Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis. // Aegade dialoog kasvatuses, 2004, lk 58-59 Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga üritame lasteaia-aja teha teile kõigile mälestusterohkeks ja ka harivaks. Lasteaiast saate te enda esmased teadmised ja tahtmise aina rohkem ja rohkem uusi teadmisi saada.
direktoriga, tutvuda lasteaia nõudmiste ja kodukorraga. Hea oli ka see, et sel õppeaastal moodustati kaks sõimerühma, seega oli vanematel võimalus valida, kuhu rühma laps panna. Nii sattusid meie rühma lapsed, kelle vanemad õed vennad siin juba käinud on. Need lapsed olid juba eelmisel aastal õdedel vendadel järgi käies võinud nina rühma ukse vahelt sisse pista ja õpetajatega sinasõbraks saada. Seega olime meie õpetajad ja lapsevanemad juba eelnevalt tuttavad. Lastel oli võimalus käia ka lasteaia õuel koos emaga mängimas, tutvumas teiste laste ja õpetajatega. Esimesel kevadisel koosolekul saime lähemalt tuttavaks kõigi lastevanematega. Tutvustasime rühmaruume, mänguasju, rühma elu-olu ja päevakorda. Soovitasime vanematel juba kodus lapsi lasteaia päevakavaga harjutada. Kuulasime ära lastevanemate mured ja kartused, lohutasime neid ja andsime lugeda erialast kirjandust lasteaiaga kohanemise kohta. Panime
Õpetaja kohus on olla mõistev, oskus teisi mõista ning asetada end teise olukorda ja olema kõrge empaatiavõimega. Olla suhtlemisel tähelepanelik, hell ja avatud. Tal peab olema palju südamesoojust ning omama taktitunnet- laste, vanemate ja kollegide suhtes. Lasteaia eelnev külastamine. Mis esmapilgul näib ehk lapsejärguline võib saada kodu ja lasteaia edasise koostöö oluliseks ja määravaks eelduseks. Mitte kõik lapsevanemad ei pea vajalikuks või võimalikuks lasteaeda eelnevalt külastada. Laps saab kõigest juba varakult aru, niisiis tuleb talle seletada mis muutused teda ees ootavad. Iseseisvumine on keeruline kunst igale lapsele. Ühtäkki trve päeva vanematest eemal olla tähendab ju, et laps kistakse lahti sidemetest talle kõige lähedasemate inimestega. Ei saagi oodata, et see toimuks valutult. Laps peab läbima kolm faasi, mida vahele jätta pole võimalik: 1. Kõigepealt saabub protesti faas
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapseva
heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisest hoolima, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajadusel abi, julgustust ja toetust. Sõbralik õhkkond ja hoolivus väljendub ka selles, kuidas võetakse rühmas vastu uusi lapsi, milliste erinevate läbimõeldud tegevuste kaudu tagatakse uute rühmaliikmete kohanemine ja turvatunne. Samuti väljendub hoolivus igapäevasuhetes nii personali, laste kui lapsevanemate vahel. Lapsevanemad on lasteaiaelust huvitatud ja toetavad lasteaeda, tunnetades end partnerina lasteaiale. Personal tervikuna tunnetab ühtekuuluvust ja kolleegide toetust. Tänu suuremale kiindumusele ja kokkukuuluvustundele saab lasteaiast selline koht, kus nii poistele, tüdrukutele, lasteaia personalile kui ka lapsevanematele meeldib olla. Koostöö ja aktiivõppe toetamine Koostöö on tervist edendavate ja lapsesõbralike lasteaedade oluline tunnusjoon. Kesksel
tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on
on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine. Niiviisi saavad nii vanemad kui ka õpetaja teadlikuks sellest, mida vastaspool ootab (Hujala, 2004). Sotsiaalse olendina on lapse arengus kesksel kohal tema sotsiaalsus – kujunemine isiksuseks
...............6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks. Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes kokku viia üldtunnustatud tervisemõjurite skeemi ja mõeldes koolieelikute sihtgrupile, tulevad eelkõige arvesse järgmised mõjurid: Lapse pärilikud faktorid, tema vanus ja sugu. Geneetilised tegurid on suures osas muutmatud ja seegi vähene, mida on praegu võimalik teha, kuulub meditsiini valdkonda. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine)
