"Vedellastide vedu tankeritel" referaat (0)

     
 
 
 
 
 
 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
EESTI MEREAKADEEMIA 
merenduskeskus            Evilina Tsvetajeva    Vedellastide vedu tankeritel       Referaat          Juhendaja: Astra Avarand                Tallinn 2021   


2    Sisukord  Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3   1 Meretranspordi algus .................................................................................................................... 4   1.1 Tankeri areng ......................................................................................................................... 4   2 Nafta ja naftasaaduste omadused .................................................................................................. 6   3 Nafta ja naftasaaduste transpordiga seotud ohud ......................................................................... 7   3.1 Ohud tervisele ........................................................................................................................ 7   4 Tankerioperatsioonid .................................................................................................................... 8   4.1 Lastimine ............................................................................................................................... 8   Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 9  Viidatud allikad ............................................................................................................................. 10  


3    Sissejuhatus  Töö  autor  alustas  2021.  aastal  õpinguid  TalTech  Eesti  Mereakadeemias  mereveonduse  ja  sadamatöö korraldamise erialal. Antud töö raames tuli autoril otsida vedellastide vedu tankeritel.  Esimeses  peatükis  on  kirjeldatud,  kuidas  meretransport  alguse  sai  ja  kuidas  see  aegamööda  arenema hakkas. Samuti on peatükis välja toodud, kuidas toimus tankeri areng. Teises peatükis on  ülevaade sellest, millised on nafta ja naftatoodete omadused ja erisused. Kolmandas peatükis on  autor välja toonud, milline oht võib oodata transportimiseks nafta ja naftasaaduste ja millised ohud  see  kujutab  inimesele.  Viimases  peatükis  on  kirjeldatud  kuidas  toimub  laevale  lastimine  ja  milliseid  andmeid  selleks  on  vaja.  Autori  referaadi  kirjutamise  eesmärk  on  saada  erialase  kirjanduse otsimise ja sellega töötamise kogemusi, arendada korrektset kirjalikku väljendusoskust,  õppida teaduskeelt ja erialast terminoloogiat ja omandada töö korrektse vormistamise oskused. 


4    1 Meretranspordi algus  Meretranspordist ehk mereveondusest on tänapäevaks saanud maailmamajanduse ja kaubanduse  selgroog. Seda kinnitab fakt, et igal aastal veetakse meritsi üle nelja triljoni dollari väärtuses kaupa  –  riideid,  toitu,  ravimeid,  rasketehnikat  ja  palju  muud.  Kui  nüüdseks  on  see  kujunenud  igapäevaseks ja normaalseks, siis tekib ikkagi küsimus, kuidas see alguse sai. (NordicIT)  Merendusajaloo  kohaselt  eeldatakse,  et  esimesteks  paatideks  võisid  olla  kanuud,  mida  kasutati  kalapüügiks  ja  reisimiseks  tuhandeid  aastaid  tagasi.  Kanuule  järgnes  purjekas.  Mida  rohkem  veesõidukeid oli loodud, said kaupmehed aru, et kaupade transport mere kaudu oleks odavam ja  kiirem  kui  maismaal.  20.  sajandi  keskel  saigi  paika  idee,  et  nii  on  võimalik  muuta  kogu  merendustööstust revolutsiooniliselt ja seeläbi mõjutada ka kogu maailma. (NordicIT)  1.1 Tankeri areng  Naftatankeri  ajalugu  on  osa  naftatööstuse  kõrval  nafta  transpordi  tehnoloogia  arengust.  Tänapäeval  naftat  ja  naftasaadusi  veetakse  meritsi  aastas  umbes  1  mld  tonni.  1972  aastal  veeti  meritsi 2,7 mld tonni toornaftat. 1970. aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta  kogus  üle  kahe  korra  ja  on  viimase  kümne  aasta  jooksul  jäänud  1  mld  tonni  piiresse.  Nafta  ja  temast  toodetav  gaas  katab  praegu  60%  kogu  maailma  energiavajadusest.  Suurimaks  nafta  tarbijaks on USA 780 mln tonni aastas. (Rein Loodla)  Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse  bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Määratluse järgi on õlitanker laev, mis on ehitatud  ja kohandatud nafta vedamiseks lastiruumides. Termin sisaldab ka laevu, mis on ehitatud nafta ja  puistlastide veoks, samuti vedelkemikaalide tankereid ja gaasiveolaevu, kui need on osaliselt või  täielikult lastitud naftaga. (Rainu Ibrus)  Lasti  järgi  jaotatakse  õlitankerid  toornafta  ja  valmistoodete  tankeriteks.  Tankerid  jaotatakse  täiskandevõime  järgi  väikesteks,  keskmisteks  ja  valmistoodete  tankeriteks.  Tankerid  on  täiskandevõime järgi väikesteks, keskmisteks ja suurteks tankeriteks. Toornaftatankerite dwtjääb  100000-540000  tonni  vahele.  Keskmise  suurusega  tankereid  (40000-100000  tonni)  kasutatakse  põhi-  liselt  valmistoodete  veoks,  toornafta  veoks  töötlemistehastesse  ja  töötlemisjääkide  veoks  töötlemistehasest  ladustamispaika.  Valmisproduktide  veoks  kasutatakse  väikesi  tankereid  (alla  40000 tonni). (Rein Loodla) 


5      Foto 1. Tanker   Allikas: (Google Chrome) 


6    2 Nafta ja naftasaaduste omadused  Tankeritel veetavate vedellastide hulka kuuluvad põhiliselt nafta ja naftasaadused, samuti taimse  või  loomse  päritoluga  õlid,  piiritus,  veinid.  Kõigi  tankeritel  veetavate  vedellastide  ühiseks  omaduseks  on  laeva  kaldumisel  voolata  tanki  madalamasse  ossa.  Vedellasti  vabapind  tekitab  kallutava momendi, mille suurus on võrdeline tanki pikkuse ja laiuse kuubi korrutisega. Momendi  vähendamiseks jagatakse tankid pikivahe- seintega kas kaheks või kolmeks osaks.  Nafta  on  tume  õlitaoline  põlev  maavara  tihedusega  800-950  kg/m  ,  mis  koosneb  põhiliselt  süsivesinikest. Naftat toodetakse puuraukude kaudu, mõnikord võib see purskuda gaaside survel,  kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil. (Rein Loodla)  Naftasaadused  jaotatakse  kolme  rühma  nagu  kerged  ja  rasked  naftasaadused.  Kerged  naftasaadused  kuuluvad  bensiin,  petrooleum.  Rasked  naftasaadused  kuuluvad  toornafta,  mootorikütus, masuut ja kütteõli määrdeõlid.  Nafta ja naftasaadused koosnevad paljudest süsivesinikest, mille keemistemperatuurid kõiguvad  vahemikus  -  162  °C  (metaan)  kuni  +400  °C  ja  mis  kalduvad  lenduma  seda  kergemini,  mida  madalam on nende keemistemperatuur. (Rein Loodla)  Rõhku,  mida  avaldab  vedeliku  kohal  asuv  aur,  nimetatakse  vedeliku-auru  tasakaalurõhuks  ehk  lihtsalt  auru  rõhuks.  Nafta  ja  naftasaaduste  aurumise  intensiivsust  iseloomustatakse  Reidi  aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee  anumast  ja  manomeetrist.  Konteinerisse  valatakse  kindel  hulk  katsetatavat  vedelikku,  suletakse  õhukindlalt ja asetatakse vette temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise  tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8  °C.  Mida  suurem  on  Reidi  aururõhk,  seda  intensiivsemalt  vedelik  aurub.  Aurumise  tõttu  tekib  naftasaaduste veol loomulik kadu. (Rein Loodla)   


7    3 Nafta ja naftasaaduste transpordiga seotud ohud  Suurim oht seotud transpordiga nafta ja naftasaaduste on tuleoht. Põlemise tavaliselt aine kiiret  keemilist ühinemist hapnikuga. Reaktsiooni tulemusena tekivad aine oksiidid. (Rein Loodla)  Põlemiseks  on  vaja  põlevat  ainet  hapnikku  ja  teatavat  kindlat,  igale  ainele  iseloomulikku  temperatuuri.  Põlemine  pole  võimalik,  kui  kas  või  üks  mainitud  elementidest  puudub.  (Rein  Loodla)  Tuleohtlikkuse  seisukohalt  jaotatakse  naftatooted  auruvateks  ja  mitte-  auruvateks.  Esimesse  rühma kuuluvad tooted, mille leekpunkt on alla 60 °C, teise tooted, mille leekpunkt on üle 60 °C.  (Rein Loodla)  3.1 Ohud tervisele  Nafta, naftasaadused ja nende aurud võivad inimese organismile mõjuda nende sattumisel nahale  või  silma,  allaneelamisel  või  sissehingamisel.  Nende  mürgisus  organismi  sattumisel  on  väike.  Reeglina  kutsub  allaneelamine  esile  südamepöörituse  ja  ebameeldiva  tunde.  Et  enamik  naftasaadustest  on  ka  tugeva  lõhnaga,  on  nende  allaneelamise  oht  väike.  Nahale  või  silma  sattumisel  kutsuvad  nad  esile  ärrituse  ja  nahapõletiku,  sest  lahustavad  nahka  kaitsvad  rasvad.  Nende  käitlemisel  tuleb  vältida  naha  kokkupuudet  nendega,  kasutada  kummikindaid  ja  vedelikukindlaid kaitseprille, vajaduse korral ka vedelikukindlat kaitseriietust.  Sissehingatavatel aurudel on narkootiline toime, mille tunnusteks on peavalu, peapööritus, silmade  ärritus. Pikemaajaline sissehingamine põhjustab halvatuse või isegi surma. Aurude mõju sõltub  nende kontsentratsioonist ja mõjumise kestusest.  Nafta ja naftasaaduste aurudest on kõige tugevama mõjuga aromaatsed süsivesinikud - benseen,  tolueen ja ksüleen. Nende täpne mõju organismile pole lõplikult selge, kuid pidev kokkupuude  benseeni- aurudega tekitab muutusi vere ja luuüdi koostises. Parimaks kaitseks mainitud aurude  mõju eest on suletud laadimis- lossimissüsteemide kasutamine.       


8    4 Tankerioperatsioonid   Tankerioperatsiooni tsükkel koosneb lastimisest, lastis ülesõidus lossimisest, ballasti pealevõtust,  ballastreisist, tankide pesust, ballas väljapumpamisest ja uuest lastimisest.  4.1 Lastimine   Lastimine toimub lastimisorderi järgi, milles on näidatud lasti kogus lastitavad tankid ja tankide  lastimise järjekord.  Enne lastimise algust ja pärast lastimise lõppu tuleb määrata maatankide temperatuur, vee ja sette  hulk. Kui ruumala määratakse elektroonilis llise mõõtesüisteemiga, kirjutatakse üles näidud iga  tanki  osa  kohta.  Kui  on  võimalik  tankide  käsitsimõõtmine,  tehakse  seda  elektroonilise  mõõte.  süsteemi usaldatavuse kontrolliks.  Maatankide  kohta  teatatakse  järgmised  andmed:  number,  mõõtmed,  vesi,  õiendid,  tihedus  mõõdetud temperatuuril, tihedus 15 °C juures, ruumala (liitrites), temperatuur, netoruumala 15 °C  juures.  Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: vedeliku ruumala  liitrites ja temperatuur, vedeliku ruumala liitrites 15 °C juures, vedeliku ruumala barrelites 60 °F  juures, mass tonnides, mass pikkades tonnides.  Laeva  tankide  tühikute  protokollis  näidatakse  ära:  mõõtmise  kuupäev  ja  kellaaeg,  ilmastikutingimused,  tanki  number,  tühik,  trimmi  ja  tiihiku  parandus,  süvis  ahtris  ja  vööris,  merevee temperatuur. 


9    Kokkuvõte  Kokkuvõtteks autor sai teada, et tänapäeval mereveondus on maailmamajanduse ja kaubanduse  selgroog.  See  tähendab,  et  kogu  maailmakaubandus  ja  majandustegevus  on  mereveondusest  vägagi sõltuv. Tänapäeval naftat ja naftasaadusi veetakse meritsi aastas umbes 1 mld tonni. Samuti  tutvus  autor  suure  koguse  informatsiooniga,  mis  on  seotud  lastimisega.  Sai  teada  palju  uut  ja  huvitavat, mis tema arvates läheb kasulikuks temal elukutses.Autori eesmärk on saavutatud, ta on  omandanud kogemusi otsida infot ja töötas ainult usaldusväärsete allikatega, näiteks raamatutega.  Palju on veel vaja avastada ja õppida, aga algus on rajatud. 


10    Viidatud allikad  NordicIT. (s.a.). The History of The Maritime Industry: How Container Shipping Changed The   World. https://nordic-it.com/the-history-of-the-maritime-industry-how-containershipping- changed-the-world/ (12.11.2021)   Rainu Ibrus. (s.a.). Konteinerveod. https://annaabi.ee/konteinerveod-m47579.html (14.11.2021)  Rein Loodla. (2003). Lastikäsitlus.  https://www.vanaraamat.ee/Rein_Loodla_Lastikasitlus_Eesti_Mereakadeemia_2003_360 79-324.htm (15.11.2021)