Tekkis üle 700km pikkune rindejoon ning sai alguse positsiooni ehk kaevikusõda. Sellega oli Schliffeni välksõja plaan läbikukkunud. Tannenbergi lahing 26-30 august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega Venemaa pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. Sõja mõju Eestile ligi 100 000 mobiliseeriti ning toodi sisse umbes 200 000 vene sõdurit. Sellega kaasnes inflatsioon, tehaste evakueerimine, rahvusväeosade ja autonoomia idee ning rahulolematus tsaarivõimuga. 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2
Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis. „Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur, toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament, kehtis diktatuur, 1 partei süsteem (Mõjukamad poliitikud: K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu) 8. Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal? Tööstus 1920
GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus) Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega Marne'i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta. Ypres'i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria- Ungari hakkas rahu otsima (kuid novembris kapituleerus Austria Itaaliale). 1918. aasta novembris hakkas Saksamaal revolutsioon sõjalise lüüasaamise mõjul ning Wilhelm II kaotas trooni ja Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik). 11. novembril 1918 kirjutasid sakslased alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõda – Keskriigid kaotasid sõja ja selle kohaselt pidi Saksamaa oma väed okupeeritud aladelt välja viima. 7. Versailles' rahuleping. 18. jaanuaril 1919. aastal algas Pariisis rahukonverents. Selle dokumentidest tähtsaim oli Versailles'i
tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng.
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema
6. Eesti vastuvõtt rahvasteliitu 7. Balti-liidu loomise ebaõnnestunud katse 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20datel aastatel 10. Rahareform eestis Eesti 1930 10. märts 2009. a. 15:07 1. ülemaailmne majanduskriis ja selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vapside liikumine, eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. Kaks rahvahääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre , olemus 7. vaikiv olek, selle olemus 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu 9. uue riigivolikogu valimised 10. Konstantin Päts - Eesti esimene president 11. Majanduse 1930-date teisel poolel 12. välispoliitika selle prioriteedid. 1. Vili ikaldus. New Yorgis alanud majanduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema
Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks
- Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas)
Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1. otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord, parlament saadeti laiali. 1. "pooleldi demokraatlikul teel" - st. et: · koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest. · seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.). · siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid).
väeosade liikumisteed. Hommikul Narva suunas liikuv delegatsioon kohtas venelasi juba Jõhvi ümbruses. Seega polnud venelased Laidoneri üldse ära oodanud. Laidoneri ja Meretskovi läbirääkimised siiski toimusid ja Eestil tuli alla kirjutada ,,Narva diktaadile": · raudteejaamad ja telefonijaamad läksid venelaste kontrolli alla · poliitilised meeleavaldused keelustati · eraisikutelt tuli kõik relvad ära korjata 4. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Juunipööre oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV) Nimeta 1940nda aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. · Korraldajaks Moskva/NSVL ja tema käsilased · vastupanu ei osutatud
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.)
pankrotti. Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks Sisepoliitiline kriis Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon, valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine, portfellide jagamine. Tekkis vabadussõjalaste liikumine. Põhiseaduslik kriis Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht. Eriti tahtis seda Pätsi partei. Vabadussõdalased ehk vapsid Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast. Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu.
Oktoobris 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi – ka baltisakslasi – ümber asuma Saksamaale. Sakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist aastail 1939-1941 kokku 21500 inimest. Baltisakslaste hulgas oli palju majanduslikult jõukamat ja haritumat rahvast, nende lahkumine oli riigile löögiks. Balti riigid pidid nüüd katsuma Moskvaga hästi läbi saada. OKUPATSIOON JA „JUUNIPÖÖRE“ 1940. aasta kevadel saavutas Saksa armee ootamatult suurt edu. Aprillis hõivati neutraalne Taani ja tungiti Norrasse, mais algas otsustav pealtung Läänerindel, mais algas otsustav pealetung Läänerindel. Vallutati neutraalsed Holland, Belgia ja Luksemburg, suruti vastu merd ja purustati Prantsuse-Inglise vägede tuumik. Juuni keskel langes Pariis ja peagi Prantsusmaa kapituleerus. Suurriikidest jätkas võitlust ainult Suurbritannia. Tekkinud situatsioonis pidas Nõukogude Liit sobivaks Eesti, Läti, Leedu iseseisvuse vaikse
Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitu silda, kaaperdati 2 lennukit. Balti Liit - oli aastatel 19341940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit. Balti liit sõlmiti 12. septembril 1934. Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes, millel kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse. vapsid -olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. vaikiv ajastu - on tagantjärele antud propagandistlik ja eitav nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Seda perioodi on kutsutud ka kodanluse diktatuuriks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda Inglise-Saksa mereväeleping - MRP -mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.
1930. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis, mis tõi kaasa pankrotid, tööpuuduse suurenemise, elatustaseme languse. Rahvas hakkas uues olukorras otsima süüdlasi ja arvas neid leidvat riigi juhtkonnast, poliitikute ja erakondade seast. Avaldati arvamust, et Eestis on parteisid liiga palju. Veel nõuti Riigikogu ja valitsuse võimuvõitlust tasakaalustava presidendi ametikoha sisseseadmist. Kerkis esile uus poliitiline jõud vapsid. (vaps kõnekeelne lühend sõnast vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati
Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Leiti, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit, millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vapsid. · See nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise · Andis riigipeale laialdased õigused (valimised pidid toimuma 1934 aasta aprillis, ennustati vapside võitu) Autoritaarne Eesti (1934-1940) Riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde · 12.märtsil 1934.aastal · Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte
Sõjaplaan Saksamaa- schliffeni plaan. välksõjaga purust prantsusm, seejärel rünnata venemaad.. välksõda. Prantsum vallutamine 39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud. Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide vahel. Tähtsaim leping oli Versaillesi leping, mis kirjutati lossis 28.juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid. Suur depressioon ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui
25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse.
liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka
Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30. märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3
2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194 6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4 18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194 Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5 30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis. 8
#8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2- MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu. 15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus
tunnusjooned Eesti 1918-1934 : Mitmeparteiline demokraatia , koalitsioonivalitsus (valitsust moodustab mitu parteid ) , Asutav kogu , majanduskriisi algus , demokraatlik Eesti 1934-1940 : Ainupartei ( Isamaa liit ) , tsensuur , majanduskriisi , poliitiliste koosolekute ja meeleavalduste keeld , president , parlamenti ei kutsutud kokku , autoritaarne , Mis ajavahemikku paigutad järgmised sündmused või nähtused : Eesti 1918-1940 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12.märts 1934 , vapside liikumine , baaside leping (28 sept 1939 ) Eesti 1944-1985 Kolhooside massiline moodustumine , metsavendade tegutsemine , Eesti 1986-1992 Rahvarinde loomine , balti kett ( 23 august 1989 ) , Eesti vabariigi taastamine , Vol 4 Repressioon- vägivalla kasutamine , millegi saavutamiseks või läbiviimiseks kellegi suhtes Nt: eestlasi küüditati Siberisse Reparatsioon-sõja kahjude hüvitamine e. sõja maks
(laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud
Euroopa suur-riikides jäi esialgu kõrvale vaid itaalia, kes sekkus sõtta 1915 aastal antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail antandiga järk- järgult pea kõik maailmariigid. keskriikide poolel astusid peale saksamaa ja austria- ungari välja vaid türgi ja bulgaaria. Läänerindel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema A von Sclicffeli sõjaplaani seda nimetatigi Sclicffeli plaaniks. Selle kohaselt pidi saksa armee purustama prantsusmaa enne, kui venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast. Kuid peagi rinne eos stabiliseerus. vastaspooled kaevusid maasse. Algas positsiooni ehk kaevikusõda selles kasutati peamiselt suurtükke kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis sootuks uutmoodi võitlus-õhusõda
· USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. · 1935 · Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. · Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal.
Eestis aastatel: 1941 (juuniküüditamine) ja hiljem ka. Okupatsioon- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud? Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, EV esimene president. On läinud ajalukku EV esimese presidendina ja Eesti riigivanemana. Korraldas ka riigipöörde katse, mis tal õnnestus, et vapsid ei võidaks. Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, korduvalt Eesti riigivanem. Esindas palju riiki ja aitas kaasa väga palju poliitikas. Johan Laidoner- Eesti sõjajuhataja. Korraldas koos Pätsiga riigipöörde. 3. Kirjuta arutlus eraldi lehele (vaata arutluse hindamislehte!!!!) Eesti Vabariigi areng aastail 1920−1940: probleemid ja lahendused 1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934? 2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3
rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
