KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte...........................................................
Miks õpetatakse siis uut põlvkonda juba lapsepõlvest saadik tegema ebatervislikke valikuid, pakutakse sünnipäevadel kokakoolat ja kartulikrõpse ning heidame kõrvale kodumaised puuviljad ja ise küpsetaud küpsised? Üheks põhjuseks on see, et vanematel on sageli kiire ja lihtsam on anda lastele poolfabrikaate või lasta lastel ise valida ja sageli valivadki lapsed pakendi järgi oma toidu. Õnneks on koolitoidud suhteliselt tervislikud ja suur osa õpilastest käib koolis söömas. Sa oled see, mida sa sööd ja see ei ole lihtsalt ütlus, vaid vastab ka tõele. Aeg on hakata ise mõtlema, mitte ei tohi baseeruda reklaamidel ja värvilistel pakenditel. Nagu tervislik toitumine on ka liikumine ja sport üks tervisliku eluviisi tähtsamaid punkte. Kas me teeme sporti nii palju kui vaja? Ma arvan, et see on väga suhteline asi. Osa meist ei tee üldse sporti, mõned teevad õige
kinnistatakse eelnevad teadmised lastelaulude ning teiste tegevuste kaudu. 7 ESMASPÄEV ,,Sööme terveks!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase nädala plaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis: Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada erinevad puu- ja juurviljad ning ka marjad, mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. 11.30-12
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka j
Uurimustöö küsitluse tulemuste esitlemisest ja analüüsist. Küsimustik on ehitatud üles 9-le küsimusele. Küsitluse sihtrühmaks olid 14-17 aastased õpilased, kes käivad 8.-9. klassides. Kokku vastas küsitlusele 39-õpilast. Alljärgnevates diagrammides on välja toodud küsimustele vastanud õpilaste vastuste kokkuvõte Joonis 1. Joonis 2. Mis meenub Teile mõistega "Tervislik toitumine"? Paljudele õpilastel meenus tervislike toituga mitmekesine toitumine. Ja et saada vajalikud vitamiinid tervislikust toidust. Muidugi ka regulaarsed söögikorrad vähemalt 3 korda päevas. Õpilasetele meenus ka seda, mida tuleks võimalikult vähe teha ei tohiks süüa rämpstoitu, alkoholi tuleks võimalikult vähe tarvitada. Mõnele õpilasele ei meenunud midagi tervisliku toitumisega. Joonis 3. Joonis 4. Joonis 5. Joonis 6. Joonis 7. Joonis 8. 8.2 Tulemuste kokkuvõte
· Piira küllastatud rasvade tarbimist, just piimatoodete näol (näiteks jäätis ja või) ning palmi- ja kookosõli puhul. Kui näete pakile kirjutatud järgmisi koostisosi, siis teadke, et toidus on küllastatud rasvade osakaal väga suur: palmiõli, kookuspalmiõli, osaliselt küllastatud taimeõli. · Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. · Tarbi väherasvaseid piimatooteid. Tervislikud eluviisid Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1................................................................
lisas Maser (Uuring,2009) Laste ja noorukite toitumisharjumuste parandamine on oluline samm rahvatervise parandamise suunas ning rabanduste ja vähi pikaajalisel ohu vähendamisel, seda samuti krooniliste haiguste, nagu diabeedi puhul. Selleks, et vältida või muuta ülekaalu ja halbade söömisharjumuste kahjulikku mõju tervisele, tuleks tervislikule toitumisele suunatud meetmed rakendada juba lapse- või noorukieas. Uuringud näitavad, et tervislikud toitumisharjumused kujunevad lapsepõlves: need, kes söövad lapsena palju puu- ja köögivilju, teavad seda ka hiljem; need, kes tarbivad lapsepõlves vähe puu- ja köögivilju, ei tarbi neid rohkem ka täiskasvanueas, mis avaldab negatiivset mõju ka nende lastele. 3 KOKKUVÕTE Tervislik toitumine on paljude inimeste jaoks väga oluline, kuid samas paljud ei tea, kuidas oma tervist hoida. Toitudes tervislikult hoiame me oma tervise korras ning lisaks saame
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Sed
vabastada ülekaalust. Miks tahetakse kaalust alla Joonis 8. Eesmärk võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele. Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9).Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise. Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha Joonis 9. Spordi tegemine rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises.
