Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida.
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis..............................................................
väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla.
psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle
Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus teda ohustab keskkond, 2 võimalus laps ise ohustab ennast). /füüsiline, vaimne vägivald, hooletusse jätmine (tõsine alatoitumine). TEATA: poliseile ja kohalikule omavalitsusele (kodanikuna annad info politseile, aga lastega töötajana KOV-ile) Andmekaitsepõhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamast! Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid kohalikule omavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esidnaja teadmise ja nõusolekuta.
Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne.
Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on
kohtuotsuse peale edasikaebamise õigus. Selleks on Eestis kehtestatud kolmeastmeline Täname! kohtusüsteem (apellatsioonikaebus esimese astme kohtuotsuse peale ringkonnakohtusse, kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. kiusamise tagajärjed, sallivuse tähtsus x Hindamisjuhendis pole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist
järjest vähemaks, aga me seda nii ei taju. Ikka tundub, et probleeme on liiga palju. Lapsed, kellel on puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu probleeme suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Laps kes oma käitumise ja eneseväljenduse poolest erineb normkäitumisega lapsest. Sageli on tegemist selliste käitumisprobleemidega, mis ohustavad tõsiselt nii lapse enda kui ka kogu kollektiivi tööd 10. Mis on kiusamine? Definitsioon? Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valuvõi ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab
Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired halb enesetunne sunnatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Kõik, mis toimub elatakse välja. 15 Internaliseeritud ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon, nukrus, kurvameelsus). Kõik väljaspool toimuv suunatakse sissepoole. Näiteks lõikumine. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine eeldab, et teatakse, mis on norm. See on tahtele allutav, kontrollitav ja ka ärahoitav. Jagatakse nelja suuremasse kategooriasse: 1. Varavastane väärkäitumine destruktiivne (hävitav nii asju kui suhteid) ja varjatud (hoitakse teadmatuses teiste eest. Eesmärk on lõhkumine ja purustamine. 2. Staatusega seotud väärkäitumine mittedestruktiivne (mittehävitav) ja varjatud.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb 4 ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes. See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti stabiilne
Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald
Uurimused on näidanud, et nii populaarsus kui tõrjutus kipuvad olema üsna stabiilsed. Lapseeas kogetud tõrjutus seostub hilisemas eas avalduvate probleemide näol ( stress, depressioon, vägivaldsus jne). Lapsed, kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad ilma sotsialiseerumiskogemusetest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi, suurendades sel moel ka kiusamise ohvriks langemise riske. Häbelikud lapsed on tihti tõrjutud. 6. Sõprussuhete kujunemine. Lapse arengus on tähtsal kohal sõprus. Uurimused on osutanud vajalikkusele eristada laste aktsepteerimist grupis ja sõprade omamist (Lindsey, 2002). Aksepteerimine on pigem positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis kui lapse osalemine kindlas paarisuhtes. Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel ( Ladd, 2005). 3-4-aastasselt
Sots.riskifaktorid Varajased etteennustatavad faktorid kuritegeliku kulgu jaoks on: - Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
+ oskus adekvaatselt hinata end, arengut ise jälgida ja seada eesmärke ning reegleid enesearenduseks. Füüsiline mina, individuaalsed erinevused, seksuaalne mina, sotsiaalne mina, kutsealune mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks. Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon. Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana MINA + kutsealane, moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust.... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi....
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
(ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on
Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
