Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konteinerveod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tank, tanki, gaas, tankid, tankide, konteiner, veeldatud, nafta, lastimis, tanke, veol, lastid, kond, tanker, tankeriump, survestumpa, terminalüst, aurud, etaan, terminali, torustik, tankerite, atmosfäär, ventiil, mahutavus, trimm, moodus, trümmõlev, kinnitamise, kondensaat, kompressor, kütusropaan, molekul, mahuti, toornafta, koodeksLASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis
4. Lasti- ja tankioperatsioone puudutava vastutuse, käsuliini ja pädevusküsimused peavad olema kompanii poolt selgelt määratletud. Märkmed ja sissekanded 1. Laeva püstuvuse kohta käivad märkmed ja sissekanded kogutakse ja säilitatakse sobival moel vastavalt kompanii sellekohastele nõuetele. 2. Sissekanded sadamast väljumisel peavad sisaldama: · Reisi number, sadam, kuupäev ja kellaaeg · Lasti paigutus ja tankide olukord · Käesolevad püstuvusparameetrid · Süviseuuringute(draught survey) tulemused kui tehtud · Püstuvuse mõõtmise tulemused kui tehtud · Püstuvuse hinnang eelseisvaks reisiks ja seejuures rakendatavad püstuvuse piirid 3. Reisi kestel ja sadamasse saabumisel peab iga päev vastavalt tankide muutunud olukorrale korrigeerima püstuvusparameetrid ning need üles tähendama 4. Märkmete kogum võib koosneda laeva lastiarvuti (loading and stability computer) failide
3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. MAAGIVEOLAEVAD Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse
Allikas: ,,Eesti lootsiraamat", ,,Õpime on nihkunud, ja laevale tekkinud suur kreen, Konteinerite tühikaal on vastavalt 2,5 ja 4 t. omava laeva udusignaal, ankrus seisva laeva madruseks", ,,Seamanship techniques". peab olema võimalik laeva ja ülejäänud kõikide konteinerite kaalulised andmed on udusignaal 4) Tankid ja tsisternid laadungi päästmiseks nihkunud osa laadungist mingil määral erinevad (sõltuvalt tehnoloogiast, Käigus olev jõuseadmega laev, mis on
maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3),
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja p
4. Püstivus, taasatav õlg. Püstivus - laeva võime tulla algasendisse peale välise jõu lakkamist Eristatakse põik- ja pikipüstivust Põikipüsitivus – kreeninurk Pikipüsitvus – trimmi nurk Taastav õlg – center of gravity ja buoyance vaheline kaugus mõõdetuna horisontaalselt. 5. Mida arvestada laeva ehitamise planeerimisel? Enne ehitamist tuleb selgeks teha: • eesmärk o meeskonna ja reisijate arv kajutite jaoks o kajutite mugavus o sõiduulatus tankide mahutavuse jaoks o navigatsioonilised piirangud (sillad, sügavused jne) o Erinõuded, nagu näiteks jääklass, rambid vms o kui kaubaveo lepingud on sõlmitud, siis ka valmimise kuupäev o nõutavad sertifikaadid ja registreerimine • soovitav mahutavus ja tonnaž soovitud kiirus • trümmide paigutus (fikseeritud või liigutatavate vaheseintega • trümmiluukide süsteem • eelistatud masinate, navigatsiooni aparatuuri, lasti käsitlus vahendite jne
........................................................................................... 4 Aurupilve teke ja süttimine...................................................................................... 5 Allikad......................................................................................................................... 6 Veeldatud gaasid ja nende omadused Veedldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuri ja-rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks. Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi-või naftaleiukohtades või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari. Looduslikud gaasid