· Õpetajate tasand õppimise visualiseerimine; mõistekaardid; nädala kokkuvõtted; teemakohased raamatud; teemakohased pildid; teemakohased vahendid; projekt on näha/katsuda/uurida; fotod/videod tegevustest; blogi. · Asutuse tasand formaalne dokumentatsioon; näha on nädalakava, teema, see, mida lapsed õpivad; näha on visioon, missioon, väärtused; lapsevanemad on kaasatud; toimub rühmadevaheline koostöö ja see on näha; lasteaia koduleht, blogi, ajaleht; õpetajate metoodilised materjalid on näha/kättesaadavad; meetodite tutvustamine vanematele jt. Õppe- ja kasvatustegevuse dokumendid: · Lasteaia arengukava ja õppekava · Rühma tegevuskava · Nädalakava eesmärgid, temaatika, õppesisu ja tegevused. Arvestada tuleb laste vanust, arengutaset ja huve. · Päevakava
lähtuma teda ümbritsevast elust, loodusest, inimeste tööst, ühiskondlikest sündmusist, kasutades meetodit: ligemalt kaugemale, lihtsalt keerulisemale, tuntult tundmatule. Lapsi võeti lasteasutusse vastu alates teisest elukuust. Hooajatööde perioodil, hiljem kogu aasta jooksul, oli lasteaed avatud ööpäevaringselt. Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel oli nõue, et võrdselt pööratakse tähelepanu kasvatuse kõigile koostisosadele: kehalisele, vaimsele, kõlbelisele, töö- ja esteetilisele kasvatusele. Kõik need komponendid pidid olema omavahel tihedalt seotud, moodustades kasvatuse ühtse protsessi. Suurt tähelepanu pöörati laste
Montessori väidab, et loomult on kõik lapsed rahulikud, rahuarmastavad ja peenetundelised, töökad ja füüsiliselt vastupidavad. Lärmakad, ükskõiksed ja riidu kiskuvad lapsed oma õigelt arenguteelt kõrvale kaldunud ja neile peaks kätte andma õige suuna, et sinna tagasi pöörduda. Kuna laps ei ole siia ilma sellisena sündinud, nimetab ta õigelt teel kõrvale kaldumise 1 põhjustajateks lapsevanemad. Ta liigitab laste kõrvalekaldeid normaalsest arengust kolme eri rühma: ulakad, head ja andekad lapsed. Ulakad lapsed on need, kes oma vajavad alati oma tahte läbisurumist ning kasutavad selleks ka vägivaldseid ja riiakaid võtteid. Head lapsed on sõnakuulelikud, kuid vähese tahtejõu, huvipuudusega, arglikud ja täiskasvanutest ülisõltuvad lapsed. Andekad lapsed on mõningal määral teistest mõnel alal võimakamad, kuid tihti lärmakad, keskendumisvõimetud ja püsimatud.
lapse arengu konkreetsed eesmärgid ja koostada loetelu tegevustest, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks. Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta. Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja. Et suhteliselt lühiajaline kohtumine arenguvestlus oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus. Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele ka palju elutarkust. Saa
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
lausa karjuvad telefoni. Kui satud sellise kliendi otsa, kes sõimab või ütleb inetult, siis lõõb see natukeseks rivist välja küll. Kui siis ennast jällegi koguda on kõik jälle korras. Selle telefoni müügi üks kuldreegelid minu jaoks on see, et kõik mis õelad inimesed ütlevad tuleb lasta ühest kõrvast sisse ja tesest välja. Iga tehtud kõne on absoluutselt uus kogemus. Lisaks kliendiga suhtlemis kogemusele saab ka kogemusi kollektiivi alalt. Meie kollektiiv on küll sõbralik, kuid nagu igas peres leidub üks must lammas, siis on ka meie kollektiivis inimesi kes tahavd natuke ussitada. Mina tegelikult olen praguse tööga rahul kuigi häirib natuke see, et seal valitseb rutiin iga päev ainult üks ja sama. Olen meie Jõhvi kontoris vastu pidanud kõige kaues seal olevastest müüjatest ja saanud ka kuu ning kvartali parima müüja tiitli ning praguseks olen ka vanemmüüja, kes aitab siis ka uutel inimestel seal kohaneda ning jagan
sellele, et HEV laps saaks õppida koos tavalastega. Põhiprobleemideks olid toodud, et raha puudub, ei jätku eriettevalmistutega õpetajaid ning tavakoolidele ei jõua erivajadustega lastele sobiv õppekirjandus. Raha vähesuse probleemiga nõustun, nii see paraku on, et koolid ei saa piisavalt toetust. Samas kui hakata suuremalt propageerima HEV lapse võimalust õppida tavakoolis siis ma olen üsna kindel, et sellest võtaks kinni väga palju lapsevanemad. Sel juhul leitaks koolidesse ka spetsialistid ning vastav õppekirjandus. Kokkuvõte Üldises pildis on oluline, et HEV last varakult ühiskonda integreerides anname me sellega positiivse tõuke nii tavaõpilastele, õpetajatele kui ka ühiskonnale. On ju ka kooli ja õpetaja eesmärk kasvatada lapsed sallivaks ja hindama ning austama üldiseid moraalinorme. HEV laps tavakoolis aitab tavalastes väärtustada teistsuguseid inimesi, kes olenemata oma
