HCE265 ,4 m2 37 611735,8 7 115733,8 KOKKU 983 800 841,60 KOKK 183 932,60 KOKKU € U 091,00 € € Tabel 2. Masinate vajadus, maht, hind tööliste kokku Töö kestus Tornkraana hind Masina Ajanorm arv in/h päevades päevas hind id 5 369 9,225 400 3690 1,3 5 438 10,95 400 4380 1,3 5 1049 26,23 400 10490 1,3 6 6614 137,79 400 55116,67 2,5 73
Elekter saadakse lähedal asuvast alajaamast. Vee-ja kanalisatsioonitrass ühendatakse olemasolevate trassidega. Ajutine elekter ja vesi saadakse eelpool nimetatud kohtadest. Samal ajal, kui geodeedid märgivad hoonet maha, alustatakse ehitusplatsi piiramist piirdeaiaga, piirdeaia tähistamist, infoviida paigaldamist. Aed paigaldatakse ühe väravaga. Aia paigaldamisel/ümbertõstmistel tuleb tagada aial paiknevate valvesüsteemikaablite häireteta töö. Tegevus tuleks kooskõlastada turvafirmaga G4S. Ehitusplatsile tuuakse ka soojakud ja WC-d. 2.1.4 Mõõtmine Kaevetööde makseartiklite mõõtühikuks on m3. Kasvupinnase korral pinnase eemaldamisel aluspinnaseni tekkinud kaeviku maht. Süvendi ja üldkaevetööde korral pinnase väljakaevamisel tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni kaevepiirini, mis on kindlaks määratud Projektiga. Täiendavate kaevetööde puhul on kaevepiir määratud Inseneri poolt
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõrguskasv: hAB=h1+h2+h3=(t1-e1)+(t2-e2)+(t3-e3)=t-e Kõrguskasv hAB võrdub käigu tagasivaate lugemite summa minus edasivaate lugemite summa. Punkti B kõrgus HB=HA+hAB Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Selle koostamise üheks tingimuseks on,et tekiks kontrolli võimalus teostatud tööle ja selleks on 2 võimalust- kinnine käik ja käik kahe teadaoleva kõrgusega punkti vahel.Selle koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised
viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või 3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel. § 4. Laagri juhataja eksamiteemad (1) Laagri juhataja eksam hõlmab kahte teemat: 1) turvalisus laagris; 2) laagri juhataja töö. (2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; 2) erivajadustega laps laagris. (3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 1) pedagoogika alused; 2) laagri töö organiseerimine, planeerimine ja juhtimine; 3) konfliktsituatsioonide lahendamine. § 5
enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne
enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne
Kõik kommentaarid