Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lasteaed, lasteasutus, lasteasutuste, fröbel, lasteaedades, koolipedagoogika, fröbeli, osakond, asutusi, lasteasutused, eelkoolipedagoogika, annetus, lasteaednik, üleval, vabriku, koolieelne, tõotus, õppetool, asutaja, mänguasi, väikelaste, linda, õppekava, kasvatamine, sisustus, pedagoogiline, vilde, juhinduda, psühholoogia, friedrich, aprillilTALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10
Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia
õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus......
areneb laps kodus liig ühekülgselt, sest et seal suurt rõhku pannakse kas vanemate ehk laste erihuvide ja erimaitsete peale. Last kui tulevast seltskondlist olevust, peetakse koduses kasvatustöös õige vähe silmas. Nõnda tekkib tarvidus lapsele peale koduse kasvatuse varakult seltskondlist kasvatust pakkuda. Koduse kasvatuse puudulikule korraldusele peab abi Ieitama; seda on ka leitud -- meil vähem, mujal rohkem -- l a s t e a e d a d e korraldamises. Lasteaedade asutaja oli Fr. Fröbel, kes avas 1873. aastal Blankenburgis «väikelaste hoolekande ja tegevusasutuse" ehk ,.loova tegevustungi eest hoolitsemiseasutuse", nagu ta seda alguses nimetas. Kaua otsis ta sellele asutusele sündsat nime, kunni ta viimaks kord sõpradega jalutades hüüdis: Henreka! Ta nimi peab olema l a s t e a e d ! -- Fröbeli enese määruse järele on lasteaedade ülesandeks mitte ainult eelkooliealiste laste hoidmine, vaid ka neile nende loomusele vastava tegevuse muretsemine,
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
- hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004)
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri:
2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast
psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed lasteasutused. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab ka erivajadustega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas ja edaspidi. 2–7(8)aastaste laste arendustegevus toimub erivajadustest, puude raskusastmest, perekonna eelistustest ja kohaliku omavalitsuse võimalustest sõltuvalt kas tava-, sobitus- või erirühmas. Tavarühmadena käsitleme nii vanuse järgi komplekteeritud rühmi (sõime- ja aiarühmad) kui ka liitrühmi, kus käivad erinevas vanuses lapsed
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad...................................................................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1
ECEC jaguneb noorimate hoolduse (sünnist kuni kolmanda eluaastani) ja koolieelsete väikelaste (3-6 aastased) vahel, on tegutsejatel peamisel hoolitsev roll. Euroopas on need, kellel on õppe- või sotsiaalpedagoogiline profiil kõrgema kvalifikatsiooniga (bakalaureus, magister), kui need, kes omavad hoolitsevat rolli ning on enamasti madalalt või üldse mitte kvalifitseeritud (gümnaasiumiharidus). Hoolitsevat rolli võib täheldada Prantsusmaal. Seal vastutavad assistendid lasteaedades ja lastehoidudes laste hügieeni, kaitse ning emotsionaalse heaolu eest nii, et õpetaja saab täielikult keskenduda õppeprotsessile (Laere, Peters, Vandenbroeck 2012). 4 Ühtsetes süsteemides ja vanemate laste koolides (3-6 aastased) on õpetajatel kindel hariduse- ja pedagoogilise töö ja või koolituse profiil. Need, kes töötavad alla kolmeaastaste lastega, omavad üldjuhul hoolitsevat või parameedikute rolli. Tundub,
Viipekeeles rääkivatele lastele moodustatakse eraldi rühm või segarühm lastest, kes räägivad viipekeelt ja tavakeelt. Mustlaskeelt kõnelevate laste erivajadustega arvestatakse ning neid juhendatakse mustlaskeeles nii palju kui võimalik. Lasteaiad Lasteaedade ja koolieelse kasvatuse eesmärgiks on vanemate toetamine laste kasvatamisel ja laste arengu, kasvamise ja õppimise edendamine koostöös peredega. Samas saab laps ka mängukaaslasi ja tutvub soome eluviisi ja keelega. Lasteaedades toetatakse ka lapse oma kultuuri ja emakeelt, kuna on tähtis, et laps valdaks oma emakeelt ja kultuurikombeid. Vanemad võivad alati lasteaia personaliga vestelda ja esitada oma soove lapsega seotud küsimustes. Lastehoiuvõimaluse korraldab koolieelikutele kohalik omavalitsus. Tavaliselt toimub see lasteaedades. Lapsi hoitakse rühmades ning ta võib olla lasteaias terve päeva, osa päevast või mõne päeva nädalas