täiskasvanutelt samu nõudmisi. Sageli esitatakse lapsevanemate poolt lapsele liiga kõrgeid nõudmisi, arvestamata seejuures lapse võimeid. Seda võivad mõjutada ka kooli, kuhu laps õppima panna soovitakse, poolt korraldatavad katsed. Palju on vanemaid, kelle jaoks on nende katsete edukas sooritamine olulisem kui lapsele endale. Seega on lasteaial ja koolil vajalik leida ühised seisukohad ja neid vanematele tutvustada. Selleks peetakse lastevanemate koosolekuid lasteaedades, milles osalevad ka algklasside õpetajad. Vanemate vestlusest algklasside õpetajatega on selgunud, et vanemaid huvitab eelkõige info lapse praktiliste teadmiste kohta: kuidas õpetada lapsi lugema, kirjutama ning arvutama, milline tase peaks lapsel enne kooliminekut lugemise, kirjutamise ja arvutamisega seoses olema? Vanemad ei teadvusta endale seda, et kogu lapse areng on üks tervik ja kooliks ettevalmistus algab koos lapse üldise arenguga.
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
Teenuse eelised, võrreldes konkurentide teenusega Võrreldes konkurentidega on meie planeeritav teenus, mida pakkuma hakkame suhteliselt sarnane- päevahoid. Kuid meie eelised võrreldes konkurentidega on hoid nädalavahetuseti, veidi teistsugused arendavad huviringid ning erivajadustega laste hoid. Konkurendi SWOT SWOT Lustila OÜ kohta. Tugevused Nõrkused Noor kollektiiv Õuesõppe puudus Olemas oma ala spetsialistid Erinevate spetsialistide tugiteenused (liikumis- ja muusikaõpetaja) puuduvad Tihe kontakt vanematega Ühised ettevõtmised väljaspool lastehoidu Kaasaaegne õpi- ja mängukeskkond Turvalisus Võimalused Ohud
hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1). Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1. 4 Pedagoogiline nõukogu Hoolekogu Juhataja* Asjaajaja Juhataja asetäitja Juh. asetäitja õppe Tervishoiu-töötaja
tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. 4 Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega. Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust. Mõnikord stimuleerib lastevanemate poolt avaldatud tunnustus last püüdma paremini käituma. Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks, et kutsuda last korrale halva käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul. Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine. Suurt tähtsust omab kodu ja lasteasutuse kasvatustöö
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende
kuna võimaldab õpetajal kavandada täpsemalt oma rühma tegevust. Rühma tegevuskava ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja pedagoogide omavahelistest kokkulepetest. Rühma tegevuskava on tavaliselt üheks aastaks koostatud tegevuse kava, mille koostamisel on lähtutud rühma laste eripärast, eelmise perioodi eesmärkide analüüsist, lasteaia õppekavast ja rühma lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus: eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad: päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika, rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused. NÄDALA vm PERIOODI KAVA
kohta, mis tagab sealsetele lastele lasteaia- ja koolikoha. Teine probleem seisneb selles, et on pikad lasteaia järjekorrad. Lapsevanematel pole võimalust oma last lasteaeda panna, kuna puudub koht. Selle tagajärjeks on jälle see, et kolitakse perega linna, kus võivad olla lastel paremad tingimused, kuid alati ei pruugi, sest eelnimetatud teema on mitmel pool Eestis põhjustanud probleeme. Peetri alevik Lasteaed- Põhikooli juurdeehituse tagajärjel probleemi leevendatakse. Lapsevanemad ei pea ootama mitmeid aastaid järjekorras vaid saavad oma lapse panna Peetri alevik Lasteaed-Põhikooli. Kokkuvõtteks saab järeldada, et juurdeehitusega kaks peamist probleemi lahendatakse. Juurdeehitusega saab Peetri alevik juurde rohkelt uusi lasteaia- ja koolikohti. Selle tagajärjel ei pea lapsevanemad ootama enam nii pikas järjekorras ning ei pea oma last enam transportima ega registreerima linna või Jüri kooli/lasteaeda. Juurdeehitus on Peetri alevikule
