............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks
Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus teda ohustab keskkond, 2 võimalus laps ise ohustab ennast). /füüsiline, vaimne vägivald, hooletusse jätmine (tõsine alatoitumine). TEATA: poliseile ja kohalikule omavalitsusele (kodanikuna annad info politseile, aga lastega töötajana KOV-ile) Andmekaitsepõhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamast! Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid kohalikule omavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esidnaja teadmise ja nõusolekuta.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb. Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....? Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada
Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Vaadeldakse, mida teeb. Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks. Noorukid, täiskasvanud inimesed valetavad: - Et vältida teistele haigettegemist - Et saada teatud eeliseid - Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse - Et suurendada või vähendada teistega seotust - Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees - Et vältida konflikti - Et kaitsta teist inimest. Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises. Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. Täiskasvanu: pinges, keerab pilgu maha, punastamine, suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, jalad risti kui käed laiali.
õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7. peatükk keskendub viha teemale: meie endi kui õpetajate vihale ning sellele, kuidas paremini Suur tänu minu kolleegidele, kes on alustamas oma õpetajatee esimest aastat. suhelda teistega ja neid toetada, kui nad on vihased. Käsitletakse ka vihaste lapsevanematega suhtlemist. Me valisime endale ameti; me valisime õpetamise loodetavasti selleks, et tekitada muutusi 8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see
kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
· Sageli kaasnevad kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal) Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses · Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil käitumises ja suhtlemisel · Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed Piirialane IQ 70 79 (84) Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35- 49 Sügav IQ 20- 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine
S.A. saatkonna diplomaat, kes armus eesti tüdrukusse. Eestlane ei maininud diplomaadile oma rasedusest ja kui aastaid hiljem lastekodulaps Seth hambaarsti juurde läks, siis sai ta teada, et ta isa elab ja on diplomaat ning kes tahab iga hinna eest, et Seth tema juurde teisele mandrile läheks, pärast siinse kooli lõppu. Enne raamatu lõppu läheb Liis oma klassikaaslase sünnipäevale, mis toimub maakohas. Kuid asjad lähevad seal inetuks. Alguses on seal tavaline lärmakas noorte seltskond, kes alkoholijoobes. Kuid kui saabuvad ühe klassikaaslase sõbrad, siis tekib seal pantvangisituatsioon, kus enamus sünnipäevalisi on majas kinni kolme jõhkardi pärast, kes soovisid Stenilt (Sethi klassivend ja tema kiusaja) narkoraha kätte saada. Sten viiakse autoga kaasa, aga kaks teist kutti jäävad maamajasse valvama noori. Liisil õnnestub telefon saada ja ta kutsub abi. Nimelt Sethi olukorda klaarima. Ta hiilib
poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures. Kuigi J on siiani häbenenud oma mitte kõige paremas korras ja järjel kodu ja pole kedagi sinna kutsunud ja ütleb et see ei ole just superluks, aga Reelika sõnade peale, et keda see huvitab
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
end väärkohtlema. 3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides. Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast 3 - Mõisted Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumus
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
Esmalt toon näiteid kuidas on inimesed tõlgendanud anarhiat. Velikije Luki kitarrist Ivar Kont kirjutas mulle antud intervjuus, et Tema tänase hetkega pungi ja anarhia vahele võrdlusmärki ei tõmbaks, punk on Tema jaoks rohkem muusika ja anarhia sellisena ei oma Tema jaoks väärtust, see on rohkem selline sinisilmne loba.(Lisa 4) Hasso Krull:"Kõikidest mõistetest, mida anarhiaga seostatakse, on mäss kõige tavalisemaid: temaga suudavad võistelda vaid segadus, kaos ja vägivald, kusjuures segadust (või korralagedust) peetakse koguni anarhiaga sünonüümseks. Öelda "valitseb segadus", ja öelda "valitseb anarhia" - siin on peamiselt aktsendi ja väljendi tugevuse vahe, sest segadus võib olla tahtmatu ja süütu, anarhia näib aga tahtlik, kellegi halbade kavatsuste läbi esile kutsutud. Kui osutame sündmuspaigale ja lausume: segadus, tähendab see lihtsalt vajadust asuda tööle
........................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1............................................................................................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jätkusuutliku Arengu Hariduse eesmärke, varustades kodanikke võimalusega võtta osa jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel.” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1). 6 Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud ökokülade ja - kogukondade liikumine
Teine saladus oleks selline: Õppige tundma oma lapse meele/keha tüüpe ehk siis dosha´t. Informatsioon meele/keha tüüpide kohta pärineb ayurvedast ehk eluteadusest, 5000aastat vanast haigusi ennetavast tervendussüsteemist, mis pärineb muistsest Indiast. Et teada saada oma lapse meele/keha 25 tüüpi, jälgige tema söömis- ja magamisharjumisi, valgus- ja müratundlikkust ning läbisaamist teistega. Kolmas saladus: Leidke tasakaal. Tähtis on see, et jääksite oma keskmesse ja rahustaksite lapse ka maha. Parim tee selleni on mõningad meditatsioonivõtted, nii häälel põhinevad, kui ka vaikuses sooritatavad. Kuigi lapsed ei vaja meditatsiooni, vajavad nad siiski võtteid, et keskenduda ja rahuneda. Teine tee selle eesmärgi saavutamiseks läheb läbi aistingute, kus abiks muusika, jalutuskäigud looduses, aroomiteraapia jne. Neljas saladus:
vähenemine- toimub üleminek koos veedetud ajale samast soost eakaaslastega →üleminek koos veedetud ajale vastassoost eakaaslas(t)ega→vaba aja tegevused on alus personaalsetele suhetele täiskasvanueas Vaba aja tegevused annavad noorukieas võimaluse testida võimeid ja oskusi seoses autonoomia ja interpersonaalse kompetentsusega Varajane ja keskmine täiskasvanuiga(intiimsus, loovus ja sotsialiseerumine teistega: lapsed, sõbrad, kolleegid): Vaba aja tegevused domineerivad abielus/kooselus ja pereelus, enamik aega pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega Vaba aeg, pere kohanemine ja interaktsioon pereliikmete vahel: seose jagatud vaba aja tegevuste ja positiivsetee tunnete vahel abielupartneriga, tajutud rahuoluga kooselus *emotsionaalne seotus paarisuhetes ja pere liikmete vahel (eriti naistel, eriti abielu alguses) *individuaalsed vaba aja
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu. 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Hemingway lõi endast järjepidevalt müüte, mida paljud varmalt uskusid. Näiteks kuulutas ta ennast olevat Mata Hari salaarmuke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
