Vastavalt kaitsekorrale on püsielupaikades keelatud uuendusraied, sh kuusikute uuendusraied. Liigi pesitsusaladel on vähe metsi , mille dominant liigiks on kuusk, ja nende majandamisel tuleks kasutada valikraie põhimõtet. Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on ohualdis lindude kaitse parandamine. Hinnalised seljakotid on saanud must-toonekured (3 lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005). Ann on üks rõngastatud suur-konnakotkastest. Ann on juba varem rõngastatud, kui sattus rõngastajate kullipüünisesse. See juhtus septembris aastal 2001, siis oli Ann üle 5 aasta vana
LIFE asutati 1992. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide rahaliseks toetamiseks. Programmi elluviimist korraldab Keskkonnakaitse peadirektoraat. LIFE-Nature rahastab: looduskaitseprojekte linnu- ja loodusdirektiivide ja Natura 2000 võrgustiku ellu rakendamiseks ning looduslike elupaikade ja liikide säilitamisele ja taastamisel. Projekti edukaks elluviimiseks teeb Eesti Ornitoloogiaühing tihedat koostööd järgmiste partneritega: Keskkonnaministeerium , Kotkaklubi, Keskkonnaamet , Erametsaliit (8). LIFE projekti tegevuse võib jagada viide, osaliselt kattuvasse gruppi: · elupaikade kaitse ja hooldus; · seire ja uurimine; · järelevalve ja püsielupaikade arvestus; · teavitustegevus; · rahvusvaheline koostöö; · tegevuskava uuendamine (5). Selleks pööratakse peatähelepanu elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamine kotkaste ja must-toonekure kaitse vajadusest
01.03.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (31.05.2016). Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (31.05.2016). Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis. – Hirundo Supplementum 3. 50 lk Väli, Ü. (2005): Suur-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2006-2010. Tartu: Kotkaklubi. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AC.pdf (31.05.2016).
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul?
pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul?
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul?
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon arenesid välja looduskaitseühing Kotkas ja nõuetele). Loodi loodushoiutoetuste süsteem ja keskkonnaametiks. Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis
Kõik kommentaarid