. Kasutatakse nõrku happelisi lahuseid või happelisi puhverlahuseid(nõrgalt happelise lahusega tekitab juure piirkonnas oleva keskkonna). Teises etapis määratakse toitaine sisaldus. Egner-Hiehm(DL)- P,R määramine
· Kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem (inimesel 23). III GEENID Geen DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises pärilikkuse algüksus. Inimesel ~23 000 -25 000geeni! DNA koostises päranduvad geenid vanematelt lastele! Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse valgud, mis osalevad organismi tunnuste kujundamises. Geenid paiknevad kromosoomides iga geen on seega kahes korduses (isalt ja emalt). Alleel on geeni erivorm organismis on geenil vähemalt kaks alleeli: AA või Aa Dominantne alleel tema määratud tunnus avaldub organismis alati. Aa Retsessiivne alleel tema määratud tunnus saab avalduda vaid siis, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed aa (dominantset alleeli pole) Dominantsed tunnused: Retsessiivsed tunnused: * lohud põskedes * põselohud puuduvad
kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt kokku pakitud, paikneb membraaniga ümbritsetud tuumas. Bakteril kaheaheline ja enamasti rõngaks keerdunud kromosoom, paikneb nukleosoomina rakus. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena. Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad sugurakud, mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioosis toimub kaks rakujagunemist. Meioos I redutseeriv jagunemine. Homoloogilised kromosoomid
Replikaator on alguskoht. 23. Kus sünteesitakse valku? Valku sünteesitakse tsütoplasmas ribosoomides. 24. Mis on haploidsus, diploidsus ja polüploidsus? Haploidsus - indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordus. Nt inimese haploidsetes sugurakud 23 kromosoomi Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe). 25. Kromosoomi ehitus Koosneb kahest pikast kromatiidist, mis on omavahel seotud tsentromeetri abil. 26. Mis on karüotüüp? Karotüüp on kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. 27. Meioos ja mitoos Meioos – toimub sugurakkudes. Rakujagunemine, Diploidsest saab 4 haploidset tütarrakku. Koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest. Mitoos – toimub kõigis rakkudes. Toimub kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel
b krobeline pinnase kuju Näide: Vanemad on antud geenide suhtes homosügoodid P: AABB x aabb kollane, sile roheline, krobeline Homosügoot toodab ühte tüüpi sugurakke. Esindatud on kõik genotüübis leiduvad AB ab alleelid ühes korduses. Kombineeruvad vabalt ja sõltumatult. Isend moodustab kõikvõimalikke sugurakke F1: AaBb x AaBb kollane, sile kollane, sile erinevates kombinatsioonides, kusjuures arvestada tuleb kõiki variante. Kuna
b krobeline pinnase kuju Näide: Vanemad on antud geenide suhtes homosügoodid P: AABB x aabb kollane, sile roheline, krobeline Homosügoot toodab ühte tüüpi sugurakke. Esindatud on kõik genotüübis leiduvad AB ab alleelid ühes korduses. Kombineeruvad vabalt ja sõltumatult. Isend moodustab kõikvõimalikke sugurakke F1: AaBb x AaBb kollane, sile kollane, sile erinevates kombinatsioonides, kusjuures arvestada tuleb kõiki variante. Kuna
Näit, heterokromatiinses vormis on H3 Lys positsioonis 9 sageli metüleeritud. "Histoonset koodi" lugevad valgud tunnevad neid spetsiifilisi modifikatsioone ära ja promoteerivad kromatiini kondensatsiooni (suletud) või dekondensatsiooni (avatud struktuuri teket). 26. Nukleosoom - DNA pakkimise väikseim ,,ühik", mis koosneb 8-st histooni molekulist ja 147-st aluspaarist DNA-st. Nukleosoomi tuumiku moodustavad histoonid H3, H4, H2A ja H2B, mida kõiki on kahes korduses. Nendest H3 ja H4 moodustavad tetrameeri (2 x H3-H4 dimeer), millele omakorda kinnituvad kaks H2A-H2B dimeeri. Oli teada, et selgroogsetes sisaldab transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA tihtipeale metüleeritud tsütidiinijääke (5'metüültsütidiin, mC), millele vahetult järgneb G. Transkriptsiooniliselt aktiivses DNAs mC jäägid puuduvad. On näidatud, et DNA mC vormis seob spetsiifiliselt valku, mis interakteerub mSin3ga
AB, AC jne. Mutatsioone DNA järjestuses on tuvastatud ka Huntingtoni tõbe põhjustava HD alleeli puhul. Huntingtoni tõbi on neurodegeneratiivne surmaga lõppev haigus, mis on põhjustatud geeni HD 5' otsas asuvate CAG järjestuste amplifikatsioonist. 17-st teadaolevast HD alleelist 11-l esineb CAG järjestus 11 kuni 34 kordusena. Haigust põhjustava alleeli korral esineb järjestus CAG kuni 100 korduses. Valkude aminohappelise järjestuse ja DNA nukleotiidse järjestuse võrdlustest saadud andmete põhjal on selgunud, et organismide liigisisene alleelne varieeruvus on suur. Geneetilise muutlikkuse säilumise eest populatsioonis vastutavad nii tasakaalustatud valik kui ka neutraalsete või peaaegu neutraalsete mutatsioonide korduv tekkimine. Liigi kontseptsioon. Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud
k. primase). DNA dupleksi avamine võib toimuda kas transkriptsiooni toimel või spetsiifiliste initsiaatorvalkude seondumise tulemusena (DnaA oriC puhul, O oril puhul). Kuna DNA dupleksi avamine on lihtsam A- T rikastest regioonidest, on ori regioonid alati A-T rikkad. DNA ahelate lahtisulamise tulemusena ilmneb struktuur, mida nimetatakse replikatsiooni mulliks ehk silmaks (lokaalne denaturatsiooni ala). E.Coli'l alguspunktiks oriC (13mer, 13bp jarjestus on 3-s tandeemses korduses ja 9-mer 4-s korduses replikatsioonivalkudega seondumiseks). Eukarüootidel algus on ARS (50 bp A:T rikast 11bp järjestust) 92. DNA tandeemsed ja palindroomsed järjestused. Mõõdukalt kordistunud DNA piirkonnad (12,5 % genoomist) on sellised, kus igat lõiku on 104 - 105 koopiat. Siia kuulub geneetilist infot mittekodeerivaid alasid, mis asetsevad genoomis rühmiti (tandeemsed kordused) või ka hajusalt laiali (hajuskordused ehk polündroomsed kordused).
