Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinik (0)

1 Hindamata
Punktid

Süsinik
Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing
Süsinik (C)
 Mittemetalliline keemiline element 
järjenumbriga 6
Asub perioodilisustabeli IV A rühmas
Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme
Stabiilseim  oksiid  on  süsihappegaas  (CO2)
Oluline on ka süsinikoksiid (CO)
Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline 
süsinikuringe , mis kujutab endast süsiniku 
liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi 
komponentide vahel
 Süsiniku jagunemine
Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et 
sama keemiline element võib esineda mitme 
erineva lihtainena (süsiniku puhul  teemant  ja 
grafiit )
Lisaks neile võib süsinik moodustada ka 
fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid 
erineva omadusega lihtaineid
Füüsikalised omadused
Te
T e
e m
e ant
a
Gra
r fiit
a

Läbipaistev

Tihedus  3,5 grammi kuupsentimeetri kohta
 Must

Kõige kõvem looduslik  mineraal

Halb  soojusjuht
 Pehme

Ei juhi elektrit
 Hea soojusjuht
 Hea  elektrijuht
Te
T e
e m
e ant
a
Gra
r fiit
a
Keemilised omadused
Te
T e
e m
e ant
a
Gra
r fiit
a

Kuumutamisel reageerib hapniku ja muude 
 Reageerib õhuhapnikuga 
ainetega
kuumutamisel

Lahustub sulatatud metallides
  Sublimeerub  temperatuuril 3800C

Teemant võib sobivas keskkonnas muutuda 
grafiidiks
Leidumine looduses
Te
T e
e m
e ant
a
Gra
r fiit
a
 Leidub  kolmes  erinevas vormis: 

Teemanti moodustumiseks on vaja väga 
spetsiifilist keskkonda - rõhk väärtusega 45-60 
nafta , maagaas ja kivisüsi
kbar, temperatuur 900-1300 kraadi
Kasutusalad
Te
T e
e m
e ant
a
Gra
r fiit
a

Klaasi  lõikamine
 Pliiatsisüdamik

Briljantide lihvimine

Puurimisel
 Määrdeainena

Ehetena
 Põletamatu pinna saamiseks
Süsiniku (CO2) tähtsus 
biosfääris
Süsinikuringe osa.
Kiire süsinikuringe: seotakse fotosünteesi 
vahendusel elusainesse.
Aeglaen süsinikuringe: tekivad fossiilsed 
kütused  ja kütuse põlemisel jõuab süsinik 
tagasi atmosfääri.
Katsed süsinikdioksiidiga
http://www.chemicum.com/ ?
meny= Mittemetallid &lan=EE 
Huvitavaid fakte
Süsinik on orgaanilise keemia aluseks, sest see 
esineb kõigis elusorganismides
Süsinik on mittemetall, mis ühineb iseenda ja 
paljude teiste keemiliste elementidega, 
moodustades peaaegu 10 miljonit ühendit
Süsinikku saab leida puhtal kujul looduses ning seda 
tunti juba eelajaloolisel ajal.
Nimetus ,,süsinik“ tuleb ladina sõnast carbo, mis 
tähendab puusütt
Puhast süsinikku peetakse mittetoksiliseks, kuid 
näiteks  tahma  sissehingamine võib tekitada 
kopsukoe põletiku
Aitäh  kuulamast! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Süsinik (C)
  • Süsiniku jagunemine
  • Füüsikalised omadused
  • Slide 5
  • Keemilised omadused
  • Leidumine looduses
  • Kasutusalad
  • Süsiniku (CO2) tähtsus biosfääris
  • Slide 10
  • Katsed süsinikdioksiidiga
  • Huvitavaid fakte
  • Aitäh kuulamast! 
Vasakule Paremale
Süsinik #1 Süsinik #2 Süsinik #3 Süsinik #4 Süsinik #5 Süsinik #6 Süsinik #7 Süsinik #8 Süsinik #9 Süsinik #10 Süsinik #11 Süsinik #12 Süsinik #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Saluaar Õppematerjali autor
Powerpoindi esitlus keemilisest elemendist Süsinik, 14 slaidi koos tiitelslaidiga

Sarnased õppematerjalid

PowerPoint-Süsinik
9
pptx

PowerPoint: Süsinik

Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul

Keemia
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust

Keemia
Sissejuhatus keskkonnakeemiasse-keemia
13
docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca,

Keemia
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

· Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. · Nii süsiniku kui räni oksiidid on happeliste omadustega. · Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest.

Keemia
Keemia
18
doc

Keemia

ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad). 1) Leidub looduses nii lihtainena kui ka ühendite koostises. Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse, seega leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 2) Grafiit ja teemant on süsiniku allotroobid. Teemant on värvitu kristalne aine, looduslik vääriskivi ja kõige kõvem mineraal

rekursiooni- ja keerukusteooria
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

· AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14.

Keemia alused
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun