Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda;
silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama. 9-12. kuuselt hakkavad lapsed üha enam lalisema. Lalin väheneb pärast esimeste sõnade ütlemist. Lalisemise perioodil hakkavad lapse häälitsused üha enam kõnet meenutama. Lalisemise alguaeg sõltub küpsemisest ning hiljem ka sotsiaalse keskkonna mõjust. Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles ja millega ta kokku puutub. Seejärel hakkab see võime kaduma
(seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000): 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil;
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi. Vahendid: raamat, pulga nukud, käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud. Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD
protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid. Teema: Laste kõne areng Kuidas selgitavad kõne arengut kolm psühholingvistika koolkonda? Biheivioristide põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormilevastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistide põhiseisukohad: Kõne baas on bioloogilist päristolu ja ei ole lapse kogemusest sõltuv
peegeldavad nende olemust ja on iseseisvad nende esemete asendilist, funktsionaalsest kasutamisest. Kõne tunnetusfunktsioon. Umbes kolme aasta vanuses algab laps tähelepanelikult kuulata seda, millist täiskasvanud räägivad omavahel. Tema eriti meeldib kuulata jutud, muinasjutud, luuletused.2-3 aasta vanuses tekib kõne-jutu arusaamine. Kergelt arusaadetakse jutustest, millised puutuvad lapse ümbritsevatesse esemetesse ja ilmungutesse. Selleks, et tema saaks jutust või muinasjutust aru, millede sisu väljub temaga vahetult omandatava situatsiooni piiride taha, on vaja lisatöö täiskasvanud peavad spetsiaalselt õpetada seda. Kõne tunnetusliku funktsiooni tekkimine määrab tähtsat momendi lapse kõnearengus. 1.7. Emotsionaalne areng Lapse psüühiliste funktsioonide areng on tihedalt seotud tema emotsionaalse keskkonnaga. Emotsioonaalse keskkonna areng sõltub lapse suhtumisest täiskasvanute ja eakaaslastega.
(Vanuses 3-7a): nägemisjääkide stimuleerimine; käelise tegevuse arendamine; tajude arendamine; suurendusvahendite kasutama õpetamine; mõtlemise arendamine; nägemis-liigutusliku koordinatsiooni korrigeerimine; ruumilise orienteerumise korrigeerimine; rollimänguõpetus; elementaarsete matemaatiliste kujutluste loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks. Kuulmispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kuuldeaparaadi kasutamise õpetus; kuulmistreening; harjutused hääle tekitamiseks; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; sensoorsete süsteemide arendamine; motoorsete võimete korrigieerimine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine; rollimängu kujundamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine; kooliks ettevalmistus.
Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi tasakaalus · Tunneb täpselt ära igapäevase objekte. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Saab hakkama enamiku häälte väljaütlemisega, kuid vahel mõned konsonandid segamini või hääleb neid valesti. · Vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ja osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab
lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka. R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole mängu alguses kindlad ega selged; mäng on ebaproduktiivne tegevus, mis ei loo rikkust ega väärtusi ja on lõpus samasugune kui alguses; mäng on korrastatud tegevus, mis
