Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimused närvisüsteemi kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seljaaju, peaaju, peaajunärv, erutus, liigutus, neuronid, tuumad, hallaine, motoorse, kesknärvisüsteem, segment, väikeaju, talamus, motoorne, impulss, valgeaine, segmenti, sümpaatiline, sensoorse, juhteteekson, piklikaju, retseptorid, rakud, ristluu, juhteteed, keskaju, suuraju, kukla, poolkerad, millisteks, parasümpaatiline, sensoorne, motoorsed135. Närvisüsteemi ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate ja nimmeosas seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138
Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad
d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel: a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i
3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131 NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 6. kuidas liigitatakse neuroneid? 1
B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele
Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku
erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik
Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide
15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad
15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad
NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE ERUTUSLÄVI - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on piisav tugevus ja kestus * mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem künnisärritus, seda madalam on koe erutuvus)
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet :
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. Ogajätked on lihaste kinnitamiseks. 19) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus Kaelalülidel –Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole.
★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv.
6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 11. Juhteteedeks nimetatakse samasuunalisi närvikiudude kimpe 12. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 13. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad (kus?) kõhtmisel poolel ja nad a. moodustavad b. ei
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne:
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi
närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks. Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga
Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest
(sügavust), kiirust ja kiirendust. On tõenäone, et komplekssete ärritamiste korral (nt kompimisel aktiivselt liikuvate sõrmedega) erutuvad kõik kolm naha mehhanosensorite tüüpi ja et kompimistaju rajaneb kõigi nende sensorite impulsatsioonide töötlemisel KNS-s. Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s
organismi käitumist. Närvisüsteemi ülesanded: · loob sideme väliskeskkonnaga; · ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus; · kordineerib kehaosade talitlust; · tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust. Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega. KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda
Kui jalg liigub ette, siis selle jala lihastes peab sirutajate kontraktsioon aset leidma, painutajad samal jalal peavad lõõgastuma. Teisel jalal on painutajate toonus suurem ja sirutajate toonus on pidurdunud. Kui oleks võrdselt oleks liikumine võimatu, liigutuste koordinatsioonihäired. Seljaaju ehitus ja f-nid Seljaaju paikneb lülisamba tagalas. Lülisammas koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad tüvisambad ehk liikuvuse. Seljaaju on sekmentaarse ehitusega, st koonsemist üksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest. Sekmentaalsuse loovad näiliselt närvid, mis teatud vahemike tagant seljaajju sisenevad ja sealt väljuvad. Segmendid jagunevad: 1)Kaelasegment, 2)rinnasegment, 3) nimmesegment, 4)ristluusegment Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku keha, valgeolluse aga närviraku jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi.
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs
Neuroloog on arst, kes on spetsialiseerunud närvisüsteemi häirete diagnoosimisele ja ravimisele. Närvisüsteem kaalub 2 kg ning on seega üks väiksemaid ja samas komplekssemaid inimese keha 11 elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil. Närvisüsteemi moodustavad struktuurid: · Peaaju + 12 paari kraniaalnärve · Seljaaju + 31 paari spinaalnärve · Ganglionid väljaspool pea- ja seljaaju · Seedimist reguleerivad enteerilised närvipõimikud · Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist.
Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid.
kude tugeva vastureaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. Pidurdusstaadium kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. _ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e
Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne
annaabi.ee 
