Kuidas on kopsupõletik mõjutanud ajalugu Haigus Kopsupõletik on kopsukoe põletik ja kahjustab kopsude alveoole. Selle sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haiguse sümptomiteks on tavaliselt köha, rinnas valu, palavik, rögaeritus ja hingamisraskused. Äge kopsupõletik kestab tavaliselt 3-4 nädalat. Seda esineb enim väikelastel ja vanurite, noored ja täiskasvanud on haiguse ravile vastuvõtlikumad. Kopsupõletikku suremus varieerub 5-15%,suurim protsent ligikaudu 75 aastastel. Kopsupõletiku tekkepõhjused on viirused, bakterid ja seened
2050%l juhtudestviirused; 515%l mükoplasmad; 525%l klamüüdia; adenoviirus; RSviirus; pneumokokid; seened kandida; mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Ravi antibiootikumid; bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid); rögaveeldajad ja rögalahtistid; hingamisvõimlemine. Ennetamine Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. Mis on pneumoonia? Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Tekitajad Streptococcus pneumoniae (pneumokokk); Mycoplasma pneumoniae; Chlamydia pneumoniae. Kliinik palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked ühel rindkere poolel, hingeldus, peavalu. Ravi antibiootikumid, antimükootilised ained. Ennetamine vaktsineerimine Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php?disease=b&sisu=disease&did=191 http://static.inimene.ee/index.php
KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA Koostaja: KOPSUPÕLETIK? On kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku,
Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must ...
Bakterieemia Reuma Glomerulonefriit Nekrotiseeruv fastsiid Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter" Kõrge suremus (>50%) Vajab lisaks antibakteriaalsele ravile ka kirurgilist ravi S. agalactae (B grupp) Vastsündinute infektsioonid (meningiit,pneumoonia septitseemia) Kuseteede infektsioonid Amnioniit Endometriit Haavainfektsioonid Pneumoonia Bakterieemia Pneumoonia Pneumoonia ehk kopsupõletik on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Teised hemolüütilised streptokokid Farüngiit Abstsesside moodustumine Bakterieemia Farüngiit Äge neelupõletik ehk farüngiit on neelu limaskesta põletik. Äge neelupõletik on meie külmas kliimas üks kõige sagedamini esinev
olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Kasutatud materjal: Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Respiratory_system.svg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19708.htm http://wps.prenhall
Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Respiratory_system.svg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19708.htm http://wps.prenhall
hüpertroofiapare kopsuringes väga erinevatele aalsetes alveoolides Halb verevarustus ma südamepoole ärritajatele, mille fagotsüteeritaksej võib viia kopsukoe puudulikkusvasak tagajärjel tekib ätkavad nekroosile ja u südamepoole hingamisteede paljunemistokaal infarktile puudulikkus
kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja on toimunud väljahingamine. Pneumotooraks ehk õhkrind tekib siis, kui rikutakse pleuraõõre hermeetilisus. Kui õhk satub pneumotooraks võib olla ühe-või kahepoolne. Ühe siis kui mingi valjäastpoolt on tekkinud vigastus.......... korral. Seestpoolt võib ka: pikaajaline põletikuline protsess, õhk pääsab kopsude poolt pleuraõõnde. ...........Kui mõlemad kelmed on läbistatud, siis on ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus on rikutud, siis hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja seal ei ole enam negatiivne rõhk, ta läheb sinna väga kergesti, sest negatiivses suunas läheb õhk kergesti, hakkab pleuraõõnde kogunema ja see omakorda, see positiivne rõhk pleuraõõnes, põhjustab pleurasurvet kopsudele, kuni nii kaugele, et teine kops langeb kokku. Ja mida rohkem see kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda
tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismikaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 4,Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid), rögaveeldajad ja rögalahtistid, hingamisvõimlemine. 5,Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. 1,Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. 2, Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused, harvem on põletik tingitud kiirituskahjustusest või reaktsioonist mõningatele ravimitele. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Viimasel ajal esilekerkinud kopsupõletike tekitajatest tuleb nimetada Mycoplasma pneumoniaet
oht asbestikiudude sattumiseks hingamisteedesse või süljega seedeelunditesse. Kõige ohtlikum on abest rabedal kujul, mil on ta käeda murtav (nt isolatsiooniks kasutatav asbest). (Tööinspektsioon, 2000). TERVISEKAHJUSTUSED Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust: · Asbestoos (raske, krooniline mittekantserogeenne hingamisteede haigestumine, mille tulemuseks on kopsukoe armistumine ning selle tagajärjel hingamisest osavõtva kopsupinna vähenemine ning hingamispuudulikkus) · Kopsuvähk ( soodumus tekkeks on suur inimestel, kes on otseselt seotud asbesti tootmise, kaevandamise ning asbesti sisaldavate materjalide pideva kasutamisega; esimesed haigusnähud ilmnevad 5-10 aastat pärast kontakti asbestiga) · Mesotelioon ( e kopsukelme vähk) Sattudes süljega seedeorganitesse võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk
Pneumotooraks e õhkrind tekib kui rikutakse pleuraõõne hermeetilises, õhk satub pleuraõõnde. Pneumotooraks võib olla 1- ja 2-poolne. 1-poolne, ku vigastuse tõttu on väljastpoolt tekkinud ühendus pleura ja atmosfääri vahel. Seestpoolt võib pneumatooraks ka tekkida, aga see on haruldasem, võib tekkida pikema põletikulise protsessi korral (nt tuberkuloos). Läbistav e 2-poolne pneumotooraks mõlemad kelmed läbistatud, olemas ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus rikutud, hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja rõhk pole enam negatiivne. See omakorda põhjustab pleura survet kopsudele, kuni teine kops langeb kokku. Mida rohkem kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda saab. Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega õhu hulk suureneb, teine kops surutakse tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe kokku
mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem) 2. Sekundaarne emfüseem: 1) bronhostenootiline emfüseem (sagedasim vorm, enamasti kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse
kumerdub, *rindkere maht väheneb, *kopsusisene rõhk tõuseb, *osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? *Hingamisgaaside sisaldus veres, *jäsemete liigutamine, *vererõhk, *adrenaliin, *noradrenaliin. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab: *INSULIINI annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. *GLÜKAGOONI aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama.
· Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e. Hingamine gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel. · Iga hingetõmbega uuendadakse u 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamissagedus · Reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. · Norm 16-20 korda minutis. · Kopsukoe kahjustused, kopsude kärbumine, tõrv, tahm. Glükolüüs glükoosi lagundamine. Selleks on vaja õhku.
ole,sissehingamine raskendatud ) · bronhiit (muutused laialiulatuslikud ja ulatuvad kuni kopsudeni, lapsel palavik,puristab lima ja sülge,viriseb,unetu ) · alveoliit (protsess on kopsude perifeerses osas, alveoolide tasandil, suureneb limasekretsioon,mille tagajärjel hingamisteed ummistuvad,lapse üldseisund on raske9 · läkaköha (nakkab piisknakkuse teel,jaguneb nelja perioodi) · kopsupõletik (kopsukoe põletikuline seisund) · kopsukelmepõletik (kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või kekseinale, valulik sissehingamine ) · köha ( ei ole haigus, on sümptom) 13.Kirjeldage läkaköha staadiume Nimetatakse 100 päeva köhaks · jaguneb nelja perioodi: 1. katarraalne periood ( 2 nädalat ), ninaneelust eritub lima 2. lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega 3. lisandub repriis ( kimedakõlaline sissehingamisraskus- kõri spasmi tõttu )
- leelistasakaalu häireid esineda täitunud Hingamisharjut bronhiektaasiatõ ja respiratoorset kaelaveenid, used bi; atsidoosi. võivad olla tursed Drenaazasendid -ulatuslik Pais väikeses jalgadel ja Südamepuudulikkuse kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse kehakaal; vatsakese hüpertroofia Muutused EKGs – piiramine -kopsufibroosid; kujuneb parema parema
- leelistasakaalu häireid esineda täitunud Hingamisharjut bronhiektaasiatõ ja respiratoorset kaelaveenid, used bi; atsidoosi. võivad olla tursed Drenaazasendid -ulatuslik Pais väikeses jalgadel ja Südamepuudulikkuse kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse kehakaal; vatsakese hüpertroofia Muutused EKGs piiramine -kopsufibroosid; kujuneb parema parema
hingamiskeskuse läheduses ja on tundlikud CO2 ja H- ioonide kontsentratsiooni muutuse suhtes. Nad erituvad, kui nende ainete kontsentratsioon tõuseb. Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine. Sissehingamisel toimub kopsukoe venitus, pressoretseptorid erutuvad, info liigub uitnärvi pidi kesknärvisüsteemi ja sissehingamist reguleerivates neuronites tekib pidurdus. Selle tulemusena sissehingamine lakkab ja järgneb väljahingamise faas. Lihased lõtvuvad, pressoretseptorite erutus lakkab, sissehingamiskeskusesse minev pidurdav impulss nõrgeneb, seal tekib uus erutus ja järgneb sissehingamine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest,
ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray, Taruvaigu ja saialille aerosool) ja soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMONIA Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel. Lastel võib haigus raskemalt kulgeda. SÜMPTOMID Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus,
Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta.
