10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
lapsevanemad. Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja (sotsiaaltöötaja). Lapse erivajadusi võidakse märgata ka alles lasteada tulekul, koolieelsete aastate jooksul. Tavarühmades saab varajane sekkumine alguse erivajadustega lapse märkamisest teiste laste hulgas, sobitus- ja erirühmades keskendutakse iga erivajadustega lapse arengu toetamisele. Et lasteaia pedagoog saaks varakult märgata lapse arengu mahajäämust, eripärasid või andekust, on oluline kõigi rühma laste arengutaseme järjepidev hindamine, laste arengu perioodiline analüüsimine. Lasteaedades on saanud tavaks kirjeldada kõikide laste arengut vähemalt üks kord aastas, üldiselt sügisel. Õpetaja kogub lapse arengu kohta teavet nii igapäevaste tegevuste käigus, laste käeliste tööde analüüsi kui ka mängu vaatluse kaudu. Kasulik on küsitleda lapsevanemaid ja
· Suu. Esimese 18 elukuu jooksul õpib laps esemelist maailma tundma asju suhu pannes. Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid), magamistuba, mängutuba, esik, kust pääseb õue ja milline on lasteaia konkreetse
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö
Leiab kiirest sõpru, ka selliseid, kes loomult rahulikud, leiab alati endale tegevust. Tundub, et tal pole kunagi igav. Talle meeldib muusika, laulmine ja erinevad pillid. Talle ei meeldi eriti istuvad tegevused (pusled, joonistamine), tüdineb kiiresti. Probleeme pole olnud. Kui, siis mõningad väikesed arusaamatused, kuid nendel on lapsed ise ka lahenduse leidnud, õpetaja pole pidanud sekkuma. Kokkuvõte Õpetajal huvi, kas lapsevanem on lasteaia ja õpetajate tööga rahul. Vanem väga rahul lasteaia ja õpetajate tööga. Kui laps on lasteaias õnnelik ja rahul, siis mis saaks vanematel selle vastu olla. Lapsevanem rahul vestlusega. Tänab, et õpetaja selle nii mugavaks ja hubaseks muutis. Õpetaja tänab ka lapsevanemat, et ta leidis aega ning tahtmist teada saada oma lapse tegemistest. Loodetakse sama heale ja usalduslikule koostööle ka tulevikus. Vanemal võimalus näha lapse arengumapis olevaid töid.
lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse, arengu ja huviga antud teema vastu. Tervisliku toidu temaatika on õppe ja kasvatustegevuse valdkonna ,, Mina ja keskkond ,, teema ,, Tervis ja ohutus ,, üks oluline komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise
Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust. Mitteformaalse õppe eesmärk ei ole tunnistus, see võib olla elukestev õpe. Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel..................................
Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö...............................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid