Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mitte vorm! · Auguste Rodini kuulsaimad teosed on ,,Põrguväravad"; ,,Mõtleja" Juugendstiil Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Uue stiili arengus tähtis koht Glasgow' koolkonnal. <- MACMURDO joonistas 1883 motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid taimevarsi, lehti, õisi jms.) Selles stiilis kujundati kõike. Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum arhitektuuri esindaja oli ANTONI(O) GAUDI (looming Barcelonas) HECTOR GUIMARD -> Pariisi metroo sissepääsud Kujutavas kunstis juugendtiil: looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisel.
keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Asju, mida seni ei olnud tähtsustatud, omandasid uue kunstilise tähenduse. Juugendi stiilis pidid esemed olema lihtsad, funktsionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hiline juugendistiil, muutus 20.saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise
Just Anaximandros oli see, kelle juures väljendus kõige selgepiirilisemalt uus kosmoloogiline skeem, mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje. See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud. Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu
Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20.sajandi tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taandunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (18511942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Arhitekt ja mööblikunstnik CHARLES RENNIE MACINTOSH (18681928) juhtis Glasgow' kunstikooli ja kavandas selle hoone, kus funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge
säilinud vähe. 206eKr. 220 pKr. Pärinev maal maalikunst 4. sajandil Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene, loomad, maastik. Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on kujutatud õuedaamid. Maalija oli Ku Kaizhi. Maalitud on see tusiga ja kergete akvarellvärvidega. Joonte käsitlus on pehme ja voolav. Õuedaamid Maalikunst 618 907 Eriti levinud on maastikumaalid. Vahet tehakse kahel koolkonnal. Põhjakoolkonda iseloomustab asjalik ja detailirikas kujutlusviis. Lõunakoolkonnas võib kohata meeleolu toonitamist ja vabamat maalitehnikat. Kuulsad seinamaalid pärinevad Bäzäklikis, Turfani lähedal. seinamaal Bäzäklikis Maalikunst 960 1279 Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle saavutamiseks jäetakse esi ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile.
V Kuidas nim. Uusromantilisest ideoloogiast soodustatud kunstistiili, mis levis peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Millise ajastu võtsid nad omale eeskujuks? SAKSAMAAL NIMETATI; Jugend. PRANTSUSMAAL NIM; ART NAVEAV INGLISMAAL; Modern style. EESKUJUKS VÕETI; Keskaega, sest sellel ajal olid kõik visuaalsed kunstid omavahel tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. VI. Juugendistiili arengus on tähtis koht arhitektuuris just selle linna koolkonnal; GLASKOW KOOLKOND. Tuntud arhitektis GLASGOWS oli CHARLES REUNIE MANCINTOSH. VII. Kes oli katalaanide tuntuim juugendistiili arhitekt? ANTONIO GAUDI(1852-1926) TÖÖD_ Sagrada Familia Barcelonas, millest on saanud Barcelona sümbol. Kolm lääne portaali kannavad nime; USK; LOOTUS JA HALASTUS. Fassaadi kaunistavad saja taime-ja loomariigi esindajate kujutised, mis mõjuvad kui mereranna peen savist liivaloss, voogavad elust loodusest lähtudes, kaunid korterelamud CASA MILA ja CASA BTILLO. VIII
Õigusnormid jagunevad: regulatiivseteks (reguleerib inimestevahelisi suhteid) ja õigustkaitsvad (näevad ette õigusrikkumise karistamise). Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga. 2009-11-04 PEAMISED ÕIGUSSÜSTEEMID: · Kontinentaalne ehk Mandri-Euroopa õigussüsteem (ka Eestis) Põhineb rooma õigusel ja põhimõtetel. On olemas erinevad koolkonnad, Eesti oma põhineb saksa koolkonnal. Fakti tuvastamine toimub kohtueelse eeluurimise käigus. Otsuse langetab kohtunik. Kaasistujad, kes on määratud kohaliku omavalitsuse poolt, ei oma sõnaõigust süüdimõistmisel. Kohtukulud maksab see, kes protsessib. Protsessid võivad venida ja kuhjuda kuna kohtunik võib menetleda korraga ainult ühte protsessi. · Anglo-Ameerika õigussüsteem põhineb pretsedendil, mida loob kohus. Kohtulahendeid hakatakse lugema õigusena
4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5. Mis on uudset Caravaggio maalide kompositsioonis? Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas , elavad oma elu. 6. Milline osa on Caravaggio maalides valgusel? Millist terminit kasutame sellega seoses? Valgus suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides? Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju. Tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. 10
seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt. Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas. Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse tekke käsitlemisel. Kultuurikonflikti teooriat arendas Albert Cohen, kes tõi 1955a. sisse kriminaalse subkultuuri kontseptsiooni. Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes mikrogruppides kujunevadki välja oma mikrokultuuri nähtused nagu spetsiifilised vaated, harjumused, käitumisstereotüübid jne
Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso.
Olukord muutus 1934.a. näitusega, hakkasid toetama mitmed eraisikud, ostsid teoseid kokku. Näituste arvu järsk tõus. Ka sagedased väliskunsti näitused. Eesti kunsti näitused välismaal. Rekord 1939 selles osas. Uus joon tarbekunst. Eesti graafika suurkuju Eduard Viiralt, töötas peamiselt Pariisis. („Kabaree“, „Põrgu“), kõrbekaamelid ja berberi tüdrukud. Teised grrafikud, vanameister Kr. Raud, uued Mugasto, Laigo, Aino Bach. Eesti kunstile suur mõju Pallase koolkonnal, lisandus neile ka prantsuse kunsti mõju. Käisid end Pariisis täiendamas. Rõõmsameelne, värv ja vorm, ilma tagamõtteta. Rahulik olemisrõõm. Al. Vardi, Kr. Teder, Jaan Grünberg Konkreetne ja sotsiaalne aga Andrus Johan, Kaarel Liimand. Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur
3.2. Budism Jaapani kodus Paljudes budismimeelsetes kodudes on kodualtar (butsu- dan). Tavaliselt on selles kesksel kohal budismiaineline kuju või mõni muu sümbol, peale selle on seal esivanemaid mälestav tahvel, püha budistliku tekstiga raamatuke, viiruki põletamise alus ja üht- teist muud. Hommikupalvuse ajal võidakse asetada altarile väike toiduohver, lugeda katkend suutrast ja läita viirukiküünal. Igal koolkonnal on oma eripärased riitused (5). Budism on iseäranis mõjukas matusetseremooniate ja kalmistute religioonina. Ka selles valdkonnas erinevad riitused koolkonniti, kuid põhilised rituaalid on ühesugused. Külastajad seavad hauakivi kõrvale õhukesi puitlaaste, millele on paksu musta tusiga kirjutatud tekstid, mis kajastavad selle templi uskumusi (5). 11
Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik
Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik
Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20.sajandi tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taandunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (1851-1942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Arhitekt ja mööblikunstnik CHARLES RENNIE MACINTOSH (1868-1928) juhtis Glasgow' kunstikooli ja kavandas selle hoone, kus funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude
ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtuse alla. 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära Berlini järgi? Filosoofidele jääv ülesanne on käsitleda kõike seda , mis ei ole haaratav teaduslike meetoditega 1)Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2)Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3
Ta õpetas neile harjutuste komplekti nimega "shih pa lo han sho" "La Hani 18 kätt". Neid harjutusi peetakse pärimuse järgi hiina chuangfa algvormiks. Seda kunsti kutsutakse tänapäeval üldistavalt kung fuks või wu shuks. "Shih pa lo han sho" harjutusi kirjeldatakse hiina klassikas I ChinChing'is. Shaolin chuangfa esindab hiina võitluskunstide "väliseid koolkondi" ('wai chia), kus põhirõhk on lihaste jõu kasutamisel. Chuangfa "sisemised koolkonnal" (nei chia) taotlevad õpilase sisemise energia ehk chi valdamist. Tehnikaid ei tehta lihasjõuga, vaid lõdvestunult chi abil. Bodhidharma harjutused olid algselt mõeldud tervise ja kehalise vormi säilitamiseks. Sellegi poolest on neis selgeid võitluskunsti tunnusmärke, nagu lööke käeservaga, jalalööke ja pühkimisi. Chuangfa pärimuse järgi see kunst peale Bodhidharma surma peaaegu unustati, kuni Yuandünastia ajal (1277
Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi? väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega
3) kriitika klassikalise koolkonna vastu. Sest et lähenesid liiga abstraktselt üldiselt ei saa läheneda. Et kõik riigid ei saa minna ühte teed. Rahvusriigi eripära. Rünnati utopiste 40ndatel (18 saj jutt). 1870ndatel oli põhiprobleemiks tõusnud Marksism. Nad ründasid utopiste ja marksiste sest nende huvid vastandusid, sellele et sotsialistidel oli kodanliku ideoloogiaga vastuolu. Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi. Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks. Friedrich List oli põllumajandustollide vastane aga pooldas tööstustolle. Nii kaua kui riik tugevneb on vaja tolle. Põllumajandus, kaubandus ja tööstus pidid jõudma kõige kõrgemasse faasi. Preisi tee
Jean-Martin Charcot (1825-1893) Sisendatavus ei ole omane kõikidele inimestele. Hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk. Leidis, et hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti – ta leidis, et see on tingitud pärilikust neuroloogilisest degeneratsioonist, mis on progresseeruv ja pöördumatu Arvas, et hüpnotiseeritavus näitab hüsteeria olemasolu. Oma elu lõpul veendus Charcot siiski, et Nancy koolkonnal oli õigus – hüpnotiseeritavusel ei ole seost patoloogiaga ning ka normaalsed inimesed alluvad sellele.
Durklein oli sotsiaalpsühholoogia rajaja. Ta uuris enesetappe, mis tema arvates oli tingitud ühiskonnast, sotsiaalsüsteemist. Biheivorism (Ameerika koolkond) käitumisps. Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev KeskAmeerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas. Gestaltps. Tekkis saksamaal. Gestalt kuju, kujund, tervik. Tekib protestina Ameerika biheiviorismile. Ütlesid, et inimene on tervik ja see on midagi rohkemat kui üksikosade summa. Kestis 30nadateni. Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik
taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist
Skinneri teooria juhtmõisteks on operantne tingimine. Keskkonnaga kohanedes, tegutsedes ehk aset leidnud käitumisviisi tulevikus taasloova toimega. Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu ehk ,,operandi" taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut kordama. Oluline on niisiis see, et ilma kasu taotlemata, spontaanselt, tekkiv operantne käitumine tugevneb või nõrgeneb vastavalt sündmustele, mis selle järgnevad. Operantse käitumise põhjalik uurimine võimaldas Skinneri koolkonnal esile tuua selle mitu tähendusrikast iseärasust. Operantne tingimine võib teoks saada seal, kus me seda aimatagi ei oska. Paljud meie suhtumised, arusaamad, tõekspidamised on paljukordsete tingimiste reaga kujundatud. Käitumise kinnistamine Kinnistajaks võib olla mis tahes stiimul, mis järgneb teatud käitumisele ja virgutab või pidurdab käitumise kordamist. Aversiivteraapia iiveldust põhjustav ollus pidurdab joomapahet, ujuma õppivale
edasi minna. Psühholoogiline ravi jaguneb laias laastus kahte kategooriasse - käitumisravi ja tunnetusravi, kuid praktikas võivad raviprogrammid sisaldada mõlemaid. Lisaks nendele kasutatakse veel kongnitiiv-käitumisravi, farmakoloogilist ravi (ravimitega ravi) ja alternatiivset ravi. (Haiguslikud... 2002: 203) 2.1. Käitumisravi See teraapia rajaneb käitumuslikul ehk biheivioristlikul psühholoogia koolkonnal, mis määratleb inimese isiksust tema käitumise kaudu. Selle ravi juures on olulised kaks protsessi - kustutamine ja harjutamine. Need protsessid võivad olla ravi tulemus, kuid võivad toimuda ka iseenesest. Kustutamine on ohutud kokkupuuted või kogemused hirmustimulaatoriga, mille tulemusena tingitud hirmu reaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob. Harjutamine tähendab millegagi harjumist. See on hirmu taandumine, mis saavutatakse korduvates kokkupuudetes hirmustimulaatoritega.
Nii nimetatakse näiteks 360 flipi ka tre flipiks. (Ibid) Enamik uutest trikkidest on leiutatud mitmete trikkide kombineerimisel, muutes nad uueks. Näiteks Danny Way oli esimene, kes tegi alguses kickflipi ja pärast seda õhturiki indy. Ta kutsus seda lihtsalt kickflip indyks. (Ibid) 13 3. Kuulsaimad rulatajad läbi aegade Nii vanal kui ka uuel koolkonnal olid oma rulastaarid, kes sel ajal muutsid rulatamise mõtet ja väljanägemist. Vana koolkonna tähtsaimad tegijad olid vaieldamatult Tony Alva ja Stacy Peralta. Praegusel ajastul on aga suure teene rulatamisse jätnud Tony Hawk ja Rodney Mullen. 3.1. Vana koolkonna kuulsused 3.1.1. Tony Alva Tony Alva (Vt lisa 5) sündis Californias Santa Monicas 1957. aastal. Ta elas koos isa ja emaga, tal oli ka õde ja vend
närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus. Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse. Enda tööde ja mõnede oma Venemale siirdunud õpilaste kaudu ulatub Tartu koolkonna mõju ilmselt tuntuima vene teadlase, nobelist Ivan Pavlovini, kes nägi oma refleksiteooriate väljatöötamise eelkäijatena Tartu teadlasi. Gustav Piers Alexander v. Bunge (1844-1920), füsioloogilise keemia dotsent, hiljem Baseli ülikooli professor, keda lisaks toitumisfüsiloogia alastele töödele meenutatakse ka kui neovitalismi õpetuse ühte loojat, tegi 1879
/"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisukohtade tähistamiseks: elufilosoofia, äri-, usu- jne. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2.Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt?
7. Õpetusküsimused ja kristlik vagaduselu 5. sajandil. Kristoloogiline tüli. Koolkonnad. Kui neljandal sajandil keskenduti triniteediteoloogiale, siis nüüd ainuüksi Jeesus Kristuse isiku küsimusele kuivõrd oli ta Jumal ja kuivõrd inimene ja kuidas need kaks loomust tema sees korraga eksisteerisid. Eristatakse Antiookia ja Aleksandria koolkonda, mille vahel puhkes terav konflikt. Antiookia koolkonna juhtkujuks oli munkpresbüter Nestorius, Aleksandria koolkonnal teoloog Kürillus. Küsimuse all oli Jeesuses oleva jumala ja inimese loomuse suhe. Antiooklased pooldasid düofüsiitlikku ehk kahe loomuse õpetust, mille järgi eksisteerisid mõlemad loomused Kristuses lahutatud kujul. Siiski liitis neid moraalne side. Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest. Aleksandria koolkond kõneles seevastu Kristuse monofüsiitlikust olemusest, nende arvates ei olnud Kristuses kahte lahutatavat poolt
Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD:
selgitamisel. Näiteks kasutasid ka Austria koolkonna teadlased oma töödes tihti matemaatilisi skeeme ja tabeleid. Erinevalt varasematest majandusteadlastest kasutasid aga matemaatilise koolkonna esindajad matemaatilisi meetodeid mitte abimaterjalina, illustratsioonina, vaid kui uurimismeetodit. Seejuures ei vaadatud matemaatilisele meetodile kui ühele paljudest, vaid kui ainsale võimalusele. Teoreetiliseks aluseks oli matemaatilisel koolkonnal piirkasulikkuse teooria. Üldiselt piirdusid matemaatilise koolkonna esindajad analüüsis kvantitatiivsete näitajatega, neid ei huvitanud kvalitatiivne külg. Püüdes anda marginalistidele objektiivset hinnangut, tuleb rõhutada, et nende tegelik suurus peitus kaasaegsele ökonoomikale eriomase mõtteviisi välja arendamises. 1870-ndad aastad ongi sisuliselt veelahkmeks, kus ühele poole jääb klassikaline ja teisele poole „moodne“ ökonoomika.