Valulikkus esineb näiteks pleuriidi või neuralgia korral. Palpatsioonil võib leida ka tiheduse koldeid. Rindkere liikuvus Mõõdetakse mõõdulindiga rinnanibude kõrguselt maksimaalsel sisse- ja väljahingamisel. Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley &
· veriköha puhul teavita õde või arsti 5. Enesehoolduse puudulikkus · Abista elamistoimingute tegemisel seoses väsimuse ja hingeldusega · taga hügieen ja vajalikud hügieenitarbed · julgusta aktiivsusele elamistoimingute sooritamisel 6. Kõrgenenud temperatuur, · Jälgi hügieeni, vaheta ihu- ja voodipesu tingituna kopsukoe põletikulisest · paku juua protsessist · kui patsient keeldub söögist, ära sunni SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES · loobu suitsetamisest · väldi külma niisket õhku · tervislik toit ja õige toitumine PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEUROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL: INSULT Hooldusprobleemid Hooldustegevus
bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus. Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus. Kopsuturse - veenirõhu tõusul tekkiv vedeliku kogunemine kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse. Kopsutuberkuloos - Tuberkuloosihaiguse põhjustaja on mikroob Mycobacterium tuberculosis. Levib piisk- ja tolmunakkusega. KARDIOVASKULAARSED HAIGUSED Kardio-vaskulaarsete haiguste kõige tavalisemad põhjused ateroskleroos ja hüpertensioon. Peamine surmapõhjus kogu maailmas. Mõisted: Ateroskleroos arterite valendik on ahenenud ja tekib verevarustuse häire Arterioskleroos- e
esineda ka kõhnumine ja kehvveresus. Krooniliselt kulgeva vormi puhul on kaebused tagasihoidlikud, haiguspilt ebamäärane, kerge palavik, mõningane köha. Ka enesetunne ei ole pikka aega nii halb, et tekiks kahtlus tuberkuloosile, kuid aja jooksul võib kujuneda hingamispuudulikkus. Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud. Kopsude lagukollete või sidekoestumise tagajärjel väheneb hapnikuvahetuses osaleva kopsukoe pind ja tekib hingamispuudulikkus. 8 Brutselloos Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis. Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu
1. Veenide kompressioon veeni kompressioon väljapoolt kasvaja, tiine emakas, armkude, ligatuurid jne. 2. Veeniseinte lõtvumine füüsikaliste, keemiliste, nakkuslike tegurite ja toitumishäirete poolt põhjustatud veenide ja veenulite seina kahjustus hobuste vertähntõbi, nõlg, sigade punataud jne. 3. Tromboos veenisisese trombi moodustumine 4. Südamehaigused eeskätt südame parema poole puudulikkuse korral 5. Verevoolu takistus väikeses vereringes kopsuemfüseemi korral kopsukoe elastsuse vähenemisest ning mahu suurenemisest 6. Kestev lamamine veenide väline kompressioon, lokaalne verevarustuse halvenemine, lamatiste teke. VENOOSSE HÜPEREEMIA TUNNUSED JA TALITLUSLIKUD MUUTUSED 1. Tsüanoos- aeglane verevool ja CO2 kuhjumine 2. Temperatuuri langus- aeglane verevool, suurenenud soojuse kadu, ainevahetus on pärsitud 3. Veenirõhk võrdsustub artrioolide rõhuga- venoosses süsteemis kollateraalne väga vähe.
c) organism käivitab valke lagundava ensüümi (elastaasi) sünteesi d) peale toimet tuleb elastaasi aktiivsus tuleb ära blokeerida, muidu hakkab kopsu lagundama. Selle blokeerib alfaproteaasiinhibiitor. Selle tootmise aktiivsuse järgi jagunetakse 3ks: need kellel proteiin on normaalaktiivsusega; blokeerija on vähenenud aktiivsusega, nendel areneb pika aja jooksul enfüseem (kopsukoe lagunemisega); blokeerija aktiivsus ja tootmine sisuliselt puuduvad - tagajärjeks enfüseem ca 20ndaks eluaastaks Keemilised ohutegurid 1. Tubakasuits - seal on mitutuhat keemilist ühendit, millest ohtlikuimad on aromaatsed polütsüklilised süsivesinikud, mida lagundab arüülhüdroksülaas, mis võib olla a) aktiivne - ohtlikum, tekib palju ja kiiresti epoksüühendeid - 100% kopsuvähk, mille tuleku kiirus oleneb kui palju inimene suitsetab.
