Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konnaujumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koordinatsioon, kehaasend, kordinatsioon, tõuke, paus, konnaujumine, varieerub, lööki, sissehingamisel, ujuja, ratsionaalne, liigutustel, sobivaim, pikki, puusad, kiirendusega, tänameRinnuliujumine 1.Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise. 2. Liigutused kätega. Teineteise kõrval lõdvalt ettesirutatud käed asuvad liikumise algul pea pikendusel, pisut allapool veepinda. Pihud on suunatud alla
...................................................................................................................... 4 1.START JA VETTEHÜPPED............................................................................................ 5 2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE....................................................................................... 6 3.SELILIUJUMINE.............................................................................................................. 9 4.RINNULI- EHK KONNAUJUMINE ................................................................................ 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................
loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Ujujast ja distantsist sõltuvalt ujumistehnikas võib märgata mingil määral erinevaid variatsioone
Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. . 3 2.KROOLIUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla
käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel ning sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani · arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. · parandab liikuvust · aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine · veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele
nõuab käte üheaegset tööd ning jalgade delfiinina lööke ning seda kõike kompenseeritult, et töö vees saavutaks parima tulemuse. Seda ujuti esimest korda 1933. Austraallane Sydney Cavill (1881-1945), Ujumisõpetaja Frederick Cavilli poeg, oli 220 m noorte meister Austraalias 16 aastaselt ja on liblikujumise originaalne autor . Enamasti Kutsutakse seda stiili liblikaks, kuid ka delfiiniks, kui vaadatakse just jalgadega tehtavat delfiini lööki. Ujumisstiilide põhinõuded 1) Keha asend 2) Jäsemete liikumine 3) Hingamine Parim tulemus saavutamine sõltub põhielementide maksimaalsest kasutamisest. Põhinõuded igale stiilile 1) Mida sirgem on tee lähtest lõpuni , seda puhtam on stiil. Kõikumised vertikaal- ja horisontaalsuunas pikendavad maad ja suurendavad hõõrumist. 2) Kere ja jäsemete hõõrumiste pind veega olgu minimaalne.
põhiliigutusoskuste teatav tase, kuid liigutused ei ole veel rütmilised ja koordineeritud; Põhietapil 3 - 5 allapoole keha sirutatud Tagatoenglamang – lamang toengus sirgetel kätel ja kandadel, nägu ülespoole aastat suudavad lapsed oma liigutusi juba kontrollida ja paranenud on koordinatsioon ning rütm. Toenglamang kõverdatud jalgadega – lamang toengus sirgetel kätel ja taldadel,jalad kõverdatud Põhiliikumised on saavutanud taseme, kus on võimalik hakata arendama kehalisi nägu ülespoole
aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikujumine e. "delfiin" Paljud stiilid imiteerivad erinevate loomade ujumisviise (konn, koer). Kõikide stiilide puhul on väga oluline koordinatsioon ning õige tehnika. Koeraujumine Koeraujumine on üks lihtsamaid ujumisviise rinnuliasendis. See sobib kõige paremini algajatele ja lastele. Koeraujumise plussiks on, et vette hingamine ei ole vajalik (saab hoida pead veepinnal) ja miinuseks, et see ei ole eriti kiire. Koeraujumisel tuleb sooritada kätega kaapeliigutusi. Tõmbed on lühikesed ning nende käigus on oluline jälgida peopesa asendit ja seda, et jalad ei vajuks. Küliliujumine Küliliujumine on kasutusel vetelpäästes
Viimane on mõnevõrra keerukam sest: - See erineb tavaliigutustest (kõndimine, jooksmine), tõigatakse diagonaalsuunas ja liigutused on tihti asümeetrilised; - Jalapöia töö on keerukam ja intensiivne, jalga peab suusa igaks sammuks lumelt üles tõstma, etteviimise ajal ei tohi pöid lasta suusaninal langeda, suusk tuleb igaks sammuks eraldi lumele asetada sõidu suhtes nurga all (ca 30°), tõuke lõpul jalapöid lõtvub; - Suusal ei ole seisufaasi, tõugatakse libisevalt suusalt, valdavalt libisetakse ühel suusal. Sellele vaatamata sõidavad paljud poisid uisku ja suhteliselt kehvasti klassikalist tehnikat. Põhjusteks võib olla: uisklemine on kiirem, määrimine lihtsam, klassikajäljed lõhutakse tihti ära ja pole kohta klassika tehnika harjutamiseks, mood (sõidetakse rohkem). Klassikalise- ja uisutehnika kasutamise kohta on kasutusel järgmisi seisukohti:
