Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõne vabaaja veetmis võimalustest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trenn, trenni, muusikakool, käies, minnes, muusikakoolis, populaarsed, klaverit, viiulit, saksofoni, kitarri, lilleseade, populaarsemad, võimalustena, suusata, ujuda, rattaga, juttu, ajades, mängidesKohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 LISA 1. Tegevusloaga noortelaagrid 2007..................................................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht................................................................
Eelnimetatud tegevustest tegeletakse 11 kõige enam laulmisega. Laulmisega tegeleb kokku 17 vastajat. Tänu heale kooli koori tasemele ning ka koorijuhataja Anne Rikbergi aktiivsele tegevusele õpilaste kaasamisel koorilaulu. Tantsimine on populaarsuselt kuuendal kohal. Tantsimisega tegeleb kokku 14 õpilast (Joonis 4). Huvialaringis osaleb õpilastest vaid 10 vastajat (Joonis 4). Kunsti- ja muusikakool olid võrdselt viie vastajaga vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal. Muusikaga tegelemisega muusikakoolis või kunstiga kunstikoolis nõuab talenti ja oskust ning sealt saadud kogemus parandab joonistuse- ja pillimänguoskust paremaks (Joonis 4). Õppimine Tantsimine Sport Muusikakool 12-nda klassi poisid
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
M. Gorki, L. N. Tolstoi, A. S. Puskini ja I. V. Mitsurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid. Y Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt. Y Kodumaa suurust demonstreerivad sedalaadi ülesanded [16, ül. 253]: Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa läbimiseks 1) jalgsi, käies iga päev 40 km? 2) rongiga, sõites kiirusega 50 km tunnis? 3) lennukiga, lennates kiirusega 275 km tunnis? Suur grupp ülesandeid on selle kohta, mida tõi kaasa Nõukogude võim: Enne Suurt Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni oli ühes linnas ainult 40 kivimaja (6 kooli, 4 vabrikut). Nõukogude võimu ajal on sinna ehitatud veel 60 niisugust maja (32 kooli, 10 vabrikut). Mitu kivimaja (kooli, vabrikut) on nüüd selles linnas?
käitumisreeglid paneb paika etikett. Erinevad sümboolsed tegevusi ja rituaale ei saa alati pidada terviklikeks, neid tuleks tähistada pigem mõistetega rahvakombed ning tavad. Tavasid järgitakse ka igapäevaelus, kuid ilma, et keegi neile tähelepanu pööraks. Kohates tuttavaid või sisenedes ruumi, me teretame neid. Lahkudes me ütleme ,,Head aega!" või ,,Nägemist!". Mõningatel juhtudel antakse teretades või lahku minnes teineteisele ka käsi. Kombekohaselt ei tehta seda aga üle lävepaku. Sööma hakates soovitakse ikka ,,Head isu!" peale sööki aga ,,Aitäh!". Sellistel hetkedel ei mõtle inimesed, et neil tegevustel on ka mingisugune sümboolne tähendus. Samuti sõltub tegevuse sümboolsus olukorrast. SÜNNIKOMBESTIKUST: LAPSEOOTUSAJAGA SEOTUD KUJUTELMAD Lapseootusajaga seotud pärimuslikud arusaamad püsivad veel siiani, nii noorte kui ka vanade naiste seas.
inimesel või isegi koeral, lehvib lipp. Taanis olek on muutnud noori avatumaks ja sallivamaks võõrmaalaste suhtes. Ühe kummalise traditsioonina toodi välja päeva, mida tähistati veidi enne jõule. Nimelt toodi müügile Tuborgi jõuluõlu ning selle sündmuse suurejooneline tähistamine on taanlaste traditsioon. Samuti tunti huvi, kui raske on kohaneda võõral maal,võõras keskkonnas. Toodi välja, et kuna Taani on populaarne sihtkoht Eesti üliõpilastele, ootas sinna minnes ees nii mõnigi kaasmaalane, mis muutis kohanemise lihtsamaks. Intervjueeritavatel paluti välja tuua välismaal õppimise kõige suuremad varjuküljed, millele noored enne tähelepanu ei osanud pöörata. Ka selle küsimuse puhul osutus ühtseks vastuseks materiaalne ettevalmistatus. Noored nentisid, et palju on varjatud kulutusi (näiteks korteris pole mööblit), samuti on kogu elu-olu (toit jms.) võrreldes Eestiga Taanis kordades kallim. Ka
- 4. Väike-Maarja Vallavalitsus töölaager 80 800 14 400.- 10 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 5. Võru Muusikakool 60 600 10 800.- 6. Jahtklubi Merikotkas 156 1 872 33 696.- 7. Harku Vallavalitsus töölaager 76 760 13 680.- 8. Tallinna Kesklinna SK VISA 300 2 520 45 360.- 9. Tapa Lastekaitse Ühing töölaager 40 480 8 640.- 10. OK Põlva Kobras 80 800 14 400.- 11
