1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi
VÜRST GABRIEL Eduard Bornhöhe Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja miks nad sellised olid? 16
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema?
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema?
Vürst Gabriel Hans von Risbiter ratsutas teel koos Kaspar (Agnese isa) von Mönnikhauseniga ringi kui kohtas Gabrieli ja hakkas tüli norima, kuid viimase jõud käis esimese omast üle. Ka Agnes oli ratsutamas ning nähes mehi veendus, et Risbiter oli võitluses alla jäänud, sest tal polnud isegi mõõka enam käes. Kaspar von Mönnikhausen kutsus Gabrieli oma teenistusse, kuid viimane keeldus. Kuigi Gabriel tahtis Tallinna minna, kippusid ta jalad mõisameeste laagri poole, kuhu Kaspar teda selle õhtuni kutsunud oli. Ta otsustas laagrisse minna, kuhu jõudes võideldi veidi Risbiteriga, kuid Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud
Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini
Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini
"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" Nendest küsimustest võib teha valiku. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? 2. Agnese isa nimi. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kaks võimalust. 7. Gabrieli kasuvennad. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? 9. Kes oli Siim? 10. Miks karjatas Agnes unes "Gabriel"? 11. Mis oli Gabrieli isa nimi? 12. Mis oli Gabrieli ema nimi? 13. Millise jõe orus asus Gabrieli kodu? 14. Millised asjad andis isa Gabrielile? 15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa? 16. Millal kasutas Agnes relva? Jutusta. 17
Agnese ja Gabrieli lugu ,,Viimse reliikvia" jutustust lugema asudes uskusin, et see on järjekordne igav ajalooline teos, mis mind külmaks jätab. Õnneks ma eksisin rängalt, sest sellest sai minu viimase aja paremaid lugemiselamusi. Mind võlusid eelkõige Agnes ja Gabriel, kelle suur armastus aitas rasketes olukordades üksteise nimel hakkama saada. Need kaks teineteisele loodud noort tõi kokku saatus. Esimest korda kohtusid nad metsas, kus Gabriel Agnese kihlatu, Risbiteriga võitles. Junkur polnud eriti osav ning Gabriel jäi Agnesele juba esimesest korrast meelde, kuigi tutvustas end talupojana. Gabriel sai ennast samal päeval veel kord tõestada, võites Risbiteri ka Kuimetsa mõisa juures toimunud võitlusel.
imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas DELWIG- kade Hansu peale, sest ta tahtis Agnest endale , teistest tõsisem, norutaja, toimus ärapanemine, Hans ja Delwig uhkeldasid oma tegudega , et Agnesele meeldida. Delwig oli kihvitine suu, valetaja, langes võitlusel venelastega. Kaspar Von Mönninkhusen Kuimetsa pärishärra ja Liivi sõjameeste pealik, ähvardaja,
Viimne Reliikiva 10.klass 2013/2014 Sisukord Sisukokkuvõte Rezissöör Näitlejad Filmimuusika Materjalid Sisukokkuvõte Gabriel on rändamas Tallinna, kui teepeal kohtab ta Hansu ja Agnest. Gabrieli kutsutakse mõisa ning ta läheb. Mõisa ründavad sisse venelased ning Gabriel põgeneb Agnesega. Nad hakkasid Tallinna poole liikuma ning neil tekkis vahepeal armastus. Teepeal tuli vastu Ivo, kes võttis nad vangi. Gabriel visati jõkke ning arvati et ta suri. Kuid Gabriel oli teadvusele tulnud ning ta oli uhutud jõekaldale. Rüütel tuli Agnesele järgi ning toimusid Hansu ja Agnesle vahel pulmad, kus Agnes ütleb "EI". Kui rüütel pidi sõtta minema, viidi Agnes tädi juurde, kus teda näljutati ning piinati
On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas. Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased. Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid
Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. Nad on mõlemad peategelaste saatuse kujutlused ning haripunktis riivavad nad ka ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad peategelaste surmaga, sümboliseerides rahva luhtunuid vabaduspüüdeid. Kolmas tähtis jutustus on "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad", mis valmis aastal 1893. See on ühtlasi ka Bornhöhe viimane ajalooline jutustus. Selles kasutab Bornhöhe uut esitusviisi, võttes tegelasteks päriselt elanud inimesi, mitte väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel Sagorski, kes olevat põgenenud ühe vene kroonika järgi Moskvast Ivan Hirmsa valitsusajal ja leidnud peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo
Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. Nad on mõlemad peategelaste saatuse kujutlused ning haripunktis riivavad nad ka ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad peategelaste surmaga, sümboliseerides rahva luhtunuid vabaduspüüdeid. Kolmas tähtis jutustus on "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad", mis valmis aastal 1893. See on ühtlasi ka Bornhöhe viimane ajalooline jutustus. Selles kasutab Bornhöhe uut esitusviisi, võttes tegelasteks päriselt elanud inimesi, mitte väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel Sagorski, kes olevat põgenenud ühe vene kroonika järgi Moskvast Ivan Hirmsa valitsusajal ja leidnud peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa
Peale seda töötas ta koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina, nii Eestis kui välismaal. Samal ajal ilmusid tema teosed ,, Tallinna narrid ja narrikesed", ,,Robinson" ja ,,Reinuvader Rebane". Saksa ajakirjanudes töötades on Bornhöhe avaldanud ka saksakeelseid novelle. ( 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 466) 1893. aasta sügisest jäi Bornhöhe püsivalt elama Eestisse.Tallinnas ta leidis püsivama töökoha tõlgina ringkonnakohtus. Samal aastal lõpetas ta alustatnud ,, Vürst Gabrieli" kirjutamise. 1898. aasta kevadel tegi kirjanik pikema reisi koos ,,Eesti Päevalehe" toimatajaga ja kirjastajaga, külastades Türgimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat, Itaaliat ja Prantsusmaad. Oma reisimuljed avaldas ta raamatus ,,Usurändajate radadel" (4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 ) 1898. aastal abiellus Bornhöhe Constance Pehlmanniga, kes pärines käsitöömeistri perekonnast. Mõni aeg hiljem sai ta ringkonnakohtu arhivaariks ja arhiivimaterjalidega
Kevade esilinastus 1. jaanuaril 1970 Soomes ning 2 päeva hiljem juba ka Eestis. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk. Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Film räägib sellest, kuidas Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa.
Bomhower), indulgentsid ning peamiselt töölepingud, mis tol ajal olid väga põhjalikud. Palgasõdurilepingud kajastasid relvastuse laenamist, vigastusi, sotsiaalseid tingimusi. Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969. aasta Eduard Bronhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad", põhinev film kajastab kristliku ordu kultuurilugu. Kirik ning klooster olid üliolulised institutsioonid ning nendele vastuhakkamine lubamatu. Filmi kangelanna sakslasest aadlipreili Agnes otsustab, et ta ei soovi abielluda ,,Liivimaa parima ratsutaja" Hans von Risbieteriga (kes lubas abiellumise korral kloostrile anda kultuuripärandi) ning kangelaslikust Gabrielist kujuneb tema päästja, mistõttu hakkab neid jahtima klooster.
Alain ning Georgette viivitavad meelega ning leiavad asju põhjenduseks, et mitte ust avada. Kui neid ähvardatakse neljaks päevaks ilma toiduta jätta, tormavad nad võidu ust avama. Väidavad mõlemad, et nemad avasid ukse esimesena. Alain saab pihta larhvi. Võtab Alainil kolm korda mütsi peast ära. Pahandab, et see mühakas aru ei saa, et müts peab tema juuresolekul maas olema. Käsib tal Agnése siia kutsuda. KOLMAS STSEEN Arnolphe uurib Georgettelt, et kas Agnes kurb ka oli, et üksi koju jäi. Naine vastab jah ja ei. Agnés olevat kartnud, et see reis Arnolhpel kaua ei või kesta. NELJAS STSEEN Arnolphe uurib Agneselt, et kas teda rõõmustab mehe reisilt naasemine. Muidugi. Hetkel õmbleb neiu mehele öömütsi VIIES STSEEN Arnolphe salgab omaette naissoost õpetlasi. KUUES STSEEN Arnolhpe satub kokku Horacega, keda pole peaaegu neli aastat näinud. Horace näitab Oronte
Ta asus elama Augsburgi, sest see oli Saksa linnadest kõige suuremas kasvamishoos. Ta tundis nälga ja vaesust. Ta polnud enam Johannes Faber, vaid lihtsalt noor ,üle kolmekümne aastane, arst Hans Schmidt. Mõniaeg hiljem läks doktori nimi linna peal liiklema ja Hans kogus tuntust, kuni lõpuks sai jalad alla ja ostis endale maja koos aia ja laboratooriumiga. Tema naabriks sai kohalik kirurg Kaspar Bernauer, kellega nad said headeks naabriteks. Tal oli ka tütar Agnes. Ühel päeval kutsus kuulus pankur Fugger Hansu enda poole, et küsida, kas tollel on anda talle mõnd rohtu, mis tugevdaks suguiha. Nimelt hakkas austatud Fugger abielluma ning soovis saada poega. Üheksa kuud hiljem sündiski talle poeg, kelle nimeks sai Johannes. Schmidt ostis endale teenitud raha eest aga klaasist destillaatori, mida polnud isegi Kasparil. Ühel päeval saabus Hansule kutse Müncheni, hertsog Ernsti ette ning seda ei saanud ta tagasi lükata. XV
kubernerilt Etioopias haigla ehitamiseks tükikest maad. ,,Kas te siis ei tea, et meil käib siin revolutsioon? Kes praegu niisuguste asjade pärast muretseb?" selgitas kuberner naisele ülalt alla vaadates. ,,Jah," vastas naine kartmatult, ,,mina olen ka revolutsionäär. Aga minu revolutsiooni algatajaks on Jumal ja see seisneb armastuses." Naine sai maad ning võis rajada haigla. Kes oli see väike lihtne, peaaegu eatu näoga naine? Kahtlemata oli ta 20. sajandi erakordsemaid inimesi. Agnes Bojaxhiu nimi ei ole just eriti tuntud, kuid juba 70-ndate algul teati Euroopas, samuti paljudes kolmanda maailma riikides- kõige enam siiski Indias-, kes on ,,ema Teresa" ja millega ta tegeleb. Ta oli lihtne naine, arukas ja väga lihtne. Ta naeris meelsasti, alati spontaanselt. Ta lihtne päritolu väljendus tema välimuses, kogu tema olemuses ja viisis, kuidas ta asjade kallale asus. Ta on andnud rahu mõistele uue sisu. See pole niisugune rahu, millest räägivad poliitikud oma
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks.
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need
Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane. Kroonika on mitmeköiteline. Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid,
kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema toodangus olid kesksel kohal teosed ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891) ja ,,Leili" (1893). Uue sajandi algul valminud ja ilmunud Vilde ajalooline triloogia tähendas aga juba eesti ajaloolise romaani edasiminekut mitme pika sammu võrra. Kirjanik toonitas pärast teostekolmiku
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
Ivo loodab Kehrasse, kust ta pärit on, luba saada. Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi. Ivo meenutab lapsepõlve Kehras. Vastu hommikut tuli salk räpaste mundritega venelasi hoovile, eemal ootas kaetud veoauto. Ivo perekonnas kardeti, et neid viiakse ära. Nad joovad vett, üks pilusilmne mongol silitas pere suurt triibulist kassi Tiigrit. Auto sõidab minema ja kõlab plahvatus. Ivo ja tema õemehe vend Kaarli läksid vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning 5 enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel. Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga lähedaselt ja intiimselt koos. Ivo pettus ning haus kättemaksu.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.................................................................................................. 8 6. Peamised tegelased.......................................................................................................... 10 7. Stiil....................................................................................................................
(John Maata). Nüüd läbis eakas Aliénor kõik tähtsamad paigad Inglismaal, kuid ka Lääne- Prantsusmaal, et kohalikud parunid uuele kuningale ikka ausalt truudust vannuksid (oli ju Inglise troonile mitmeid pretendente). Romaani stiilis Fontevraud' klooster, Aliénori viimane kodu. Loire'i org, Prantsusmaa Aliénori ja Henri (Henry) II hauamonumendid Fontevraud' kloostrikirikus Oma elu viimased neli aastat veetis Aliénor Fontevraud' kloostris. Tema eluniit katkeski seal 31. märtsil 1204. Väärikas daam oli siis 82 aastat vana. Tema matmispaik vastrestaureeritud romaani stiilis kloostrikirikus avati möödunud aastal taas neile, kes huvituvad ajaloost, kuid ka arhitektuurist. Aliénor lebab oma teise abikaasa Henri (Henry) kõrval. Kuigi nende maine kooselu polnud roosiline, Aliénori lohutuseks puhkavad tema juures ka lemmiklapse Richard Lõvisüdame maised jäänused. Koolijuht külastas Fontevraud' kloostrit 28. juunil 2012.
alistumismeeleolud. 11. mai hommikul puhkes Iinnas üldine tulekahju. Kaitsjad taandusid linnusesse, kuhu tule ja vaenlase eest vaIjus ka palju linnaelanikke. Varsti otsustati alistuda, seda enam, et pakutud tingimused olid soodsad. Kõik, kes soovisid võisid vabalt lahkuda.Linn säilitas oma kaubandusõigused. Püüdes veel vallutamata Iinnadele head muljet jätta, käitusid võitjad suhteliselt viisakalt. Kagu-Eestisse saabus umbes 60 OOO-meheline Vene armee vürst Suiski juhtimisel. Suutmata ikka veel vastupanu organiseerida, taandus ordumeister Lätimaale. Emajõe-äärse Kastre kindluse vallutamine juuli alguI andis venelastele võimaluse tuua täiesti vabalt mööda veeteed Tartu aIla rasked piiramissuurtükid. Linn alistus täpselt nädal pärast pommitamise algust, 18. juulil. Nagu unustades Iinna olukorra, olid piiskop ja raad teatanud piirajatele väga nõudlikud alistumistingimused. Siiski võttis need kõik vastu ja
kohtuliku nõusolekuta ihunuhtlust määrata, 1868 lõpetati täielikult teoorjus, 1886.a. pani üks komisjon jälle vana seaduse maksma, kuid see komisjon kaotati 1893.a. Kuus kirja 1. Kiri: Herbert von Heidegg saadab Juliettele kirja sellest, et kui õnnetu ja üksik ta on ja et Mai (Maie) ja Miina olid tänanud teda eestkostmise eest aj et nende mehed on õnnelikult tagasi Herberti isa mõisast. Mai on oma koha üles öelnud ja teeb sügisel Jüriga pulmad. Herbert rääkis ka, et kui Juliette oli tõllaga Vaitlast ära läinud, nuttis ta. 2. Kiri: Juliette kirjutab, et tal on kahju kuulda, et ta sõber on õnnetu ja soovitab tal teha tööd ja head. Erilise rõõmuga võtaks ta vastu sõnumi, et ka Päärn ja Miina soovitud sihile jõuavad. Ja uudis veel selline, et tema vana ametivend Gottlieb Lustig on Genfis ja on tal igapäevane külaline. Gottliebil pidid olema head raamatud ning
kohtuliku nõusolekuta ihunuhtlust määrata, 1868 lõpetati täielikult teoorjus, 1886.a. pani üks komisjon jälle vana seaduse maksma, kuid see komisjon kaotati 1893.a. Kuus kirja 1. Kiri: Herbert von Heidegg saadab Juliettele kirja sellest, et kui õnnetu ja üksik ta on ja et Mai (Maie) ja Miina olid tänanud teda eestkostmise eest aj et nende mehed on õnnelikult tagasi Herberti isa mõisast. Mai on oma koha üles öelnud ja teeb sügisel Jüriga pulmad. Herbert rääkis ka, et kui Juliette oli tõllaga Vaitlast ära läinud, nuttis ta. 2. Kiri: Juliette kirjutab, et tal on kahju kuulda, et ta sõber on õnnetu ja soovitab tal teha tööd ja head. Erilise rõõmuga võtaks ta vastu sõnumi, et ka Päärn ja Miina soovitud sihile jõuavad. Ja uudis veel selline, et tema vana ametivend Gottlieb Lustig on Genfis ja on tal igapäevane külaline. Gottliebil pidid olema head raamatud ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