5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee
· vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab toimuma selgrooga samas suunas, horisontaalselt. Rinnuli krooli tuntakse juba iidsetest aegadest saadik. Läänemaailmas nähti rinnuli krooli esimest korda 1844 aasta võistlustel Londonis, kus seda tutvustasid põhjaameeriklased, kes võitsid kergekäeliselt oma brittidest vastaseid
tühje liigutusi, vaid esimesest liigutusest peale aktiivselt pürgida finisi poole. Oluline on, et pöid liiguks madalalt raja kohal. Eesolev jalg ja jätkab tagumise jala poolt sooritatud hooliigutust võimsa äratõukega eesolevalt pakult. Tagumise.jala ettellikumise järel liigub vastaspoolne käsi küünarnukist kõrverdatuna "ette (mitte üles) ja teine käsi taha. Esimene kiire kätetöö ei tohi olla liialt ulatuslik, muidu võib tekkida liigutustes paus, mis sarnaneb väljahüppamisele, selle tulemusena kaob jalgade omavaheline koordinatsioon ning ei õnnestu rütmiline pakkudelt väljajooksmine. Väga oluline on jälgida pöia asendit. Varbad peavad olema veidi üles tõstetud, mis lubab pöia rajale asetada liigutusega ülalt alla. Pöid asetatakse rajale kiiresti, kuid pehmelt. Kui jalg asetada maha tugevasti, toimub äratõuge rohkem suunaga üles ning ei tabata tõuget. Eriti puudutab see uusi sünteetilisi radu
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine
· seeriate vahel lõdvestus- ja venitusharjutused · arendada nii passiivset kui ka aktiivset liikuvust 7 · harjutuste ulatuse ja intensiivsuse järkjärguline suurendamine · painduvst saab säilitada treenides 3-4 korda nädalas · painduvusharjutusi seostada jõuharjutustega Osavus ehk koordinatsioon Koordinatsioon jaguneb üldiseks ja spetsiifiliseks. Üldine koordinatsioon on laiaulatuslike liikumiste omandamine erinevatel spordialadel, kus võimeda on kasutusel ka igapäevases elus. Spetsiifiline koordinatsioon on seotud konkreetse spordialaga, eelkõige tehnikaga ning esineb eelkõige võistlusolukordades. Koordinatsioon on eelduseks õppimisvõimele- mida oskuslikumad oleme, seda enam suudame omandada uusi ja keerulisemaid liikumisi. See võimaldab sooritada
Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest AJALUGU Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues
organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid 6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 3.Suure võimsusega. Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline
Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.
Tõkke ületamisel tuleb ründav käsi väikese kaarega kõrvalt puusa juurde ning taastab sprintimisele sarnase liikumise. 8. Hüpete biomehhaanilised aspektid - Õhulennu kaugus või kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Keha massikeskme tõusu kõrguse puhul on otsustava tähtsusega sportlase kasv, ehkki seda mõjutab ka sportlase kehaasend äratõukel. Väljalennu kiirus ja nurk sõltuvad sportlase tegevusest enne äratõuget ja äratõukel. Teivashüppes mõjutavad lennu kõrgust veel täiendavad faktorid. Neist olulisim on äratõukel teibasse üle kantav energia ning seejärel pärast äratõuget selle energia tagasisaamine teibalt sportlasele. Biomehaanika seisukohalt on kõigis hüpetes kõige otsustavamaks just äratõuge. Äratõuge määrab lennutrajektoori,
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on liigile omase liikumisviisi väledus ja osavus alati nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkus
• erineva elastsusega lihaseid ei venitata koos (nt reie tagumised lihased); • hea tulemus saadakse pingevaba ja lõdvestunud lihase venitamisel; • vastava venitusharjutusega mitteseotud lihased on võimalikult lõdvestunud, lõtvus tõhustab venituse efektiivsust; • vältida vääraid ja äärmuslikke piirasendeid; • venitusasend võetakse sisse rahuliku väljahingamisega – see aitab lihaseid lõdvestada; • venitusharjutuse ajal on hingamine rahulik; • kui kehaasend ei võimalda normaalset hingamist, on lõdvestus olnud puudulik ja tuleks vähendada venitusamplituudi; • liigutusulatus suureneb erinevate venitustehnikate regulaarsel kasutamisel; • venitusharjutusi tuleks sooritada pidevalt, liigeste liikuvuse suurendamine on kestev protsess. Aeroobikatunni juhedamine. Aeroobikatunni läbiviimisel on tähtis osa tunni oskuslikul juhendamisel. Tunni hoolikas ettevalmistamine aitab koondada treeneril kogu tähelepanu just treeningu juhendamisele
aidanud tehnika õppimine, kuid üldises pildis paranes plahvatuslik jõud märgatavalt. Positiivsed olid ka hüpete tulemused, mis on poole aasta jooksul paranenud (paigalt kaugus +11 cm, paigalt kolmikhüpe +30 cm ja 6-hüpe jalalt jalale +80 cm). Kõiki neid kontrollkatseid sai kaasatud kogu treeningprotsessi vältel ning võib öelda, et sprinterite ettevalmistusse sobivad väljavalitud harjutused väga hästi. Kogu poolaasta treeningutes oli kõige pikem paus 2 nädalat. Paus oli tingitud haigestumisest, mida tuli ravida antibiootikumidega ning oma aja võttis hiljem ka sellest taastumine. Tänu heale tööle septembris ja oktoobris ei läinud väga kaua aega, et olla uuesti tagasi vormis. Pisitraumasid ja valusid tuli ette nii mõnelgi kuul, kuid siis sai treenitud mõned päevad pisut kergema koormusega ning seejärel harjutati jälle tõsiselt edasi. Kindlasti oli arenguhüppes oluline koht tehnika treeningutel, millele pöörati suurt rõhku
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarna
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside kehahoiak käeliigutused (zestid) näoilme (miimika) hääle valits
töötamisel ei oleks käed pidevalt tõstetud või õlad kõrgendatud; tööd saaks teha mõlemale jalale toetudes; töötamiskohal oleks piisavalt ruumi liikumise jaoks; põrand ei oleks libe, konarlik ega külm; seismiskohal oleks põrand kaetud kummist või plastist matiga. 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID Raske on töötada, kui kogu keha või mõni lihasgrupp on väsinud. Liigutuste koordinatsioon on raskendatud, lihaste töövõime langeb. Väsimus on tunnuseks ülepingest. Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes tööliigutusi. Ükski tööasend või -liigutus ei ole soovitav pikaajaline, neid tuleb vaheldada. Vaheldust saavutatakse erinevate tööoperatsioonide või seismise-istumise vahetamisega. Erinevaid tööoperatsioone teostatakse erinevate tööliigutustega, mis võimaldab lihaste koormust ühtlustada.
Rakvere Ametikool Harjutused töötamisel sundasendis Referaat Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud sam
siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget. Nimetage normaalrühi kriteeriumid: - Vertikaalselt ühel joonel: väliskõrv, õlanukk, puus, põlv ja hüppeliiges. - Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum.
Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v�
sidekude. Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all · tööruumis on ebamugav olla - nt temperatuur, õhuniiskus või valgustus ei ole sobivad. Ebamugav tööasend tõmbab kokku õla-, kaela- ja käelihase töö. Kui lihased ei saa enam lõdvestuda, siis muutub vereringe halvemaks ning tekivad ainevahetushäired. Lihased on
närviergutid, narkootilised valuvaigistid, anaboolsed steroidid, beeta-blokaatorid, diureetikumid, peptiidhormoonid ja nende analoogid). Dopingu meetodid: vere doping, farmakoloogilised, keemilised ja füüsikalised menetlused. Dopinguained, eeskätt stimulandid, põhjustavad organismi saavutusreservide mobiliseerimise kõrval ka elutähtsate reservide e. varujõu ärakulutamist. Spordivigastuste tekkepõhjuseks võib olla ka halb koordinatsioon, vähene painduvus või vähenenud lihaste elastsus! Sagedasemad sporditraumad: · Põrutused tunnusteks on valu, verevalum ja turse. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni; · Sidemete vigastused tunnusteks on valu, verevalum, turse ja liigutuspiirang. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Liigesesidemete rebendeid 15
kiireslt küünarliigesest, palli saatev liigutus on minimaalne, sirge käsi jääb üles, randmepööre tehakse sirge käega, ranne katab palli eest-ülalt ja pöörab tabamise hetkel palli kas vasakule või paremale, toimub randme rotatsioon, Tagaliinilöök- hoovõtt on pikem ja hüpe võib olla kuni 3m pikk, ründeala tagant äratõuganud ründaja võib maanduda võrgu alla, ranne lööb palli pöörlema kuid ei kata ja käsi liigub alla pärast lööki, tagaliinilöök sarnaneb hüppelt pallinguga Pettelöök- muutes löögiviisi suunda ja tegevust, eesmärgiks on palli suunamine sulustajate kätest või üle mööda, mängitakse vastatse väljakult „tühjale kohale“, löök tuleb teha hüppe kõrgpunktis, seda võib teha: löögikäe pingestatud sõrmedega mida nimetatakse hanitmamiseks, löögikäe jäiga randme ja lahtise labakäega planeeriv löök mida kasutatakse kaugete pallide löömiseks,
möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3
annaabi.ee 