rääkida. Lapse arengukeskkond on väga oluline aspekt lasteaiarühma juures, sest ümbruskond aitab kaasa lapse arengule. Uuringud näitavad, et lapsed reageerivad hästi väikestele, mugavatele, kodustele ja intiimsetele ruumidele, lubades neil omavahel paremini suhelda. Näiteks on väga hea kujundada rühmaruumi mugav nurgake, mis on kõigest muust eraldatud. Seal saavad lapsed täiskasvanu vahelesekkumiseta omavahel mängida. Laste koosolekuid kasutatakse suhteliselt vähe Eesti lasteaedades, aga leian, et see on oluline koht, kus mudilased saavad ennast väljendada ja tunda, et nende arvamus loeb. Koosolekuid peetakse kui toimub midagi, mis äratab paljudes kaaslastes tähelepanu. Eestvedajaks on õpetaja aga kõige tähtsamateks osavõtjateks on siiski lapsed. 6 Maailma tervikuna areneb tänapäeval nii kiiresti, et õpetajad, nagu kõik teisedki professionaalid, peavad tõdema: kord omandatud kutseoskusest ei piisa kogu eluks (Õppimine varjatud varandus, J
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
virulane Kuno Raude. Aastal 1999 lisati ausamba põhjakülge mälestustahvel 32 soome vabatahtliku nimega, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918-1920) Virumaal. 2004. aasta Võidupüha paraadiks puhastati mälestusmärk ning muudeti ilmastikukindlamaks.6 6 http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009 Huvitavamaid hooneid Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317 Rakvere esimene lasteaiahoone Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul. See oli mõeldud 6-10aastastele, tegutses tuletõrje aias Pikk tn 49 ja oli avatud vaid suvekuudel. Kõige olulisemaks kujunes eestiaegsete lasteaedade arenguloos lastekaitseühingute tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5
(12;15) 1973. aastal valminud hoone läbis 2006 suvel korraliku uuenduskuuri. Üle 7 miljoni maksma läinud ehtiustööde käigus renoveeriti klasside osa täielikult. Lisaks remonditi poiste tööõpetuse klass ja kokanduse/kohviku klass. (11) Koosa külas, kus elab ligi 600 inimest on koht 3 klassiga algkoolile, mis tegutseb lasteaiaga ühe katuse all. Nii ei pea aga oma kooliteed alustavad inimesed käima 10 või enama kilomeetri taha. (11) 5. Alusharidus Vara vallas Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" avati 1992. aastal ja see asub Vara külas, valla keskuses. Lasteaed on ehitatud tüüpprojekti järgi. Samas majas asub ka Vara vallavalitsus ja raamatukogu. Algselt oli kogu maja planeeritud lasteaiale aga maja ehitamisele kulus kauem aega kui ettenähtud ning hoone valmimisel polnud enam nõudlust kohtade järele, seega said lasteaiale ainult osad ruumid. Lasteaia kasutada on 2 rühmaruumi, 2 magamistuba, saal, toiduplokk ja muud abiruumid. Alates 2008
Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust, treenib kannatlikkust, keskenudmisvõimet ja kasvatab ausust teiste tegevuse suhtes. Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. Tihti tunnevad vanemad huvi, kas Montessori lasteaed valmistab ka kooliks ette. Tuleb öelda, et lasteaed valmistab mudilasi ette eluks, mis on tähtsam, kui miski muu. Aga see, et lapsed õpivad siin kergesti spetsiaalsete materjalide abil kirjutama, lugema, tutvuma matemaatika alustega, on vaieldamatu. Maria Montessori on lapse loomust ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt, samu põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil;
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU.
Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi ,,Kiusamisest vabaks", mis on suunatud 38 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused üle Eesti. Usume, et projekt aitab tõhusalt ennetada koolivägivalda, sest laste kiusamiskäitumine väheneb juba lasteaias. Head lastekaitsepäeva
Esimesena lugesin Peter K. Smithi, Helen Cowie, Mark Blades'i raamatut "Laste arengu mõistmine". Raamatu tegid huvipakkuvaks arvukad näited ja lastega läbiviidud katsed. Järgmisena tutvusin raamatuga, milleks oli Dorithy Einoni "Meie tark laps". Selles raamatus on palju õpetlikku lapse arengu kohta ning soovitusi, milliseid mänge mingis eas mängida. Raamatut oli kerge lugeda. Kolmandana valisin Toivo Niibergi ja Mare Linnase "Laps läheb lasteaeda" ning seda seepärast, et tavaliselt on lasteaed esimene keskkond väljaspool kodu, kus laps pikema aja päevast veetma peab. Eelnevalt olin juba lugenud Johan Huizinga teost "Mängiv inimene" - kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Samuti tutvusin mitmete erinevate materjalidega internetikeskkonas. Referaadi alateemad olen valinud just sellised, mis aitavad mul mõista mängu olemust. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus.
annaabi.ee 