hüdraulilise purustamise seadmega. Frontaallaaduri abil kuhjatakse last laoplatsil. Laeva lastimiseks veetakse last laost kaile stividori poolt tellitud kallurautodega, need koormatakse laoplatsil frontaallaaduriga. Laeva lastimine laadimiskastist toimub greifer-kopaga. Lastimise ajal abistab mobiilkraanat frontaallaadur, lükates lasti laadimiskastis kraana töötsooni. 9) Vedellastid Vedellastide lastimine/lossimine toimub pumpamise teel laevast Baltic Tanki vedellasti terminali või vastupidi. Laeva saabumisel ühendatakse voolik laeva laadimispunkti ja toruliini vahel. Baltic Tanki terminali esindaja ja laeva kapteni vahel lepitakse kokku lastimis/lossimis protseduurid ja reeglid (allkirjastatakse vastav kontroll-leht) sh ULL sidekanal ning kontrollitakse sidet liinil stividor Baltic Tank laev vaatleja. Olles edastanud allkirjastatud kontroll-lehe stividorile, alustatakse lastimist/lossimist
3.5. Laeva ettevalmistus metsalasti laadimiseks Trümmid tuleb puhastada eelmise lasti jäänustest, ära koristada poordilauad. Laeva kandevõime paremaks ärakasutamiseks võetakse kuni 1/3 lasti tekile. Piisava püstuvuse tagamiseks tekilasti stoovimisel tuleb enne lastimise algust võtta peale punker, mage vesi ja muud tagavarad ning täita ballasttankid. Ballasttankid tuleb täis pressida, s.t. täita pumbaga, kuni õhutorust hakkab vesi tekile voolama. Kui tankid on selliselt täidetud, tuleb kontrollida trümmides asuvate tankiluukide veepidavust. Kui reisi ajal osutub, et luugid lekivad, tekib tankidesse "vaba pind", mis vähendab laeva püstuvust. Koos luukidega tuleb kontrollida ka pilsikaevude ja nende katete korrasolekut. Pilsikaevude seisukorra kohta tehakse märge laeva logiraamatusse. 3.6. Metsalasti ohutu tekilveo koodeks 16
jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast? Vedellastid – vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3.Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last?
TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte .................................................................................................... 8 4. Kasutatud kirjandus
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Kiiresti riknevad kaubad Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kiiresti riknevate lastide omadused............................................................................................ 4 Liha ja lihasaaduste transport.....................................................................................................5 Puuviljade vedu.......................................................
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee
põrandast =<1,1 D*S.F
Last peab ulatuma poordist poordini
Maagid
· Nihkuvad (LKN<30) lastid peavad olema tasandatud
kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
· Mittenihkuva lasti koonuse külgpinna kaldenurk
2. Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal Arutatakse 14 päeva jooksul peale juhtumit, reederit informeeritakse enne käskkirja avaldamist, kui karistuseks on töösuhete lõpetamine, siis selle üle otsustab reeder. 3. Kalatraaleri käigutuled, miinitraaleri käigutuled Kalatraaleril on lisaks käigutuledele roheline ja valge ringtuli. Miinitraaleril on lisaks käigutuledele kolm kolmnurgselt asetsevat ringtuld. 4. Tankide ja tsisternide hooldamine, ohutustehnika Õhutama peab. Enne sisenemist kontrollida hapniku sisaldust, tohib töötada selliste tööriistadega, mis ei tekita sädet. Inimene kes seda hooldama läheb peab olema vastav varustus. Tuleb kasutada plahvatusohutuid 12V akulampe. Enne tanki minemist tuleb täita checklistid ja allkirjad anda, et ollakse nõus minema. Kontrollitakse roostet baktereid ja ka tsingist protektoreid (anoodid) mis
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; omab algteadmisi laeva e
Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda kuni laeva keskosani (pikendatud pakk). Kaitseb tekki ja tekilasti vastulaine eest, vähendades selle sattumist tekile. Pakk suurendab laeva tormikindlust, ujuvusvaru ja mõjutab püstuvust. Poolpakk on väiksematel laevadel esinev madalam tekiehitis. Enamasti kasutatakse paki ruume lao- ja hoiuruumidena. Harvemini on pikendatud pakis ka esimese lastiruum tvintekk. Süvatank, (deep tank, ) Topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv, üles teki või platvormini kõrguv tsistern vedelkütuse, määrdeõli, magevee, ballastvee või vedellasti mahutamiseks. Lastiruum, laadruum, (trümm), (cargo hold, ) Laeva lasti paigutamiseks ette nähtud ruum. Olenevalt laeva spetsialiseerumisest segalastile (universaalsed kuivlastilaevad) või mingile konkreetsele lastile, võib lastiruumi ehitus olla väga erinev
3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte
peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit (Joon. 3.7.). Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Joon. 3.6a. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO- RO tüüpi laevad) Joon. 3.7. Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav
killuoht. 1.4 ained ei kujuta suurt plahvatusohtu. 1.5 ainetele on raske alustavat tõuget anda plahvatuseks ja viimases alagrupis on väga raskesti initsieeritavad lõhkeained, ehk nad vajavad plahvatuse esile kutsumiseks vahelaengut. [5], [6] Teine klass on gaasid. Gaase säilitatakse ja transporditakse nelja erinevat moodi. Esimesed on rõhu all olevad gaasid, mis 20 juures on gaasilises oleks. Teised on rõhu all veeldatud gaasid ehk need, mis on 20 juures vedelas olekus. Kolmandad on rõhu all lahustunud gaasid ja neljandad jahutamisega veeldatud gaasid. Omaduste poolest on nad jällegi jagatud alaliikideks. 2.1 on põlevgaasid, mis põlevad vähemalt 12% segus õhuga. 2.2 on see-eest inertsed gaasid, ehk nad ei põle ning 2.3 on toksilised gaasid, mis on tervisele ohtlikud. [6], [7] Kolmanda klassi alla kuuluvad põlevvedelikud ja vedelike segud ning samuti vedelikud, mis
Kõrgrõhukatlaid kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena. Kõik kesk- ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. 2 II Katlakütused Kütused on põhikoostisosana süsinikku sisaldavad põlevained, mida laevadel kasutatakse soojusenergia saamiseks. Agregaatoleku järgi eristatakse tahke-, vedel- ja gaaskütuseid, päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning
Kursusetöö koosneb teoreetilistest ülesannetest ja praktilistest ülesannetest. Kursusetöö lähteülesandeks on toornafta vedu Primorsk sadamast Rotterdam sadamasse. Kursusetöö käigus oli vajalik leida optimaalse laevatüübi toornafta vedamiseks ja teha vastavad arvutused( reisi pikkus,laeva otsesed ja kaudsed kulud jne). 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid. Nafta on iseloomuliku ebameeldiva lõhnaga, suitseva leegiga põlev väga tuleohtlik vedelik. Nafta ei lahustu vees. Nafta tihedus: kerge nafta vähem kui 830 kg/m3 ; keskmine nafta 830-860 kg/m3 ja raske nafta eman kui 860 kg/m3 Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat
Õlifiltritel on manomeetrid filtri kontrollimiseks. Kasutatakse ka reaktiiv tsentrifugaal filtreid. Suuremad mootorid vajavad tõhusamat puhastust, mida teeb separaator. Õlitussüsteem jaguneb: a)Märja karteriga - väiksematel mootoritel, kus hoitakse õli karteris. b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne.Kaasaegsete laevade õlitussüsteemi lahutamatuks elemendisk on mõõteriistad, signalisatsioon ja automaatika. 34. Jahutussüsteem - SPM-i kasutegur on ~50%. Kütuse põlemisel läheb ülejäänud 50% soojusenakaduma. Detailide ülekuumenemise vältimiseks tuleb soojus välja juhtida(~25%). Enim kuumenevatelt detailidelt nagu silinder, silidriplokk, kolb jne. Jahutamiseks kasutatakse kasutatakse
..........................................................................16 Pealt lahtised konteinerid on konteinerid, mille avatud ülaosa on katuse asemel kaetud hoopis presendiga. See võimaldab laadida ülemõõdulised veosed, nagu näiteks puit ja vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest tavaliselt ka otsauksed, mis muudavad lastimis- ja mahalaadimistoimingud paindlikumaks. Joonis 4. Pealt avatav 20’ (open top) konteiner......................................17 Kõrged kuivlastikonteinerid on ühe jala võrra kõrgemad kui tavalised kuivlastikonteinerid. Kõrged konteinerid sobivad suurepäraselt kerge, mahuka või koguka veose transportimiseks. Joonis 6. 40’ High Cube (40HC) konteinerid...............18 4.KONTEINERVEDU 9 SAMMUGA. NÄIDE..............................................................19 5.MEREVEO ARENG.................................................................................
Pa ehk N / m2 kgf/cm2 mmHg Pa 1 10 -5 0,0075 kgf/cm2 10 (98067) 5 1 735,6 mmHg 133,3 1,36× 10 - 3 1 4. Ideaalse gaasi olekuvõrrandid Ideaalne gaas on kujutletav gaas, milles täielikult puudub molekulide vastastikune mõju. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk nornaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Olekuvõrrand annab seose gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks
Home Port: Gibraltar Type of vessel:General Cargo Call Sign: ZDEQ2 IMO Nr: 9199414 MMSI: 236153000 Build: 05/2000, Shipyard Severnav S.A. Turnu- Severin/Romania Owner: Industrial Shipping AS Management Operator: TransAtlantic AB LOA: 99,95 m LBP: 96 m Breadth: 16,49 m Gross Tonnage: 3244 Net. Tonnage: 1554 Deadweight: 4114.4 T Summer Freeboard: 1715 mm Depth: 6.30 m Ballast Water Capacity: 1731,4 m3 MDO/IFO 180 Capacity: 349,8 m3 Gas Oil Capacity: 61,5 m3 Portable Water Capacity: 54,2 m3 Sludge Tank Capacity: 44,9 m3 Bilge Water Tank Capacity: 49,6 m3 Lubrication Oil Tank Capacity: 28,9 m3 Main Engine: MAK 6M32/ 2880 kW Propulsion: Controllable Pitch Propeller Bowthruster: 265 kW (360 HP) – 360 RotatinJet Thruster Full Speed Ballast: ± 13,5 knots Full Speed Loaded: ± 12,5 knots 7 Automatiseerimis klass: A1 Crew: 8/10 persons Pääste- ja tuletõrjevahendid: Ohutuse plaane x 3; vabalange päästepaat x 1 (12 inim.); valvepaat x 1 (6 inim
tunnistust. 1.5.6. Tegevus, mis ohustab enda ja teiste elu. 1.5.7. Visata prahti kaile või vette. 1.5.8. Omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada, hoiatavaid, keelavaid, teisi silte ja plakateid. 1.6.Keelatud on siseneda kinnistesse, halvasti ventileerivatesse ruumidesse, ennem kui ruum on korralikult ventileeritud ja kontrollidud kahjulike gaaside puudumisel. (tankid, suletud trümmid, kohvertammid) 1.6.1. Tankide pesu peab toimuma vähemalt kahekesti, kusjuures üks inimene peab asuma väljaspool puhastatavat tanki ja julgestab tankis viibijat. julgestaja ja puhastaja peavad olema ühendatud julgestusköiega. Töötamisel köiega peab kasutama allpool toodud signaale. -1 nööri tõmme= kuidas ennast tunned? -3 nööri tõmmet= välju Vastus: -1 nööri tõmme= tunneb hästi -2 tõmmet= õhku vähe -3 tõmmet= tulen välja, keri julgestus köis kokku
masinaruumis. Temperatuuri- ja leegiandureid kasutatakse masinaruumis. Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid Ballastsüsteem Laeva peal on ballasti süsteem mis koosneb 12 tangidest need tangid tasakaalustavd laeva ja nende abil laadimise ajal hoiab parema püstuvust, tangid on vaja et vältida suure kreeni ja suure trimmi . Tangid saab mõõta mõõdulindiga. Et vältida suurt kreeni, selle süsteemi jaoks on spetsialselt eraldatut 5 tanki. Kuivendussüsteem Igal autitekil ja välistekil on pillsi kaevud. Pillsi kaevudest liigub veis pillsitanki, kust pärast vesi pääseb merre. Süsteem koosneb kogumiskaevudest, torustikest, pumbast, klappidest ja äravoolutorudest. Eluotstarbesüsteemid Igas kajutis ja koridoris on oma ventilatsioon, kus saab reguleerida temperatuuri, mis sulle sobib. Meresõidu ajal tehtud tööd Praktikal sain teha palju erinevaid töid
Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel
annaabi.ee 