· Suur osa hingamisteede probleemidest on nakkuslikud ja vajavad kiiret ja asjatundlikku veterinaarset sekkumist. · Kroonilistest probleemidest esineb kõige sagedamini kopsuemfüseemi. Haiguse rahvapäraseks nimetuseks on pouslak, mis tähendab saksa keeles "kõhu lööki". See tuleb sellest, et emfüseemi põdevad hobused hingavad kõhuga, pressides kopsudest õhku välja. · Terve hobune hingab sisse sissehingamislihaste abil, õhk surutakse kopsust välja kopsukoe elastsuse arvel. Väljahingamislihaseid peab terve hobune kasutama ainult siis, kui soovib ohata, pruusata -- sügavalt välja hingata. Emfüseemi korral on kopsualveoolide elastsus vähenenud ja õhk ei välju piisavalt elastsuse arvel kopsudes -- väljahingamine on muutunud kahefaasiliseks, kõigepealt väljutatakse õhk kopsu elastsuse arvel ja siis peab hobune veel väljahingamislihaseid kasutades jääkõhku kopsust välja suruma.
kakaiin, oopium, morfiin, unimaguna ürt. Meelemürkide kroonilise kuritarvitamise korral tekivad paralleelselt psüühikamuutustega ka kehalise tervise halvenemine ja siseorganite kahjustused. 1. Enamus psühhotoksilistest ainetest põhjustab üldise füüsilise toonuse alanemine (asteenia). 2. Maksafunktsiooni toksilised häired kuni maksakoe kärbumiseni. 3. Südamelihase ja veresoonkonna erineva raskusastmega toksilised kahjustused. 4. Neerukoe toksilised kahjustused. 5. Hingamisteede ja kopsukoe kahjustused (aurude ja suitsu inhaleerimisel). 6. Perifeerse närvisysteemi toksilised kahjustused. 7. Vereloome ja immuunsuse häired, mille tõttu suureneb risk haigestuda mitmetesse nakkushaigustesse (tuberkuloos, põletikud jne.). Uimaste ja alkoholi kroonilise kuritarvitamise mõju organismile Psühhoaktiivsed ained avaldavad eelkõige psühhotoksilist toimet: mõjustavad kesknärvisüsteemi tegevust reguleerivate ainete (neuromediaatorite) aktiivsust ja
ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i klemm, käärid, trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi; õmblusvahendid, niit, liimside; dreenipudelid tüsistused pleuraõõnest välja jäänud dreen; südame, suurte veresoonte, kopsukoe vigastus, roietevaheliste veresoonte vigastus; diafragmast allapoole paigaldatud dreen kinnitamine kinnitatakse õmblusega nahale, lisaks kaetakse ava tihedalt liimsidemega 10.Trahhea aspiratsioon sekreedi eemaldamine trahheast, kasutatakse aspiratsioonikateetrit, mis on ühenduses alarõhku tekitava vaakumiga.a ja anti septika kasuta suu-ninamaski ja kaitsekindaid Aspireerimine trahheast peab olema steriilne – steriilne aspireerimiskateeter, steriilsed kindad või
Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus
vahelihas liigub alla. Väljahingamisel roietevahelised lihased suruvad roided alla (kokku) ja vaheliiges liigub üles. Hingamissagedus sõltub-vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk), vaimsest seisundist (une ajal, stress). Haigus-mitmesugused allergeenid võivad põhjustada bronhiaalastmat, tekib periooditi hingamisraskus, kasut. Astmapiipu. Bronhiit-äge köha, bronhide limaskesta põletik. Kopsupõletik-kopsukoe põletik, tavaliselt põhjustavad bakterid, viirused või seened. 6.Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Hormoonid- keemilised ained, mis reguleerivad kudede ja elundite talitlust. Koos närvisüsteemiga juhivad kõiki protsesse meie kehas. Osad ja nende toimimine-1.)Ajuripats e hüpofüüs-juhib kõikide teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni. Asub peaajus. 2.)Käbikeha-asub peaajus. Reguleerib ööpäevaseid rütme. 3
vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks. Spetsiifiliste alveolaarrakkude toodetav surfaktant vähendab alveoolide pinda vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis
vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks. Spetsiifiliste alveolaarrakkude toodetav surfaktant vähendab alveoolide pinda vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis
vähendavad lihas-ja peavalu. Läkaköha e. Pertussis- Hiinas nimetati 100 päeva köhaks. Levib piisknakkuse teel. Jaguneb 4 perioodi: 1. katarraalne periood ( 2 ndl) ninaneelust eritub lima 2. lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega 3. lisandub repriis ( kimedakõlaline sissehingamisraskus kõri spasmi tõttu) 4. paranemisperiood Kestvus kuni 3,5 kuud. Ravi sümptomaatiline Pleuriit e. Rinnakelmepõletik - kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või keskseinandile. Pleuravalu, valulik sissehingamine tekib vedeliku kogunemisest pleuraõõnde. Ravi statsionaarne ja antibakteriaalne. 7. Koolieeliku nohu, kuidas vältida teiste laste nakatumist rühmas. Vastuvõtlikkuse uuringud näitavad, et nohu levik toimub suuresti käte vahendusel, kus sõrmedega urgitsetakse nina ja hõõrutakse silmi. Aerosooli osakesed lendavad ka otse hingamisteedesse
5 Rinnaõõne e thoraxi ruumala muutmisega muudetakse rõhkude vahet ning saavutatakse ventilatsioon. Gaas või gaaside segu voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga piirkonda. Difusiooni soodustab lühike difusioonitee ja suur difusioonipindala. 36) Hingamistsükkel, selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism, nendega kaasnevad rõhu ja mahu muutused rindkeres. Kopsukoe elastsus, selle tähtsus hingamismehhaanikas. Venitatavus hingamissüsteemis, selle mõõtmine. Hingamismehaanika all mõistetakse hingamistsükli jooksul esinevate rõhu-mahu suhete ja rõhu-voolu suhete analüüsi. Hingamistsükkel koosneb sisse ja väljahingamisest. Sisse- ja väljahingamise aluseks on intraalveolaar- ja atmosfäärirõhu erinevus. Sissehingamisel(inspiratsioon) peab
katsealune hingab aeglaselt ja sügavalt (samas nt kopsutransplantaadiga patsiendid hingavad normaalselt, seega hingamismuster on õpitav ja töötab ka ilma venitusretseptoriteta). Refleksi füsioloogiline olulisus seisneb selles, et ta piirab hingamisliigutuste amplituudi. Selliselt on tagatud kaitse ülevenituse vastu ja optimaalse hingamissügavuse valimine hetkeolukorras. Irritantretseptoritele (kiirelt adapteeruvatele mehanosensoritele) on omane erutuslaine teke kopsukoe venituse alguses. Kopsude irritantretseptorid reageerivad ärritajatele nagu tolm, antigeenid ja põletikumediaatorid, suits ja külm õhk (bronhiospasmi teke suusatajatel), nad on, nagu mainitud, kiiresti adapteeruvad. Ülemiste hingamisteede irritantretseptorid reageerivad mehaanilisele ja keemilisele ärritusele, kusjuures erinevus kopsus olevaist retseptoreist on see, et nende ärritus kutsub esile kaitserefleksi - köha. Irritantretseptorid põhjustavad ka ohke - kopsuruumala säilitamine
Emfüseem – õhk kudedes 497 Kaasuvad vigastused rindkeretrauma korral: hüpovoleemia, pinges kõht (äge kõht), pingeline pneumotooraks, pneumotooraks ja/või hemotooraks (emfüseem), hingamispuudulikkus, südame(pauna) tamponaad / perikardi tamponaad, roiete hulgimurrud, mitmel joonel roiete murrud, vahelihase rebend, aordiruptuur, südamepõrutus e südame kontusioon, südamevigastus. Hüpovoleemia Kopsukoe nüri vigastus ja/või kopsusiseste veresoonte vigastus kuni suurte veresoonte rebenditeni toovad kaasa halvasti ohjeldatava (kopsuverejooks) või enam mitte peatatava verejooksu (aordirebendi korral). Ka kõhukoopasisene kaasvigastus võib olla seotud suure, mitte enam peatatava verejooksuga (põrnarebend, maksarebend). Äge kõht Tekib kõhukoopasiseste elundite isoleeritud kaasvigastuse tõttu (näiteks põrna-, maksa-,
annaabi.ee 
