Pilet nr 1 (0)

Pilet nr 1 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete  täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.
3. Arvuta  vedeliku kaal tankis: 1. Tanki mõõtmed on  5,4x6,2x1,4m
2. Tankis on ballastvesi võetud Atlandi ookeani ületamisel.
3. Pootsman mõõtis vee kõrguseks tankis 0,7 m 1.  Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete  täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Veolaevad:
1. Universaalsed kuivlastilaevad
2. Kuivlastilaevad
3. Reisilaevad
4. Reisi-kaubalaevad
5. Tankerid
6. Kombineeritud (vedel- ja kuivlasti)  laevad Laevu võib tinglikult jagada nelja liiki: veolaevad, kalalaevad, tehnilise laevastiku laevad, 
abi- ja teeninduslaevad. Veolastilaevad:
Kuivlastilaevad on jagunevad laadimise ja lossimise tehnoloogia järgi. Vertikaalse 
lastitöötlusega (last tõstetakse laeva tekis olevate avade – luukide kaudu). Horisontaalse 
lastitöötlusega (last viiakse laeva vööris, ahtris või parrastes olevate avade kaudu). Tükilastilaevad (metsaveolaevad,  autoveolaevad, veeremilaevad,  konteinerilaevad,  
praamerid - LASH (Lighter Aboard Ship)-tüüpi,- BACAT-tüüpi,- SeaBee tüüpi, - Flo-Flo-
tüüpi , jõgi-meri tüüpi kuivlastilaevad. Veavad füüsiliselt suuremaid objekte:palgid ja autod 
näiteks. Raskelastilaevad.  Vertikaalse lastitöötlusega (Lo-Lo-tüüpi) laevad.  Horisontaalse 
lastitöötlusega (Flo-Flo-tüüpi) laevad, - doklsevad,- sukelduvad laevad.Kombineeritud 
lastitöötlusega- Ro-Lo,- Ro-Flo, - Lo-Flo Parvlaevad – autuparvlaevad,  raudteeparvlaevad,  raudtee- ja autoparvlaevad, pukseeritavad
(tõugatavad) jäiga ühendusega parv- laevakompleksid enamasti puistlasti veoks, 
reisiparvlaevad (veavad ka veeremit, autosid või raudteevaguneid). Puistlastilaevad (balkerid) universaalsed puistlastilaevad ,  spetsiaalsed puistlastilaevad - 
maagilaevad- viljalaevad- söelaevad- tsemendi (või klinkeri) laevad- puitlaastu laevad- 
muude puistainete jaoks spetsialiseeritud laevad. Loomaveolaevad Need laevad on enamasti elusate lammaste veoks. Kuid on ka teiste 
loomade veoks (lambad, veised, hobused) kohaldatud laevu.Loomade (lammaste) veoks on 


kohandatud mitmed endised suured ookeaniliinidel töötanud reisilaevad, mis jäid tööta 
lennunduse kiire arengu tõttu. Külmlaevad (külmutatud lasti vedavad laevad Tuntakse: - laevu külmutatud lastide veoks,
mis veavad madalat temperatuuri vajavaid laste (külmutatud liha, kala jm produktid); - laevu 
jahutatud lastide veoks, mis enamal juhul on jahedust vajavad toiduained ja fruktid, enamasti 
banaanid; - universaalseid külmlaevu; - külmutuslaevu, mis võivad kuuluda ka 
tootmislaevade kategooriasse (kasutatakse enamasti kalatoodete külmutamiseks, mis võetakse
vastu püügilaevadelt), kuid nendega võib ka külmutatud laste transportida. Pukseeritavad praamid ja lihtrid: pargased, raskelastide veoks kohaldatud pargased 
(omavad komplitseeritud pallastisüsteemi ja võivad olla sukelduvad,  pontoonid,  lihtrid 
(sõnast lighter – pargas sügavalt lastitud laevade kergendamiseks), võivad olla oma 
lastiseadmega või ilma Praamerid: on laevad, mis veavad praamkonteinereid kandevõimega 200 – 400 tonni. Need 
praamkonteinerid tuuakse laeva juurde ujudes ja laaditakse laeva erinevatel viisidel. 
Lastitöötlusmeetodi järgi jagatakse praamerid mitmesse alaliiki. Reisilaevad : liinilaevad, matkelaevad, lõbusõidulaevad
Reisi-kaubalaevad: Praktiliselt veavad kõik reisilaevad, eriti pikki otsi tegevad liinilaevad, 
teatud hulka kaupa. Väga sagedasti on selleks kaubaks postisaadetised. Osa reisi-kaubalaevu 
võtavad peale autosid, teised veavad lasti külmruumides. Tankerid:  Toornaftatankerid, Õliproduktide veoks,Keemiatankerid, Gaasitankerid: -  vedeldatud loodusliku gaasi veoks - vedeldatud naftagaasi veoks, Pulbivedajad (vedelikuga 
segatud puistaine veoks), Muude vedelike veoks (vesi, vein, toiduõli jm),Ujuvad 
naftatöötlemise seadmed ja ladustamise laevad Kombineeritud (vedel- ja kuivlasti)  laevad –tankerid ja balkerid: nafta/maagivedajad 
(OO-tüüpi) (oil-ore), universaalsed balktankerid (OB-tüüpi) (oil-bulk), nafta/maagi/puistlasti 
vedajad (OBO-tüüpi) (oil-bulk-ore), nafta/naftasaaduste/maagi/puistlasti vedajad  (PROBO- 
tüüpi) (product-oil-bulk-ore), balktankerid-rolkerid (BORO-tüüpi),  
balktankerid/konteinerilaevad (OBC-tüüpi). Eriotstarbelised laevad: Hõljuklaevad, Lendlaevad, Ujuvdokid, Sukelduvad platvormid, 
Pontoonid, pargased, lihtrid - pukseeritavad laevad. Laevad on ehitatud otstarbel et 
mugavdada tööd või tegvust vee kohal. Avamere ehitus-ja tootmislaevad: ujuvad ja põhjatoetuvad puurimisseadmed, 
puurimislaevad, torujuhtme paigaldajad, ujuvad toodangulaod/ümberlaadimisjaamad. Abilaevad: merepuksiirid, sadamapuksiirid, jäämurdjad, lootsilaevad, rannavalvelaevad, 
uurimislaevad. Teisi laevu aitavad veesõidukid, lisaks ka inimeste ja millegi muu 
abistamiseks. Lõbulaevad: mootorjahid, purjejahid. Nende omaduseks on see, et üldjuhul ei vaja need 
laevad suureliikmelist meeskonda pardale.


Sõjalaevad: lennukikandjad, ristlejad, hävitajad, fregatid, allveelaevad, miinihävitajad. 
Kasutatakse riigi kaitseks. Kalalaevad: traallaevad, mitmesugust muud tüüpi kalalaevad. Kasutatakse toidu püügiks 
merelt. Põhjasüvendajad: pinnast laadivad pinnasepumbad, freesivad pinnasepumbad, 
kivimipuisturid. Kasutatakse sadamate ümbruses laevateede loomiseks ja ka torustiku 
paigaldamiseks vee alla. 2. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused. Laevakere plaadistus: Plaadistus täidab kaht ülesannet. Ta moodustab laeva veekindla kesta,
mis väldib vee sattumist laeva sisemusse, ning võtab põhilise seosena osa laeva üld- ja 
kohaliku tugevuse tagamisest.
Plaadistus jaguneb: Sisemine ja välimine põhja plaadistus, pardaplaadistus, tekiplaadistus, 
vaheseinad, sisetekid. Paksus:Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus
on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähenevat paksust ja tugevust. Paigutus: Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse 
klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Kõik vööd vöörist ahtrini ei ole ühesuguse 
laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi 
katkestada.     Kimmi ja šandeki piirkonnas tekivad üldpainel suurimad nihkepinged. Nendes 
piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, šandeki pardaplaat 
(siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse 
keevitatud kerega laevadel šandeki parda- ja tekivööd neetõmblusega või keevitamise 
korral tehakse õmblus kumerana.
Veeliini piirkonnas korrodeerub välisplaadistus eriti intensiivselt ja seetõttu tehakse 
veeliini vööd paksematest plaatidest.
Kimmivöö külge keevitatakse (needitakse) väljapoolt kimmikiil, mille pikkus on umbes 
1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist.
Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki 
nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid 
arvestades.
Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja 
väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete 
tagajärjel tekkida praod. Avade (ka lastiluukide) nurgad peavad olema ümardatud 
raadiusega 1/10 ava laiusest. Enamikul juhtudel paksendatakse avade piirkonnas, eriti 
nurkade ümber, plaadistust tunduvalt. Eriti pingestatud vöödesse (näiteks šandeki teki- ja
pardavöödesse) on avade tegemine keelatud.


Jääkaitsevöö:
Jäävöö on jääkattega meredel tegutsevate laevade paksem pardaplaadistus veeliini piirkonnas.
Ulatub 0,5-3,5 meetrit allapoole madalaimast ja 0,5-1 meetrit ülespoole kõrgeimast veeliinist.
Paikneb vöörtäävist laeva kõige laiema osani või kogu laevakere pikkuses. Jääs töötamiseks 
ettenähtud laevade ja jäämurdjate jääkaitsevöö laieneb rõhtkiiluni vööris 20% ja ahtris 10% 
laevapikkuse ulatuses ning on toestatud tugevdatud talastikuga. Jäätugevdused.
Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid 
täiendava talastiku paigutamisega ja tugevdatud konstruktsioonide kasutamisega. 
Tugevduste ulatus oleneb laeva jääklassist. 3.Arvuta  vedeliku kaal tankis: 1.Tanki mõõtmed on  5,4x6,2x1,4m
2.Tankis on ballastvesi võetud Atlandi ookeani ületamisel.      3.Pootsman mõõtis vee kõrguseks tankis 0,7 m Vaja leida(vedeliku kaal tankis): m=?
Tanki mõõtmed: 5,4x6,2x1,4m
Ballastvesi pärineva ookeanivee tihedus: 1024  kg/m3
Vee kõrgus tankis: h=0,7m ρ=m/V m=ρ∗V V=5,4*6,2*0,7=23,44(m3)
m=1024*23,44= 24002,6(kg)
24002,6 (kg)= 24,0026(T)