Uuenduslikkus seisneb teenuse pakkumises ka õhtuti ja nädalavahetustel. Teenust pakutakse samadel põhimõtetel nagu riiklikus lasteaias. Hommikul tuleb laps lasteaeda kindlal kellaajal ehk siis alates kella poole kaheksast kuni poole kümneni. Ülejäänud päevakava oleks sarnane teiste lasteaedadega, et lastel ei tekiks üleminekuraskusi lasteaia vahetamisel. Alustades hommikusöögist, järgneksid tegevused, hommikuringid, õues käimised, lõunauinak, jne. Klientuuriks oleks kõik lapsevanemad, kellel on vajadus lasteaia ja lastehoiu teenuse järele ning eriti lapsevanematele, kes soovivad oma lastele just oma linnaosas lasteaeda või lastehoidu. Toitlustamises soovime pakkuda eriti laia valikuvõimalusi sealhulgas ka taimetoitlust ning arvestada muude eelistuste ja vajadustega. See peaks hästi mõjuma klientuuri suurendamisele teadlike lastevanemate hulgast. Pakuksime selliseid teenuseid terve nädala. Selline valmisolek teenuse pakkumiseks
kui see on vältimatu (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 99). Mõnikord on üks pilk tõhusam kui kümme sõna. Lasteaiakasvataja töö juures on oluline side õpetaja ja lapsevanema vahel, sest nemad omavad kõige rohkem informatsiooni lapse arengu, käitumiste ja iseloomu kohta. Täiskasvanud saavad koos arutades ja teadmisi vahendades leida parima lahenduse lapse arengu toetamisele. Kui õpetaja ja lapsevanemad saavad üksteisega hästi läbi, kui neil on ühised nõudmised ja väärtused, on lapsel hea ja kindel olla (http://lapsepaevapere.onepagefree.com/?id=17923&). Statistika näitab, et umbes 14% oma ajast veedab laps koolis/lasteaias, 55% perekonna ja kogukonnaga ning 31% ta magab (Charles Mifsud). Kui enamus tegevused toimuvad väljaspool rühmaruumi, siis ainuke vahend lapse edusammude teadasaamiseks on lapse hooldajad
„Räägi vaiksemalt“ jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega. Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust. Mõnikord stimuleerib lastevanemate poolt avaldatud tunnustus last püüdma paremini käituma. Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks, et kutsuda last korrale halva 5 käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul. Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine
märkamise (enne lapse 3 aastaseks saamist), mistõttu kannatab ka lapsevanema pedagoogiline toetamine lapsele arengusoodsa keskkonna loomisel. Lapsevanem vajaks üha sagedamini võimalust rääkida oma probleemist erapooletule inimesele, st. sellele, kes ei tööta lapse lasteaias või koolis. Lapsevanema nõustamine aitab emal-isal leida endas jõudu minna edasi. Arenguhäiretega lapse kasvatamine on probleemiderohke ja vanemal on õigus väsida. Paljud aktiivsed lapsevanemad on ühinenud kõiksugu liitudesse Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit, Südamelaste Tugiühing, Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing jne. Kindlasti on kergem kui saab oma muret ja rõõmu teistega jagada, ja kes veel paremini üksteisest aru saaks, kui ühesuguste probleemidega kokkupuutuvad inimesed. Koos on kergem infot ja kogemusi hankida ja vahetada. Ka lapsed saavad seal kohtuda omasugustega ja sõlmida
Kuna väikeste laste käed alles arenevad tuleb neid kõvasti suunata, samas peaks tehtav töö olema siiski isikupärane. Praeguseks töötan pool aastat liitrühmas, kus on ka kaks erivajadusega last. See kogemus on ka mulle uus ja seega kohanen lastega koos. Õpetajana olen ma järjepidev ja üpriski nõudlik, mulle meeldib, kui rühmas on kehtestatud omad reeglid ja tõekspidamised, mida lapsed peavad järgima. Pean oluliseks koostööd lastevanematega, õnneks meie rühma lapsevanemad on väga koostööaltid ja teinekord pakuvad ise põnevaid ideid. Samas mõne kohapealt pean oluliseks lapse motiveerimist ja saavutuste üle rõõmu tundmist. Ma olen isikult hooliv ja sõbralik, ka oma rühma lapsed ei jää vajadusel hellusest ilma. Kõik oma plaanitud õppetegevused katsun läbi viia mängu kaudu, et lapsel oleks huvitav ja suudaks seda paremini talletada. Kuna laste vanused liitrühmas on erinevad, siis pean õpetajana sellega arvestama ja
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi
Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
