tõlkide seminar, millest sai 1585.aastal jesuiidikolleegium eesti esimene kõrgem kool. Siin anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud. 2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne katekismus koos lauluraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid. Põhja-Eestis, kus valitses luteri kirik, püüti juurutada uut, Saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud
muusikaelu tantsu, marsi, ja piduliku tornimuusikaga. *linnamuusikud- esinesid rae jootudel, kodanike pulmades, muudel pidudel, rongkäikudel 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? Mõlemad olid instrumentaallood Lihtsam tekstikesksem osa ilmalikust laulust on eesti vanimale rahvalaulule e regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde. Seal õpetati inimesi vaimulikeks- neile õpetati ka laulu. Eesmärk oligi õpetada vaimulikke laulma 6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda?
Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma
...................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus............................................................................................................4 Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole.........................................................5 Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel........................................................................6 Esimeste laulukooride loomine.......................................................................................6
Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi
talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus. 3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku
Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. LUTERLIK KIRIK Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisos kus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Käsu Hans-Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud ,,Nutulaul" rääkis Tartu linna õhku laskmisest. Sigismund Augusti privileeg- dokument, mis tagas Liivimaa aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Vastureformatsioon- katoliku usu taastamine. Jesuiitide kolleegium-1583. aastal ilmusid Tartusse jesuiitide ordu liikmed, alustades kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602
füüsise poolest sugugi viletsam, kui meie täna. Lihtsalt neil puuduseid sel hetkel teadmised, mis on meil täna. Kuidas leiutada jalgratast, kui pole olemas ratastki? Teadmised kogunevad aeglaselt. Mõtlemine, kui protsess teadliku tegutsemise suunas on olnud eri rahvustel sh. ka eestlastel sarnane, kuid mõtlemise sisu on erinevates kultuurides erinev, vastates ennekõike kohalikele oludele. Erinevate uurimuste tulemusena on selgeks saanud, et kooliharidus on teadaolevatest teguritest kõige tugevam mõtlemise mõjutaja. 2 Kooliharidusest läbi aja saame Eesti puhul rääkida läbi erinevate ja mitmekesiste tahkude. Eesti puhul saame konkreetselt kooliharidusest rääkida alates 1251,3 kui Pärnus ja Tartus avati esimesed toomkoolid. Sellest ajast alates saame koolihariduse jagamist Eestis vaadelda kui valitseva võimu vajaduste ja tahte realiseerimise kohta ühiskonna jaoks sobiva indiviidi kasvatamiseks
rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. Haridus ja kultuur Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu raamatuid anti välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati
väesalga juht, endine latgalite väikevürst Vjatško; Tartu vallutati tormijooksuga augustis 1343 Paide – Jüriöö ülestõusu käigus kutsuti eestlased läbirääkimistele Paidesse, 4. mail tapeti neli eestlaste kuningat 1524 Tallinn – Tallinasse jõudis pildirüüste, katoliku kiriku vastu vihale aetud rahavhulk vallutas Pühavaimu ja Oleviste kiriku, dominiikalste kloostri pühakoja; Niguliste pääses 1525 Tartu - pildirüüste jõudis Tartusse 1558 Tartu – algas Liivi sõda, kui venelased piirasid sisse Tartu ja Narva 1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus 1570. aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus 1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt 1584 Valga - 11
Nälga suri umbes 70 000- 75 000. Enamik surnuist maeti kus juhtus, sageli ühishaudadesse. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis: Luteri kirikut sai organisatoorselt üles ehitada alates Rootsi võimu kehtestamisest. Peale Liivi sõda olid mitmed kirikud varemetes, rüüstatud ja enamik kogudusi oli jäänud õpetajata. Talupoegade hulgas tuli tagasi muinasusu kombed. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest. Soovida oli ka pastorite haridus ja kõlbus. 17. sajandi alguses olnud sõda trööstis ristiusu levikut veelgi, aga juba Rootsi võimu kehtestamisega seati sisse organisatoorne kord. Tegusamaks piiskopiks Eestimaal oli Joachim Jhering. Tema seadis Luteri kiriku kindlale alusele. 5 Liivimaal segas luteri kirikut Poola ülemvõim. Rootsi aja saabudes, aga seati Liivimaal samuti sisse luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium
Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid. Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal. (uusaeg) Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, arsti-,õigus-, ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude olid pärit Saksamaalt, kes tõid kaasa valgustuslikke ideid. Tartust kujunes üks tähtsamaid õppe-ja teaduskeskuseid nii Venemaal kui ka kogu Euroopas. Üha enam asus ülikooli õppima ka välismaa tudengeid. 19
· Alates 1550-ndate algusest diplomaatiline söda · Tipnes Tartu maksuga · Oli Venemaa poolt väljamöeldud maks Tartu piiskopkonnale · Kujunes sisuliselt söja ajendiks · Ordu pidi södima veel Riia peapiiskopiga · Venemaa söjalise ja poliitilise enesekindluse kiire kasv · Kohalikud otsivad kaitset vöörsilt möisteti idast kasvavat ohtu Sõjategevus kuni 1559: · 22.01.1558 tatari khaani ig-Alei ulatuslik rüüsteretk Tartusse ja idaregiooni · Oli pigem hoiatusliku iseloomuga · Ordu polnud suuteline kaitset organiseerima · Tartu maksu tasumisel lubati rahu · Alates kevadest järjepidev söda · Narva piiramine ja pommitamine · Üks vähestest tsiviliseeritud lahingutest · Tartu vallutamine juulis vürst uiski poolt · Järgnes ulatuslik küüditamine · Aasta löpuks 40% eesti alast vaenlase käes(Eestimaa) · 1559 sõlmiti Taani vahendusel 6-kuuline vaherahu
Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma) uus maksukorraldus: pearahamaks, hingeloendused Peale seda taastati peaaegu täielikult Balti erikord. 4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal · nõrgad sidemed keskvõimuga (kuningavõim oli nõrk), tahtis balti aadli privileege suurendada. · 1680. aasta Karl XI absolutistliku valitsusreformiga võeti reduktsiooni käigus ära suur osa aadlike maadest, mis anti nende endistele valdajatele rendile (saadud rahadega parandati nt haridust) Balti aadel Vene ajal
kuningaks (pidi loodama PoolaLeedu personaalunioon), aga seda ei lubanud hertsog Karl, sest Sigismund oli katoliiklane (1599) Sigismund loobus Rootsi troonist ja troonile tuli hertsog Karl (IX) ja jälle sai Poolast Rootsi vaenlane 1611. a suri Karl IX ja troonile tuli tema poeg Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga rahu 1618. a algas Euroopas 30aastane sõda, mis oli sõda katoliikluse ja protestantismi vahel ja kus põrkasid jälle kokku protestantlik Rootsi ja katoliiklik Poola 1621. a toimus selle sõja raames sõda Liivimaal Poola ja Rootsi vahel, Rootsi võitis 1629. a Altmargi vaherahuga läks kogu Liivimaa Rootsile (1643 1645) RootsiTaani sõja käigus läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile 30aastane sõda lõppes 1648. a Vestfaali rahuga ja Rootsist sai PõhjaEuroopa suurjõud (võimsaim jõud ja suurriik) Taani: 1530. a sai troonile Christian III, kes oli luterlane ja otsustas muuta kuningavõimu päritavaks
väljaarendamine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine ·Bengt Gottfried Forselius- 1660-1688. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana
Esiplaanile hakkas nihkuma Pärnu. 1584 sai Valga alev endale linnaõigused. Üldiselt mõjutas linnade arengut Liivimaal ikkagi püsiv kindlusetus. Uut valdust hakati muutma katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Vastureformatsiooni käigus alustati noorte kasvatamist katoliikluse vaimus. Praktilise hariduse kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583. ilmusid Tartusse ordu liikmes ja alustasid kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organistatsiooni- kolleegiumi- kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju
Selle avaldas 1737 Urvaste pastor Johann Christian Queandt. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre, 2000). 10 Rahvavalgustus Rahvavalgustuse üheks eesmärgiks oli äratada huvi lugemise vastu. Talurahva senise lugemisvara moodustasid peamiselt kiriklikud raamatud, mille lugemine oli oma korduses pigem rituaalne toiming. Paljudele jäigi katekismus ainsaks loetud raamatuks. Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas
andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat
,,jutlustajavendadeks" (fratres predicatores). Dominiiklaste pidasid oluliseks haridust. Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega. Nende mungakoolides koolitati kohaliku rahva keelt oskavaid munkpreestreid, ja nende hulgas oli Tallinnas 15. sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti
Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid. Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati). Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde. Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal. Hans Susi: Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega. Suri katku. Balthasar Russow: Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Kirjutas alamsaksakeelse
· Ivan suri 1584 ja Rjurikute dünastia likvideerus: - Venemaal vallandus segaduste aeg (1593-1613) ja nõrgenenud riik ei suutnud ennast kaua aega kehtestada Läänemere regioonis · Järjekordne Rootsi-Vene sõda (1609-1617): - 1617 Stolovo rahuleping andis Rootsile Ingerimaa ja Laadoga-Karjala (kuni 1721) - Venemaa kaotas pääsu Soome lahele IV Rootsi ja Poola-Leedu sõda Liivimaal (1600-1629) Võimuvõitluse kontekst: · Johan III ja Katarina Jagelloonica katoliiklik poeg Sigismund valiti Poola kuningaks 1587 ja päris Rootsi trooni 1593 - probleem: luterlik Rootsi ei soovinud saada endale katoliku kuningat ega personaaluniooni Poolaga · Sigismundi tõrjus Rootsi troonilt tema onu hertsog Karl: - riigihoidja (1595/1597) ja seaduslik valitseja (1599) · Karl IX kehtestas oma võimu sõjaliselt: A. Soomes (1597), kus välispoliitilistel põhjustel pooldati Sigismundi ja uniooni Poolaga B
Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu, osalesid nad just aktiivselt Liivima misjoneerimisel. Kloostrite ümber laiusid põllud, heinamaad ja kalatiigid, sest mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Dominiiklased ja frantsisklased püüdlesid suuremale avatusele, põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Keskaegses ühiskonnas olid naised oma isa või abikaasa eestkoste all. Leseks või vallaliseks jäänud naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks,
septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. *Melchior Hoffmann-populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. *1523-Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. *1525-Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Lk.86-87 (Simon Wanradt, Johann Koell, Hans Susi, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535, Balthasar Russow 1578) *Simon Wanradt- Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. *Johann Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde *Hans Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega Katkutõbisena
Kohaliku kiriku korraldust hakkasid juhtima kohalikud ilmalikud seisused. Linnad: 17. sajandi alguseks oli Eesti alal kümme linnaõiguslikku asulat: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Kuressaare ja Valga. Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal. Tartu, Arva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale. Rootsi pealetungi kartuses lasti Tartu 12. juulil 1708 venelaste poolt õhku. Järgnevatel aastakümnetel sõjas hävinud linnad taastati ning linnaelanike arv kasvas jõudsalt. 1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn. Tartus 3400, Narvas 3000, Pärnus 2000, Kuressaares 1400. Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad
3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr) Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas: Sparta (al 7. saj. eKr) Ateena (al 5.saj eKr) Eesmärk Kasvatada sõdurit, riigi kaitsjat ja Kasvatada harmooniliselt arenenud valitsejat kodanikku Korraldu Riiklikes koolides Tasulistes erakoolides s Kellele Ainult valitsevale klassile Algul Ateena vabadele kodanikele; (spartiaadidele): Periklese ajast alates - kõigile vabadele 7- 18aastastele poeg- ja maksu-jõulistele kodanikele: 7- tütarlastele 16/18aastastele poeglastele
1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Simon Wanradt - Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste
talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. 17. sajandi keskpaiku hakati ehitama manufaktuuri tüüpi ettevõtteid (1628 Hüti klaasikoda Hiiumaal, 1650 Narva vase- ja saeveski, 1664 Tallinna paberiveski). Rootsi kuningas Gustav Adolf pööras tõsist tähelepanu haridusolude korraldamisele meie maal. Asutatigi gümnaasiumid Tartusse 1630. aastal ja Tallinnasse 1631. aastal. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poeglaste õppeasutusena sajandite kestel mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi, samal kohal, kus töötab praegugi (Kloostri tänav), ehk küll käesoleval ajal koolina ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega. Tartu gümnaasium muudeti 1632. aasta 30. juunil Gustav Adolfi poolt alla kirjutatud otsusega ülikooliks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
