50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
482 laadimist
Kokku alla laetud
30 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
patery34
Õppematerjali autor
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata
1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata
Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja miks nad sellised olid? 16. Kuidas jutustus lõpeb? 17
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet
Palamon läks vangi, Arcita aga Ateenasse tööle, üteb, et ta nimi on Philostratus. Palamon murrab vangist välja ja kohtub A-ga metsas, võitlevad. Thesus läheb jahile ja näeb neid taplemas. Aasta pärast kohtuvad taas oma sõjaväega. Uhke vaatemäng. Mehed sisenevad linna uhkelt. P palub Veenuselt abi, A palub Marsilt abi. Mõlemad jumalad lubasid võitu. Hakkavad võitlema. A võitab. Ratsu viskab A maha ning ta saab vigastusi ning sureb. A põletatakse tuleriidal, Emily kurb. Vürst tahab, et ta tütar abielluks Palamoniga. Kõik Bathi emanda proloog On 5 korda abielus olnud. Üpris kergete elukommetega. Arvab, et oleme selleks, et sigida. Abiellub raha pärast ka. Naine peab oskama mehes süüd leida. Süüdistas meest petmises. Jumal lõi naise kavalaks. Naist ei tasu ärritada. Purjus naine ei saa end kaitsta. Himustatakse seda, mis keelatud. Johnnyga Oxfordis- tahtis temaga abielluda, ei olnud kurb kui mees suri. John peksis nii, et kõrvast kurt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid