2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis
õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil?
(pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne,
· Heaolu inimlik kontakt toob osapooltele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. · Arvamuse mõjutamine kuna teise inimese arusaamine ei pruugi tähendada tema arvamusega nõustumist, siis võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6
kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus. Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) · Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast
ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on
Alati kui Sa midagi väidad tuleb alati ka PÕHJENDADA! 9 Ole ettevaatlik absoluutsete väidetega oma kirjandis. ,,Kõik meie klassi tüdrukud tavad minna kõrgkooli." Igal tekstil peab olema selgroog. Selle moodustavad olulised mõtted ehk teesid. Teese võib paigutada: Lõigu keskmine pikkus on 6-9 lauset. Ühes lauses võiks olla 10-12 sõna. Lõppsõna/kokkuvõte: Lõppsõna on teksti oluline osa nagu seda on ka eelmised kaks. Lõppsõna on autori viimane võimalus lugejaile midagi väita või teda mingil moel mõjutada ja suunata. Lõppsõna eesmärgid: Ruua esilme teksti tuum(põhiidee); Esitada hinnang; Tervavndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; Võtta kirjand kokku. Kirjandi lõppsõna peab välja kasvama teema arndusest ehk töö esitataud seidukohtadest, kuid samas ei tohi korrata sõna-sõnalt teema arenduse mõtteid.
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus ● Teemad ● Teemade hulk ● Teemade käsitlemise sügavusest Sõnumi tegelik sisu- sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt. MEHED- faktidele orienteeritus, instrumentaalne NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave Efektiivne sõnumi saatmine: ● “mina” sõnumid ● ideede korrastamine enne sõnumi saatmist ● ideede hulk sõnumis (1) ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem
.") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele
sallivuse joont kuulub probleem teile. Samas tajute suhtlemisel, et teatud küsimused ei valmista teile probleeme, ent näitavad, et teise elus on midagi lahti ehk probleem kuulub teisele inimesele. 9 Lõpuks on olemas veel käitumised, mis ei viita ei teise inimese probleemile ega häiri ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine
tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure)
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
politseile kättemaksmine, enda karistamine) 2. Sunnitud-allutatud valetunnistus võtab omaks, et saada midagi vastu; allub välisele survele; tahab olukorrast põgeneda 3. Sunnitud-sisemine ülestunnistus hakkab kahtlema, et äkki tegigi; põhjuseks enamasti stress 22. Mis on Conversation Management? Enne intervjuud: Mõõtmine - kogumine - kõrvutamine - hindamine - uurimine - kokkuvõte. Uuri infot, too esile, loe, vaata üle, meenuta Intervjuu ajal: Tervitus - selgitamine - vastastikune tegevus - lõpetamine. Ava teema - aruta seda, kokkuvõte ja otsast peale Peale intervjuud: Kokkuvõte ja uuriv analüüs 23. Mida tähendab lühend PEACE küsitlemise kontekstis? Plaani ja valmista ette - Seleta ja seo (engage) - Pane tähele, täpsusta ja vaidlusta Lõpetamine Hindamine 24. Mida kujutab endast kognitiivne intervjuu (KI)? Millistest osadest see koosneb ja milline on KI osade psühholoogiline tagapõhi?
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitak
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
Organisatsiooni edu seisukohalt on sisene suhtlus väliste sihtgruppidega heade suhete loomise ja hoidmise teenistuses. Entusiastlik, oma firmast lugu pidav ning hästi informeeritud kollektiiv on kahtlemata parem klienditeenindaja kui tüdinud ning oma organisatsiooni mitte usaldav töötaja. Organisatsiooni kollektiiv tuleb suhtluse seisukohast jaotada rühmadeks, kellega kommunikeerutakse eri kanalite vahendusel ning kellele mõeldud sõnumid on mõnevõrra erinevad. Jaotada võib sisemisi sihtgruppe erinevate kriteeriumite alusel olenevalt püstitatud eesmärkidest ning sõnumite iseloomust. 6 Kui organisatsiooni kommunikatsiooni peaeesmärk on olemasolevate klientidega suhtlemise parandamine, siis saab sisemisi sihtrühmi jaotada selle alusel, kui otseselt on nad klientidega kontaktis
7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik.
huvigruppide ja ühiskonna käekäik. Seetõttu võimaldab omanike uurimine teha järeldusi, majanduse arengu üldiste tendentside kohta. Nimetage äriühingute valitsemise põhilised süsteemid, tooge välja nende põhimõtted. Anglo -ameerika - põhieesmärk omanike tulu maksimeerimine kontinentiaal-euroopa, integreeritud äriühingute valitsemise süsteem. Milles seisneb Integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? On KISSi ideele vastupidine teooria: äriühing tuleb hoida situatsiooniline, strateegiline, integreeritud ja kontrollitud, andes lisandväärtust nii aktsionäridele, töötajatele, klientidele kui ka ühiskonnale. Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee? Äriühingute valitsemise alusteooria, mis käsitleb äriühingu omaniku ja agendi ehk professionaalse juhi (juhatuse) vahelisi suhteid ning analüüsib, kuidas pooled täidavad lepingut
F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega
jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine
" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja
· ei minda isiklikuks · jälgitakse/korrigeeritakse tegemiste käiku · olulisel kohal on eesmärgi saavutamine · vajadusel osatakse võtta aeg maha · ollakse paindlikud · tehakse vahekokkuvõtteid · jõutakse ühistele kokkulepetele Võtmesõnasid meeskond ja koostöö seovad alati... ... Usaldus meeskonnasiseselt. ... Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. ... Kriitika kuulamine ja kritiseerimine. ... Omapoolsete ettepanekute tegemine ja nende põhjendamine. ... Meeskonnatöö vahendid koosolek, ajurünnak, jututuba jne. ... Meeskonnaliikmete ülesanded, ühiste normide kehtestamine ja nende tajumine meeskonnas ISIKUTAJU JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