mõjutatud. Juutluse mõjutused on ristiusus väga suured, terminoloogia nt üle võetud sealt Ajalooliselt usaldusväärne jeesuse ajaloos on kõik see, mis on erinev teistest usunditest. Ajaloos kehtib nn pendliteooria kui 1 perioodis kehtib mingi idee, siis võib teises kehtida selle vastand Vormilooline koolkond Bultmann ja veel 1 vend, kes töötasid läbi jeesuse pärimuse evangeeliumites, jagasid need rühmadesse ja nimetasid neid rühmi vormideks. Sp ka selline nimi sellel koolkonnal Nt vorm "mina olen" ütlused (Jeesus ütleb seda tihti, see eraldi grupp tema ütlustes, mida nad eristavad), käsud, tähendamissõnad Nende arvates kasutati erinevaid vorme erinevatel kaalutlustel Vormilooline koolkond ei taasta jeesuse õpetuse algkuju, aga näitab et kogudused muutsid jeesuse õpetuse sõnastuse, et seda kohandada erinevatele oludele Jõudsid järeldusele, et evangeeliumite jeesus pole ajalooline jeesus, vaid usu ja kultuse kristus
midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada. -) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu. -) 5. Kui see olekski kuidagi haaratav, poleks see arusaadav. * Sofistika on mõnes mõttes ka tänane nähtus ning kogul sellel koolkonnal oli kolm positiivset mõju: -) Suunasid esmakordselt filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele. -) Muutsid mõtlemise mõtlemise aineks (hakkasid mõtlema mõtlemisest endast). -) Retilised väärtushinnangud allutati mõistuspärasele vaatlusele. * Tolleaegne poliitiline tulem oli see, et vabam demokraatlikum mõtteviis, mis esialgu näis nõrgemana, võitis Spartat. Sokraatikud
10. ÕPPIMINE I. KÄITUMUSLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD 1. Sissejuhatus õppimiskäsitlustesse Õppimisteooriad lähtuvad seisukohast, et käitumise tulemus kujuneb välja indiviidi ja teda ümbritseva keskkonna vastastikes mõjudes. Tänu käitumispsühholoogia (biheiviorismi) poolesajandilisele domineerimisele XX sajandil kõige tugevamini psühholoogiat edendanud maal USA-s on sellel psühholoogia koolkonnal olnud erakordselt suur mõju kõigile psühholoogia valdkondadele, arengupsühholoogiale aga eriti tugevasti. Kuigi käitumispsühholoogia aluseks olevad õppimisteooriad on õppimise olemust küllalt palju seletanud, pole tulemused selles vallas sugugi lõplikud. Biheivioristliku psühholoogia aluseks oli soov muuta psühholoogia tõeliseks teaduseks, kus saab uurida ja avastada põhjuslikke seoseid eksperimendimeetodit kasutades. Eksperimendimeetod
annaabi.ee 