„Kuidas te seda teeksite, juhul kui otsustate seda teha?“ (võime) „Mis on teie meelest kolm kõige olulisemat põhjust suitsetamise maha jätmiseks?“ (põhjused) „Kui oluline on teile suitsetamise maha jätmine?“ (vajadus) „Millised on hetkel teie seisukohad seoses suitsetamisega?“ „Mis teile suitsetamise juures meeldib? Ja millised on teie jaoks suitsetamise halvad küljed?“ „Millise kokkuvõtte me võime nüüd teha?“ „Niisiis, mida te sellest kõigest praegu arvate?“ „Mida arvate suitsetamisest praegu?“ „Mis te arvate, mida te nüüd ette võtate?“ „Mis oleks teie jaoks esimene samm?“ „Kui üldse, siis mida te plaanite teha?“ „Mida te kavatsete teha?“ „Mida oleks vaja, et te langetaksite otsuse teha…?“ „Kui te muudaksite…(seda), siis mis võiksid olla sellest tulenevad hüved?“ „Eeldame, et te otsustate…(midagi teha). Kuidas te selle läheneksite, et lõpptulemus oleks edukas?“
vürtsikas kastmes punane paprika ja oad), valmistage see, asendades hakkliha hakitud soja tofu. Piisavalt kuum kaste te ei pruugi isegi märgata erinevust. Suhkruhaigetele mõeldud dieet või diabeetiline toitumine saab olla eksklusiivseks, ja isegi hõlmavad mitmeid kasulikke magusus. Iga diabeetik teab, et ta ei saa suhkrut kondiitritooted, pasta, kartul, enamik teravilja, leiba ja muud toitu rikas süsivesikuid. Ent vähesed teadlikud, et ta saab. Diabeetik dieet on nii mitmekesine ja täieväärtuslik, et sobib tervislikule inimesele. "Just tervislikud saab veel irvitavad oma keha kuid diabeediga organism juba nõuab austust ise," - seletab Tatiana Rumjantsevi, endokrinoloog, Diabeediarst autor populaarne "Diabeediga kokaraamatud." Jaga plaat kaheks. Pool täita köögiviljad ja alustada sööki koos nendega. Veerand pange valgud (liha, kala, juust) ja teine veerand - tärkliserikkad süsivesikud (riis, kartul, pasta, sepik)
hinnatuim söögikoht nii kohalike kui ka turistide seas. Eesmärk on olla üks tuntumaid ja tunnustatumaid toitlustuskohti Saaremaal. Üllatada kliente pidevalt uute ja maitsvate roogadega ning saada vähemalt 150 püsiklienti. Kohvik Mahedik pakub kiirelt ning tervislikult kättesaadavat toitu. Tootevalikust leiab toite mahe- ja toortoidu austajatele. Lisaks leiab menüüst tooteid allergikutele, inimestele, kes ei talu kas gluteeni või laktoosi. Samuti on kohviku sihtturuks toitumisteadlikud inimesed, kes teevad oma igapäevaseid toiduvalikuid puhta ning vitamiinirikka toidu kasuks. Kohviku tugevused konkurentsis püsimiseks on mitmekülgne ja vitamiinirohke menüü ning kodune ja hubane atmosfäär. Üheks suureks konkurentsieeliseks on see, et ettevõte kasutab vaid mahetoorainet ning hetkel ei ole turul ühtegi teist sarnast kohvikut Saaremaal, kus pakutakse toortooteid. Üheks lisaväärtuseks on ka see, et kohvik pakub
" (soov) ,,Kuidas te seda teeksite, juhul kui otsustate seda teha?" (võime) ,,Mis on teie meelest kolm kõige olulisemat põhjust suitsetamise maha jätmiseks?" (põhjused) ,,Kui oluline on teile suitsetamise maha jätmine?" (vajadus) ,,Millised on hetkel teie seisukohad seoses suitsetamisega?" ,,Mis teile suitsetamise juures meeldib? Ja millised on teie jaoks suitsetamise halvad küljed?" ,,Millise kokkuvõtte me võime nüüd teha?" ,,Niisiis, mida te sellest kõigest praegu arvate?" ,,Mida arvate suitsetamisest praegu?" ,,Mis te arvate, mida te nüüd ette võtate?" ,,Mis oleks teie jaoks esimene samm?" ,,Kui üldse, siis mida te plaanite teha?" ,,Mida te kavatsete teha?" ,,Mida oleks vaja, et te langetaksite otsuse teha...?" ,,Kui te muudaksite...(seda), siis mis võiksid olla sellest tulenevad hüved?" ,,Eeldame, et te otsustate...(midagi teha). Kuidas te selle läheneksite, et lõpptulemus oleks edukas?"
Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea
Päevas peab olema kolm põhitoidukorda ning 2-3 korral võiks lapsele anda vahepala. Vahepalaks sobib kergesti seeditav, mitte liialt kaloririkas ega magus toit, näiteks puu- ja juurvili, viljalihaga mahl, piimakokteil marjadega või topsike jogurtit. Väikese lapse toidutarve on loogiliselt võttes väiksem kui täiskasvanul. Lapse toidukogus peab vastama tema isule, samuti ka kaalule, olles pisut väiksem, kuid see eest mitmekesine. Mudilasele võib anda umbes veerandi või kolmandiku täiskasvanu toiduportsjonist. Oluline on, et väikelapse toidusedel oleks mitmekesine ja toitainetesisalduselt tasakaalustatud. Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul.(Raukas, Uibo, Raal:2006: 107) 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha? Igas elueas on oluline tutvustada tasakaalustatud toitumist, kuid on tõestusi, et eriti oluline on seda teha noores eas, kuna:
liigutusi. Enamus on aga nõus sellega, et igapäevane pooletunnine hoogne kõndimine on suurepärane ja universaalne harjutus. 8. Pidage kinni isikliku hügieeni reeglitest. 9. Püüdke alati säilitada emotsionaalset tasakaalu tegutsemise abil, mitte vastureaktsiooni abil. 10. Vältige äärmuslikke temperatuure. 11. Jagage selgitusi oma kodustele ja sõpradele. Teades, et kaugeltki mitte kõigile ei maitse toores taimetoit, mida propageerib loomulik hügieen, tõi doktor Selton välja mõned süsteemi osad, mis puudutavad toiduainete omavahelist kombineerimist, suunitlusega optimeerida toidu seedimist. Kui toiduained on valitud õigesti, töötab seedetrakt efektiivsemalt, toitained omastatakse kergemini, mis võimaldab tervise paranemist. Mida tähendab ,,toiduainete omavaheline sobivus?" Toiduainete omavahelise sobivuse küsimus puudutab ühe toidukorra ajal erinevat liiki
1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
piimaprodukte, sest need sisaldavad kasulikke baktereid, mis eelseedivad piimasuhkrut. Allergiat vähendab veidi kõrgpastöriseerimine. Sojapiim, mandlipiim ja kookospiim on alternatiivsed võimalused, kuid ka sojavalgu suhtes on umbes kümnendik elanikkonnast allergiline. Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse südamehaiguste, kõrge vererõhu, vähi, neeruhaiguste, osteoporoosi ja neerukivide kõrgenenud riskiga, taimetoit aga vähendab nende haiguste riski. Vähiriski suurendavad eriti just küpsetamisel, grillimisel ja söestumisel muundunud valgud, samuti mittetäielikult seeditud valkudest soolebakterite poolt tekitatud toksilised ühendid. Liiga suure valgusisaldusega toit soodustab kaltsiumi väljaviimist kehast uriiniga, samas soodustab liigne kaltsium neerudes neerukivide teket, neerud saavad liigse koormuse. SÜSIVESIKUD JA SUHKUR
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
juba aastakümneid (15). Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: mitmekesisus; tasakaalustatus; mõõdukus; vajadusele vastavus (15). Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem
Kolmas põhimõte on eelnevale natuke vastupidine, nimelt ei tasuks ka liiga vähe toitaineid tarbida, sest kui inimene ei saa vajalikke aineid oma toidust kätte, tekivad samuti probleemid organismis. Inimene võib oma päevase energia vajaduse küll kätte saada, aga ei saa sellest muid vajalikke aineid. Näiteks kui mitte süüa piisavalt valku, pole organismil millegiga ennast parandada ega ehitada. Viimane põhimõte ütleb, et toitumine peab olema mitmekesine. Ei ole olemas toiduainet, kus oleks 7 sees kõik eluks vajalikud ained või teiselt poolt pole olemas toiduainet, milles mitte midagi kasulikku pole.. Isegi kui sa sööd päeva jooksul erinevat toitu, peaks inimese menüü erinema ka päeviti, kuna see samuti aitab kaasa, et organism saaks kätte ained, mida ta just igapäev ei vaja, aga siiski on olulised (Toitlustuse alused).
päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud 9 toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Rasvade tasakaalustamatusm meie kehas, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab
varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Rasvade tasakaalustamatusm meie kehas, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab dermatiitide väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja
·treeningut alusta alati lihaste venitamise ning eelsoojendusega, vältimaks rebendite teket ·pärast treeningut tuleb samuti lihaseid venitada ·arengu saavutamiseks tuleks treeninguga tegeleda vähemalt 3-4 korda nädalas vähemalt 30-40 minutit korraga Tervisesportlase toitumine Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele. Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me peame tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD Referaat Tallinn 2014 RASVUMINE. Mõiste. Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvkoe ülesanded. Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara. See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid.
Aeg-ajalt võiksid valida grillitud või hautatud lõhe- või forelliroa, sest need sisaldavad palju vajalikke omega-3 rasvhappeid. 10.Friikartulite, kartulipüree või ahjukartulite asemel eelista keedetud riisi, kartuleid või pastatooteid. Viimaste asemel võid valida ka topelt köögiviljaportsjoni. Sama kogus keedetud lillkapsast sisaldab üle 3 korra vähem energiat kui keedetud kartulid, makaronid või riis. 11.Vali köögivilju targalt. Mitte kõik köögiviljaroad ei ole tervislikud. Küsi, kuidas köögiviljalisand on valmistatud, eelista tooreid või aurutatud köögiviljalisandeid. Mõned köögiviljad, eriti mugulsibul, imab praadimisel väga palju rasva. Eelista lillkapsast, brokolit, toorsalatites aga kurki, tomatit, lehtsalatit, paprikat. 12.Kui võimalik, uuri restorani veebilehekülgedelt, kas seal on infot toitude toiteväärtuse kohta. Vali targalt. 13.Loobu magustoidust või vali selleks puuviljasalat või melonilõigud.
kindlasti mittekvaliteetseid süsivesikuid sisaldavad kartulikrõpsud ja maiustused. Lõunasöök peaks jääma ajavahemikku 12.00-14.00. Lõunasöök ei tohiks kompenseerida söömatajäänud hommikusööki. Lõunasöögi ajal on võib toitu nautida vastavalt isudele, lubatud on kõik (siiski ei tasuks laskuda ebatervislikesse äärmustesse). Õigel ajal toimuvale lõunasöögile pole küll kitsendusi toiduainete osas, kuid lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine, sisaldades makrotoitainetest nii valke, süsivesikuid kui rasvu. Lõunasöögiks sobivad erinevad pasta-, riisi- ja kartulitoidud kombineerituna erinevate tooreste või aurutatud/keedetud köögiviljadega, samuti kõikvõimalikud supid. Ka lõunal söödud magustoit ei lähe rasvaks, kuna organism jõuab selle piisava liikumise korral ära tarbida. Ükskõik, kui tervislik ka toit poleks, ei tasuks lõunasöögi kogustega siiski liiale minna. Õhtusöök peaks toimuma ajavahemikus 17.30-19.00
Lihtne retsept hoidumaks liikumisvaeguse kahjulikust mõjust on liikumine. Eelistada jalgsi käimist igal selleks avaneval võimalusel. Kaaluda transpordi kasutamise vajalikkust. Veeta puhkeaeg mitte lesides vaid kehaliselt toimekana. Kui füüsis töökorras on ka mõtted helgemad ning häid ideid kergem genereerida. Kui võimalik, kasutada lifti asemel treppi. Sageli tippajal lifti oodates kaotab rohkem väärtusliku aega kui trepist liikudes. Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma. Kindlasti nii mõnelgi meist on juhtunud, et oleme uusaastalubaduse metsarajale või spordisaali tormanud. Sellist käitumist võib juba algusest peale lugeda kaotatud lahinguks. Püsivate muutuste saavutamiseks vajame tugevat vundamenti, millel ei ole looduse poolt antud erivõimetega mingit pistmist. Enne treeningusse tormamist
kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4-inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7 Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid
..................................................................................31 12.5 Toiduained, mis ei tõsta vere suhkrusisaldust............................................................................31 12.6 Toiduained, mis tõstavad vere suhkrusisaldust...........................................................................32 12.6.1 Maiustamine............................................................................................................................32 13. Sport ja diabeet.............................................................................................................................33 13.1 Kehalise koormuse planeerimine...............................................................................................33 14. Kokkuvõte küsimustikust.............................................................................................................35 Kokkuvõte..............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