Küsimusele "Mitu sõna on siinses loengukonspektis?" saab anda vähemalt kaks õiget vastust. Üht tüüpi vastuseks on arv, mille annab arvuti tekstiredaktor, mis loeb kokku kõik tühikutega ja kirjavahemärkidega eraldatud sümboljärjestused. Kui näiteks sõna "loom" esineb 10 korda ja sõna "käitumine" 20 korda, siis esimest tüüpi vastuse puhul saame kokku 30 erinevat sõna. Teist tüüpi vastuseks on sõnastik, kus iga teistest erinev sümboljärjestus esineb vaid ühes korduses. Sellel juhul on 10 korda esinev "loom" vaadeldav üheainsa sõnana ja 20 korda esinev "käitumine" teise sõnana. Vastuseks on järelikult 2 sõna "loom" ja "käitumine". Samuti võib kaht moodi mõista geeni. Esiteks, konkreetse aatomite rühmana, mis moodustab mingi spetsiifilise nukleotiidide järjestuse DNA koosseisus, omades algust ja lõppu. See on materiaalne geen. Teiseks, abstraktse DNA nukleotiidide järjestusena, sõltumata sellest, mitmes korduses seda järjestust esineb
moodustavad paarid ja nende lahknemine meioosi anafaasis on regulaarne ning taimed on fertiilsed. Kromosoomikomplekti kahekordistumine saam toimuda nt juhul kui moodutuvad gameedid, kus kromosoomid ei ole poolustele lahknenud. Hübriidsed tetraploidid sisaldavad seeda vanemorganismide duplitseerunud kromosoomikomplekte. Seega, viljakate allopolüoidide saamiseks on vaja kromosoomistik kahekordistada ning saavutada olukord, kus iga liigi kromosoomikompleks oleks esindatud paarisarvulises korduses. 17 Allopolüploidid tekivad lähedaste liikide ristamisel (hübridiseerimisel) ja on enamasti viljakad Autopolüploidid saadakse sama liigi siseselt ja on harva viljakad. Krookuse allopolüploidi teke kahe eellase hübridiseerimisel, kellest ühel oli 4 ja teisel 3 paari kromosoome Fertiilne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eelasliikide järjestikulise hübridiseerimise tulemusena
kahjutu. 6. Valgu süntees e ...................... 7. Liigist kõrgemate organismiüksuste teke. 8. Ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum e ...................... 9. .........................muutlikus - seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides. 10. ............................evolutsioon e inimühiskonna areng. 11. Evolutsiooniline mitmekesistumine. 12. ............................21 kromosoomi esinemine 3 korduses. 13.Kaitsekohastumus mis seisneb sarnasuses teiste liikidega. 14. Evolutsiooniteooria looja. 15. Inimese varaseimad esindaja Maal ~4 MAT. 16. Alleeli mis heterosügootses olekus ei avaldu nimetatakse........................ LAHENDUS: Viirus mis põhjustab soolatüügaste teket.
Selle avaldas 1737 Urvaste pastor Johann Christian Queandt. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre, 2000). 10 Rahvavalgustus Rahvavalgustuse üheks eesmärgiks oli äratada huvi lugemise vastu. Talurahva senise lugemisvara moodustasid peamiselt kiriklikud raamatud, mille lugemine oli oma korduses pigem rituaalne toiming. Paljudele jäigi katekismus ainsaks loetud raamatuks. Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles
Lõputu kordi päristuumsete rakud jaguneda ei saa. · 2) Kromosoomide arv · Eri liikidel on erinev arv kromosoome(päristuumsetes- väikseim krom arv 2-naaskelsaba, troopilises sõnajalas imbes 1000krom-i) 3) Kromosoomistik · Haploidne(n) kromosoomistik, seda on bakterites, paljude hallitus seente rakkudes, sugurakkudes. · Dipolidne(2n), kõik kromosoomid on kahes korduses. 1 koplekt on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt, ehituselt sarnaste kromosoomide paarid moodustavad homoloogilised kromosoomid. Näiteks: 22 paari homolooge mehel, + 1 paar: XY ja naisel on 23 paari homolooge, + 1 paar: XX. Esineb enamike päristuumsete keah rakkudes · Polüploidne(3n...10n). Näiteks teatud taimede ja seente rakud. Enamik kultuur sorte on. 4) Kromosoomistik isendi tasemel · Karüotüüp
annaabi.ee 