väga rasket tööd ning kui treener seda ei nõua siis harrastaja ei oska seda ka teha.“ „Mis motiveerib teid harrastajatega treenima ja tegelema?“ Kõik 15 vastanud treenerit tõid enda motiveerivaks allikaks harrastajate suure motiveerituse. Nad leidsid, et 20 harrastajad tegelevad ratsutamisega südamest ning kuulavad treenerit. 2 vastanut lisasid, et harrastajatega on lihtsam trenni teha, kui lastega, kuna nad kuulavad treenerit ning on vähem emotsionaalseid probleeme. „Harrastajaga saab läbi viia sisutihedaid treeninguid, kuna treenerina on väga hea teada, et treenitav tõesti kuulab sind ning pärast küsib veel lisagi.“ Ratsaspordispetsialiste (5 vastanut), kes on seotud ka võistluse korraldamisega pidasid peamiseks võistluste korraldamise motivaatoriks rahalisi võimalusi (2) ja harrastajate head töötahet ning innukust (2)
Aga ei ole veel jõudu selleks. Isegi kaastunne puudub- ema suutis selle ära süüa ja järele jäi tühjus. Ta tunneb, et temas kasvab tasapisi jõud- jõud oma elu üle.Arusaam, et mina olen see, kes tegelikult elu juhtlõngu peos hoiab. ,,Ma teen endast sellise poisi- sellise inimese, keda kadestatakse ja ihaldatakse. Selline keda tahetakse tunda, keda tahetakse armastada. Ma teen seda kõige kiuste, et neil ei jää lihtsalt mitte midagi muud üle kui minuga leppida." Ta teeb hantlitega trenni, naudib, et tal on oma ruum, kus rahulikult olla ja mõtelda. Jälgib mida ta sööb, tahab kaalus alla võtta. Usub, et saab aknest jagu. Tahab ajada ennast lihastesse ja muretseda uued riided. ,,Minust saab vastupandamatu. Ilusaid ei narrita. Ma hakkan elust rõõmu tundma. Ma hakkan aega kulutama asjadele, mis mulle rõõmu pakuvad. Ma ei konuta enam lumisel aknalaual ennast lõikudes, igatsedes paremat elu. Ma hakkan seda paremat elu lihtaslt
Eesmärgiga välja selgitada ja fikseerida millises seisukorras on rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Järgnevalt viisin läbi kolm intervjuud. Nende kohta koostasin transkriptsiooni ja olulised mõtted tõin välja analüüsis. Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks: Esimeseks hooldada ja parandada Stroomi rannas olevad laudisteed ja viia need vastavusse seadusandlike normidega. Võimaldada ohutud üleminekud laudisteede alguses ja merepoolses otsas
alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla. Ta hakkab jooksmas käima, iga korraga lähevad ajad paremaks. Ka tema isa oli noores eas tegutsenud jooksmisega ning ajad üles märkinud. Peagi õnnestub Johannesel isegi isa ajad üle joosta. Ta teeb kõvasti trenni, käib jõusaalis. Tema elu hakkab minema paremuse poole. Ta saab lõpuks endale tõelised sõbrad: Kairi, Sasa, Estri ja Ingmari. Käes on üheteistkümnenda klassi lõpp, ees ootab suvi ning kolm kuud ilma klassikaaslasteta. Johannes ja tema uued sõbrad lähevad nädalaks Kairi suvilasse puhkama. Koos võetakse napsu, lauldakse ning mängitakse pilli. Johannes saab Sasaga väga hästi läbi, koos võetakse veel viina, kui teised magavad, ning nad saavad üksteise kohta palju teada
kaasaaegsel tööturul. Kui noor tunneb, et välismaal õppimine pole siiski tema jaoks, siis võiks kaaluda alternatiivseid võimalusi omandamaks kultuuridevahelise kommunikatsiooni kogemusi. Selleks on mitmeid viise: näiteks välismaal korraldatavas vabatahtlikus tegevuses osalemine, keeltelaager, noorteprojekti või tööpraktika kaudu. T. Dibou artikkel "Kuidas valmistada end ette välismaale õppimiseks?, " Välismaale kogemusi omandama minnes tuleks ennekõike alustada oma õpingute planeerimisest. Seega tasub enne õpirännet vastata järgmistele küsimustele: 1. Kuidas erineb sealne argielu siinsest? 2. Milline on sealne haridussüsteem? 3. Millised on omavahelise suhtlemise omapärad selles riigis? Oluliseks aspektiks on psühholoogiline ettevalmistus iseseisvaks eluks ja toimetulekuks uues keskkonnas.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Laulude otstarve võis aja jooksul muutuda või Eesti eri osades erineda. Viiside iseloomustamiseks on kõige otstarbekam jagada laulud temaatilis-funktsionaalseteks rühmadeks, st arvestada nii laulude sisu kui laulmise olukorda. Regilaulud jagunevad selle järgi kahte suurde rühma · · kindla tegevusega (teatud töö, tavandi, mänguga) seotud laulud · · erinevates olukordades (nt teed käies, erinevatel pidudel jm) lauldud laulud. 6. Kindla tegevusega seotud regilaulud. Kindlate tegevustega (mingi töö, kombe või mänguga) on seotud töö- ja tavandilaulud, mis moodustasid mõnikord pikema tsükli, ning mängulaulud. . Neil laululiikidel olid enamasti piirkondlikud rühmaviisid, mis kuuluvad regiviiside vanemasse kihistusse. Üks rühmaviis oli kasutusel mitmes laululiigis või ühe laululiigi piires. Näiteks võis olla külas üksainus viis kõigi kalendrilaulude (sõltumata
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
tööd otsiks. Ema oli Maikile alati kõik ette ja taha ära teinud. sel abi. Kuid Kuid poiss oli äärmiselt nõudlik ning ajapikku ei olnud tema poisi isa oli soove enam nii lihtne rahuldada. Koolis käies pidid tal alati pere maha olema samasugused popid rõivad nagu teistelgi. Ja ema tegi jätnud juba kõik selleks, et neid talle muretseda. Lapse elu pidi olema siis, kui parem, kui oli olnud temal endal
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
perekonna liikmed pidevalt, et neil on kiire. See kiire ei pruugi üle minna ka puhkusel käies. (Carr 2011: 38) Tihti võetakse perepuhkus ette, kuna soovitakse perega rohkem koos olla ilma igapäevaste segavate faktoriteta nagu kool, töö, huvitegevused jne. Turismireis eraldab pere igapäevakeskkonnast ja pakub võimalust segamatult koos olla. (Shaw et al 2008, Jurowski 2001) Siiski ei tasu mõelda, et pereprobleemid puhkusele minnes ära unustatakse. Puhkus võib olla vägagi stressirohke ja pingete maandamise asemel neid hoopis juurde tekitada. Johns ja Gimothy viisid läbi uuringu, kus selgus, et lastele orienteeritud teemaparkide (nt. Legoland ja Disneyland) külastamine on paljude lapsevanemate jaoks nagu kohustus ja laste soovidele järele andmine. Paljud vastanutest ütlesid, et perepuhkuseks kulutatud aeg on justkui ohver, mille nad toovad laste jaoks. Kohustus võetakse omaks, kuna soovitakse olla hea lapsevanem
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks.Preagu on teada, et frenoloogia eeldused olid ilmselt lihtsustavad ning selle teaduse lugu tõestab fakti, et teaduslikult põhjendatud järeldused ei saa sündida enne vastavate uurimismeetodite leiutamist. (Allik & Häidkind & Harro, 2002, lk 66)
!! Korraldame oma vana klassiga jõuludel küll istumisi, kuid osalejaid jääb iga aastaga aina vähemaks. Tahaks oma lennu inimesi näha küll. - Grete Põlluste Esimene koolipäev oli suhteliselt hirmuäratav, sest kõik teised tundusid hästi suured ja meie olime väikesed. Üldine vastuvõtt oli aga väga meeldiv ja kõik olid väga sõbralikud ja tore oli sinna ilusasse majja minna. (Vestlusele minnes mul ikka korralikult jalad värisesid ning kartsin, et mind ei võeta vastu) Lõpetades oli väga hea ja uhke tunne saada lõputunnistus, millel oli kirjas Läänemaa Ühisgümnaasium. Olen õnnelik ka väga ilusa lõpetamise eest mis meile korraldati. Kooli hingest mina iseenesest kahjuks ei oska väga midagi öelda, sest eelnevalt olin Haapsalu Gümnaasiumi hoones ning selles samas majas
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
majandusideoloogiast. Rahvusvaheline kaubandus ja globaliseerumine on head just sellepärast. Tarbijaid aidatakse elule igal pool maailmas. d. Tarbimine kui poliitiline ideoloogia. Kunagi pigem parempoolsete oma on nüüd iga poliitilise partei nimekirjas. Moodne riik on isiklike tarbimisõiguste garant ja peamine teenusepakkuja. Vabadus ja tarbimine on omavahel seotud. Sotsialistlikud parteid, kes kuulutavad hoolitsevat riiki ei ole populaarsed. Turg on parim, mis saab inimese elu juhtida - glamuur, uudsus jne - ja riik on vana, kulunud ja ebaparktline. Riigi eesmärgiks on luua turge ja neid käigus hoida. Alternatiivne tarbimine on samuti väga tugevalt pead tõstev nähtus erinevates kultuurides. Jaapan tarbijate kooperatiivid, USAs Ralph Naderi kandidatuur seisis rohelise ja rohujuuretasandi ning antikorporatsionistliku tarbimise peal, Lääne Euroopas roheline liikumine.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
VI Nelipüha- selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne.
VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne.
rasestumise puhul Uurimistöö eesmärkideks oli esiteks kirjeldada rasedust eelkõige sellistest külgedest, mis võiksid koolis käivat neidu kuidagi mõjutada, teiseks uurida, kui paljud Paide Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad rasestumisvastastest vahenditest ning kuidas nad suhtuvad rasestumisse keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud. Uurimuslikud meetodid olid ainult küsitluslehed, sest neist saadud andmetest piisas andmete võrdluseks, noortele emadele koostatud küsitluslehed olid intervjuu vormis. Materjali leidus kõige enam rasedust puudutavates raamatutes, internet pakkus abi üldjuhul vaid piltide leidmiseks.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