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi
silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18
logopeed , kodu , lasteaed ja kool last toetavad , siis ei saa tulevikus arugi , et inimene ei kuule nii nagu teised. Järgnevalt soovitused õpetajale , kelle rühma või klassi tuleb kuulmispuudega laps: 1 . Kasutada tuleks kuuldetaju võimalusi 2 . Suultlugemine toetab last 3 . Tuleb mõelda oma keelekasutusele 4 . Arvestame lapse keeleliste iseärasustega 5 . Kirjutatud tekst on abiks , kuid vaid siis , kui see on piisavalt mõtestatud 6 . Tundides peavad lapsed kõnelema ükshaaval , mitte läbisegi – sel juhul saab ka kuulmispuudega laps teiste kõnest info kätte 7 . Võimalusel vajavad kuulmispuudega lapsed individuaalset ette- või järelõpet , tunnis abiõpetajat . http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja
kaitstustunne, - ja ta on emotsionaalse heaolu seisundis, mis soodustab isiksuse normaalset arengut. Koolieelik tunneb armastust ja õrnust lähedaste vastu, ilmutab nende suhtes hoolitsust ja kaastunnet ning hämmingut ja viha nende vastu, kes lapsele lähedasi solvavad. Koolieelikule on üsna iseloomulik armukadedus, kui ta tunneb, et teine laps saab suurema tähelepanu osaliseks. Kaastunnet tunneb laps nii lähedaste inimeste kui ilukirjanduse kangelaste vastu. Tundmused, mida laps läbi elab juttu kuulates või etendust jälgides, muudavad ta sündmuste aktiivseks kaasosaliseks. Ta püüab sekkuda sündmuste käiku - aidata positiivset kangelast või hävitada kurja. Eriline koht lapse tundmuste seas on tugevatel hirmuelamustel. Hirm võib olla vanemate ebaõige käitumise vili - vanemate hirm või paanika kandub üle lapsele (olgu see lapse haiguse, äikese või muu seesuguse korral), viib lapse pinge, häire ja hirmu olukorda. On vanemaid, kes peavad võimalikuks hirmutada lapsi
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt
seega nimetatud puudujääkide mõju vähendada, taotleda praktiliste toimingute kommenteerimist, tulemuste fikseerimist, osatoimingu verbaalset stimuleerimist. 4. Kõne funktsionaalsüsteem Anatoomilist kõneorganit inimesel ei ole. Kõnelemiseks kasutatakse organismi osi, millel on esmaselt hoopiski muu ülesanne (funktsioon). Seosed kõnetegevuseks vajalike organite vahel kujunevad alles siis, kui laps õpib kõnelema, s.t. funktsioneerimise käigus. Seetõttu kõnetegevust teenindavat psühhofüsioloogilist süsteemi nimetataksegi funktsionaalsüsteemiks. See kujuneb organismis aktiivselt funktsioneerivatest elementidest, mis mingi kasuliku eesmärgi saavutamiseks (aga suhtlemine on põhimõtteliselt kasulik) ühinevad ja moodustavadki süsteemi. Funktsionaalsüsteem (FS) koosneb kolmest osast:
palju räägivad, on kõne areng kiirem ja sõnavara laiem. Sõnavara laius ja mitmekesisus on oluline, sest sellest sõltub see, kui hästi hakkab lapsel koolis minema, kui kiiresti ta õpib lugema ja kirjutama. Ka maailma asjadest arusaamiseks on vaja küllalt laia sõnavara. Jutukal inimesel on lihtsam oma arvamusi, tundeid, mõtteid ja soove teistele arusaadavaks teha (samas:14). Lapse igakülgse arengu esmaseks tingimuseks on, et temaga tegeletaks sünnist alates. Et laps üldse kõnelema hakkaks, on vaja temaga rääkida. Emakeel on see keel, mida inimene õpib esimesena, mida ta peab valdama kõige paremini. Nii luuakse eluks kindel alus, mis aitab lapsel edasi jõuda. See kuidas väikese inimesega suheldakse ja tegeletakse, on 8 määrav tema intellektuaalses arengus. Vastavalt sellele arenevad ka lapse kõne ja keel. Mida rikkalikum ja korrektsem on lähikondlaste kõne, seda arenenum on lapse kõne(samas:83).
nägema. (samas:25) Probleem ongi selles, et paljud vanemad, kasvatajad ega õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema. Tingimata vajavad lapsed armastust. Seda saab väljendada kehalise kontakti kaudu, lapse vanusele vastavalt teda kallistades, sülle võttes või pead silitades
keskkonnas orienteerumine. Lapse tähelepanu on lühiajaline. Laps õpib esemetega tegutsedes tundma nende suurust, vormi ja värvust. Mängudes on oluline seostada ülesandeid aktiivse liikumise ja tegutsemisega. Lapsele võib öelda, et erinevad esemed võivad olla üht ja sama värvi, ning paluda tal rühmaruumis leida ühevärvilisi esemeid. Sõnalistes õppemängudes õhutatakse lapsi kõnelema esemetest ja mänguasjadest ning nende omadustest. Mänge tuleb pidevalt korrata, sest laste mänguoskusi on vaja kinnistada ja süvendada. Samaaegu tuleb täiendada mänge uute tegevuste ja õppeülesannetega. 3-4 aastaselt: Kujunevad lapse tunnetusprotsessid, areneb vaatlusoskus ja oskus täita täpselt mängureeglit. Lapse tähelepanu on muutunud püsivamaks.
Aga tuleb läbi mõtelda, millisel määral ja millal lapsele valikuvõimalus anda. Pole õiglane anda lapsele valikuvõimalus ja siis temalt see jälle ära võtta. See oleks lapse petmine. Kui aga siiski otsustate lasta väikelapsel valida, piirake võimaluste hulka. Ei maksa teda liiga paljude variantide vahel valima panna ja teda sel moel segadusse ajada. Muutke valikud võimalikult lihtsaks ja väikese ulatusega 2/3 valikut Üritades oma maailma leida ja avastada vaidleb väikelaps teile vastu ja üritab oma iseseisvust kehtestada, ta katsetab ja testib. Tema avastamiskirge ei tasu summutada, kuid teda tuleb hoida ohtude eest ja kehtestada teatud käitumisnormid. Ta vaidleb teile pidevalt vastu. See on tema töö. Teie oma on aga reeglite kehtestamine. Algatuseks püüdke luua keskkond, mis on väikelapsele sobiv: mitte täis eitusi ja kitsendusi, vaid kujundatud tema vajadusi silmas pidades. Hoolitsege selle areneva lapse eest. Laske tal
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks üleminekuks kooli. 1. KOOLIV
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vai
Laps võib kaasata mängu ka teisi inimesi. 16-20 elukuud- Kiirelt arenevad erinevad mänguliigid ning kõik need aitavad last maailma tundmaõppimisel. Talle meeldib mängida nii omaette kui ka kaaslasega. 1-2 aastase lapse mängu areng 20-24 elukuud- Üks selles lemmikmänge on täiskasvanute ,,aitamine" igapäevastes toimingutes. Lapse arenenud käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda võimaldavad tal rõõmu tunda ka sellistest leludest, millega mängimine on keerulisem ja nõuab kontrolli oma käte üle. Käte ja silmade koordinatsioon · 15-18 elukuud- Näeb seost oma käe liikumises ja selle tagajärgede vahel. Meeldib pliiatsite või värvidega paberile juhuslikke märke teha. Hakkab ise käte ja lusika abil sööma. Vasaku ja parema käe eelistamine võib selgelt ilmneda. Oskab käsi plaksutada. · 19-21 elukuud- Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalidega. Laob väikesi puuklotse
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng t
◦ kognitiivne arenguteooria – keel aitab mõista oma käitumist, õppimiseks on vajalik mõista oma käitumist (nt laps räägib kõva häälega, mida järgmiseks teeb) ◦ mängu kaudu õppimine – kui on ka suuremaid lapsi väiksema kõrval, siis väiksemate mängu areng toimib palju kiiremini, sest teised õpetavad mänguoskusi ▪ paralleelne mäng – kaks last mängivad kõrvuti, kuid mitte omavahel (1-2-a seas) ▪ korda-mööda mäng – omavahel mängimine (palli edasi-tagasi viskamine, alates 2-a) ▪ rollide vahetamist võimaldav mäng – omavahel mängimine eri rollides (kull, alates 5. eluaastast saab juba paremini hakkama) ▪ mida paremad on lapse verbaalsed oskused, seda paremini suudab ta ka mängida ▪ mingis vanuses (u 10a) on mängu reeglite üle arutamine tähtsam kui mäng ise ▪ õpetab rolle, arendab oskusi, uurib elutuid asju
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. Koostööprintsiibi ehk kooperatiivsusprintsiibiga: kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kõige kasulikuma asja, mis ta suudab, ning teeb seda kõige abivalmimal moel, rääkides nii tõele vastavat, informatiivset, asjakohast ja arusaadavat juttu kui võimalik. Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma
Arvestati esitatud info teemale vastavust ning oluliste/ebaoluliste sündmuste eristumist narratiivis. 3. Jutustuse mikrostruktuuri:viitsuhete võrgustik (viitamine), siduvate vahendite kasutamine, grammatiline õigsus ja keerukus Viitsuhete võrgustik (viitamine). Narratiivis hinnati viitesuhete võrgustiku selgust ja arusaadavust. Hinnati, milline on jutus esinev viitsuhete võrgustik; milliseid referendile viitamise võimalusi laps kasutab; kas jutust on aru saada ka piltide abita, kellest või millest on jutt. Siduvate vahendite kasutamine. Hinnati, milliseid erinevaid sidususe vahendeid laps jutustades kasutab ning milliseid vigu esineb sidendite kasutamisel. Skoor toetus erinevate sidususvahendite (sidendid lausungite ja osalausete ühendamiseks, koha- ja ajamäärsõnad, eri üldistusastmega sõnad, ellips) kasutamisele. Grammatiline õigsus ja keerukus. Hinnati erinevate lausemallide esinemist
...................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne arengu nimel tuleks hakata tegutsema juba emaüsas. Kõigil lastel on kõnelema õppides samad etapid, kuigi nad teevad seda pisut erinevatel aegadel. Toetades väikelast nendel kõne arengu etappidel, kujuneb lapsel välja kõnelemisoskus. Tihti võib aga sorava ja selge kõneni jõudmisel tekkida mitmeid takistusi, kuid kui õigel ajal abi otsida, saadakse ka nendest probleemistest üle. Käesolevaga käsitlen lapse kõne arengu erinevaid etappe, arenguetappidel esinevaid kõrvalekaldeid ja kuidas last kõnearengul toetada.
saj). Tema soovitas häälikuid ja vastavaid tähemärke õppida sellises järjekorras: 1) vokaalid ehk täishäälikud (u, o, a...); 2) diftongid (ai, au, äu...); 3) konsonandid ehk kaashäälikud ( m, b, p, f, w...) Seejärel pidi õppima häälikuid kokku ütlema: esmalt vokaal + konsonant (am, um, im,), siis konsonant + vokaal (ma, mu, mi). Sellist meetodit hakati oluliseks pidama, et laps õpiks enne puhtalt ja õigesti kõnelema. Alles pärast seda viiakse ta kokku kirjatähtedega. Kirjutamismeetod 1818 aastal pakkus Assisi Franciscus välja lugemaõpetamiseks kirjutamismeetodi. Lapsed omandavad tähe kuju kergemini, kui nad seda kohe ise kirjutama hakkavad. Õppimist alustati sellest, et tahvlil oli õpetaja kirjutatud täht. See tuli sealt kustutada, aga oluline oli kustutada väga täpselt, mööda joont, jäljendades seega tähekirjutamist. Tähte joonistati ka õhus, et käsi selle kujuga harjuks
· Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi. 8 · Loeb peast või korda järele 1-2 salmilisi luuletusi. · Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme · Areneb oskus hääldada pikemaid sõnu · Näeb ja leiab esemetes erinevusi · Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse järgi hulgaks. · Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge · Kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi 9 6. Gerli targad ütlemised 1) Issi räägib telefoniga Gerli soovib talle midagi öelda kui issi ei reageeri temale siis Gerli ütles ta ei kuule ta räägib. 2) Haigutasin Gerli küsis mis sa punnitad. 3) Õde läks magama tehes seal juures hääli.Ütlesin teeme õele head ööd musi kalli.Gerli vastas ma ei lähe, ta jonnib. 4) Koristan kui on valmis siis mängime.Vahepeal Gerli küsib kas nüüd ma ei jõua ära oodata iga päev.
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
