KÕNE KOOSTAMINE Emakeeleõpetaja: Ivi Eiche Tallinna Hiiu Põhikool Juhendaja: Anne Tiits KÕNE EESMÄRGID MIKS? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Mõttetera: "Sõna on õhk ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *teadaanne
*poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne Osalemine *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar Teadmised *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar Kõnele alati ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. Millest koosneb kõne? Kõne koostamine algab teema valikust ja eesmärgi püstitamisest. Kõne eesmärgid. Miks? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Kõne on vajalik kommunikatsiooniks! Kõnel polegi peamisi sisu pealkirju, päris tihti on päriselus nii, et ei ole kindlaid teemasid paika pandud. Kindlatel teemadel saab kõneleda ainult kokkuleppel.
väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub vajalikku informatsiooni ning täiendab inimese senist maailmapilti. Auditooriumile peetud kõne eesmärgiks võib olla ka kuulajais mõtete, kujutelmade ja tunnete äratamine. Kõne eesmärk võib olla ka teiste veenmine. Sõnavabaduse tingimustes on maailm avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid. Heale kõnele reageerib kuulajaskond elavalt ning lahkub rahulolevana. Meeldejäävalt esitatud kõnel võib olla sügav mõju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Kes suudab oma mõtteid mõjuvõimsalt esitada, see suudab ka oma ideid tutvustada ning levitada.
küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja. See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest.
3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu inimlik kontakt toob osapooltele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. · Arvamuse mõjutamine kuna teise inimese arusaamine ei pruugi tähendada tema arvamusega nõustumist, siis võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse
Kõne mõistmine · Lausete analüüsimise aparaat (sentence analyzing machinery SAM). Kasutame süntaksi. Me lähtume iga kord kui kõnet kuuleme, lihtsamast lausevormist- tegija tegevus sihitis- poiss viskas palli. Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D) · Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija · Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas · Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist. · Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt · Relevantsus, asjakohasus- rääkida tuleb olulistest asjadest
rohkem on parem, kuid teatud piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitja-kaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e- ebamäärasus, k-kriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid:
piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitjakaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; Kkuulujutud, ttähtsus, eebamäärasus, kkriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../..
*füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda tetud informatsiooni ja filtreerida välja muu 19. Kuidas me loome arusaamise iseendast
12) Analüüsige Grice'i koostööprintsiipidest lähtuvalt järgmist internetikommentaari: ,,Ma opin oma poega, et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. Koostööprintsiibi ehk kooperatiivsusprintsiibiga: kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kõige kasulikuma asja, mis ta suudab, ning teeb seda kõige abivalmimal moel, rääkides nii tõele vastavat, informatiivset, asjakohast ja arusaadavat juttu kui võimalik. Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või
Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Selleks kasutame füsioloogilisi ja psühholoogilisi filtreid. 13
Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ----------------------------------
ilma lapse ja/või tema seadusliku esidnaja teadmise ja nõusolekuta. Kuidas informatsiooni edastada? Leia sobiv viis! Lähtu juhtumist. Lubatud ja võrdväärsed on: - Kirjalikult - Suuliselt - Telefoni teel Edastatav informatsioon peab olema asjakohane! KOV ja politsei peavad arvestama nii lapse kui ka tema pere ja lähedaste õigust privaatsusele ning kaitsma nende isikuandmeid kuritarvituse eest. Kui tunned, et abist jääb väheseks... Lõuna ringkonnaprokuratuur Raul Heido öelnud, et tema poole võib pöörduda 24h. Tel 7500737. [email protected]; valveprokurör 24h tel 5125472. (sinna pöördu siis nt, kui tunned, et lastekaitseametnik ei tegutse, sinu info jäi seisma vms). VII loeng - 09.04 loeng Õpilase arengu jälgimine ja toetamine (seotud HEV lastega) I tasand Tegevused hõlmavad kõiki lapsi Märkamine ja esmane sekkumine
nõul. 4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon.
Tähelepanu äratamiseks ei pea kasutama vaid sõna jõudu, appi võib võtta üllatuslikke vahendeid. („Ajatud lood“ lk 136) HEA KÕNE ALGUS sobib kõneolukorraga, köidab kuulajate tähelepanu, sobib kõneleja isikuga, esitab kõne peamise mõtte, põhiprobleemi. Veel sissejuhatusest Kui sinu kõne on üks paljudest, peaksid hoolega teisi jälgima. Viited teistele esinejatele loovad ühtse terviku tunde ning panevad kuulaja uskuma, et oled kõigest huvitatud, tead palju ja oskad kaasesinejaid hinnata. Ära nii tee! Ära kunagi solva kuulajaid oma üleolekuga, alustades nii: Ma püüan teile seletada … Meie, vaimuinimesed, teame teist … Mina tean … Mina olen kindel … Mina otsustan … Tavaliselt olen ma selle kõnega esinenud … Ära nii ka tee! Ära alusta kunagi halvast, ka siis, kui head peaaegu polegi.
rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine.
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite puhul tuleks seletada, et rikkamate laste vanemad saavad neile osta ilusamad riided ning vanade või koledate riietega vaesematest peredest pärit lapsi, kes näevad välja teistsugused, hakatakse kiusama. 3. Tõestus Pärast seletust peaks kuulaja mõtlema "Hüva, ma mõistan, selle argumendi loogikat, aga kas see ka päriselus nii töötab?" Tõestuses tuuaksegi näiteid pärismaailmast, mis argumendi toimimist kinnitavad. Ilma tõestuseta ei püsi tegelikult ükski argument, sest ükskõik kui tugevale loogikale saab alati vastu väita. Tõestusmaterjali erinevatest liikidest tuleb allpool pikemalt juttu. 4. Järeldus Pärast korralikku ja selgete viidetega tõestust võiks kuulaja mõelda: "Selge, aga miks see kõik oluline on?"
Kui midagi läheb viltu, siis saab kõneleja ainult tagantjärele osutada, et mingi eespool olnud ebasobiv variant tuleks kuulajal oma mälus välja vahetada. Nii jõuavad kuulajani erinevad sõnaotsimised, tagantjärele parandused jms. Teisisõnu, suuline lause sisaldab eksplitsiitselt nii planeeritud tulemust kui selle tegemise protsessi. Teine põhjus on selles, et suuline tekst sünnib alati pidevas suhtluses/dialoogis kuulajaga. Oletame, et ma luban anda sõbrale vastuse järgmisel päeval kokku saades. Ma olen selle läbi mõelnud ja sõnastanud. Ma võin alustada oma vastust nii: Ma tulen homme ke-. Aga siis märkan, et sõber raputab pead, andes märku, et homme ei sobi. Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi
Pange kirja helistaja nimi ja lühidalt peamised vestluse momendid. Hoidke alati kirjutusvahend telefoni ligiduses, samuti vajaminev informatsioon, juhendid, hinnakirjad jne., mida te tavaliselt vajate kõige enam telefoniküsimustele vastamiseks. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid, näiteks: ,,te soovite kahte kahekohalist tuba eraldi vooditega, saabute 10. septembri hilisõhtul ja lahkute 11. sept. hommikul." Või ,,teie soov oli siis peolaud meie restoranis 25 inimesele 15. sept." Kui olete parajasti hõivatud (teil on klient kohapeal), siis vastate helistajale ja vabandate, et tegelete praegu kliendiga ja palute helistajal jätta oma telefoninumber, et saaksite talle kohe kui vabanete, tagasi helistada. Kui suunate kõne mujale, siis selgitage kliendile, kuhu te kõne suunate. Teatage talle
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine
· otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine) · jälgida plaanide/eesmärkide täitmistsaavutamist (emotsioonid, enesetunne) · suhete kestmine (kas tahetakse suhelda ja kas otsitakse kontakti) · konfliktide tagajärg käitumise vorminine tagajärjetüübid vastavalt nende mõjule indiviidi käitumisele: · positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne) · negatiivne kinnitamine (et kui mees hommikul haiseb ja siis ütled seda talle, siis mees jätab joomise maha. samas on risk, et ei jääta mitte joomist vaid jäätakse naine maha) · karistus (oluline on selgitus) · frustreeriv tasumatus (midagi positiivset jääb ära) · tasustamisgraafik suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley): inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele.
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde
Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Kahte sorti filtrid- Füsioloogilised e. piiratud võime.
on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aitab pikalt teha ühte sama tööd. -on sotsiaalne programm, kui puudub tähelepanu, oleme ükskõiksed. -on meie suhete regulaator. Tähelepanu liigid Passiivne tahtmatu : sõltub ärritajate eripärast
See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu.
Et sinule võidakse loota. See loob kokkukuuluvustunde, mis on hea suhte puhul väga oluline tunnus.Teatakse, mida võib oodata ja võib alati teisele kindel olla. See omakorda kasvatab usaldust. Agressiivne kuulamine s.o väga tähelepanelik kuulamine, sellega võidad inimeste südame. Sisekaemuslik juht teab, et oluline inimlik soov on kihk olla mõistetud. Igaühel meist on sügav vajadus omada arvamust ning soov, et selle arvamusega arvestataks. Niisiis on sisekaemuslik juht suurepärane kuulaja. Iroonia seisneb selles, et seda tehes hakatakse rääkima kui suurepärastest suhtlejatest.--- Selle kuulamine, mida teistel on öelda, on märk lugupidamisest.See näitab, et hindad inimesi ja usud nendesse.See on empaatia ilmutamine. Pead ennast samastama teise inimese vaatekohaga. Pead äratama endas huvi isiku vastu, kes sinuga suhtleb.Pead end nende olukorda asetama ja saama jälile, mida nad mõtlevad. Üksnes seda tehes mõistad neid ja ainult siis tunnevad nemad end mõistetuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
