Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõne "Hoia ennast!"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soovime, hoolitseda, hellitama, viimasele, tagasihoidlikus, tekkima, omaenda, riideid, uskuda, iseennastenesekohaste küsimustike alternatiivina nn avatud küsimusi, võimaldades seeläbi uurida minakonseptsiooni seisukohalt olulisi aspekte, mis ei pruugi põhineda enesehinnangul. Greenwald on aga jõudnud oma kolleegidega (1988) järeldusele, et ,,enesehinnang on minakonseptsiooni lahutamatuks komponendiks isegi nendes uurimustes, kus kasutatavad mõõtevahendid ei tundu esmapilgul mõõtvat hinnangulist aspekti". Seega on järeldus üsna ilmne: kui inimene kirjeldab iseennast, siisei tee ta seda kunagi kiretult ja neutraalselt- enesekirjeldus on alati hinnanguline. Enesehinnangu psühholoogiline olulisus Iga inimene soovib tunda ennast väärtuslikuna, aktsepteerituna ja hinnatuna. Paraku saavad inimesed igapäevaelus peale positiivse tagasiside ka negatiivseid hinnanguid nende elu puudutavatele aspektidele- nii kodus, tänaval, koolis kui ka tööl. Enesehinnangut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilist heaolu
Põhja inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate jooksul vanematega. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enese äratundmise loomisega– „Kes ma olen, millised on minu oskused ja anded? Milline ma olen– kas soovitud, armastatud, vajatud või vastupidi?“ Suhete põhjal vanematega, mõjutatatuna vanemate käitumisest, hoiakust ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või ei ole. Enese selgem teadvutamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud– teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenesega algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks muutumatu kulgemine. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus
oma vabanduse vähenemine, isiksuse dehumaniseerimine, süütunne (ma olen teinud midagi paha). Tunnused: mina ületähtustamine, rünnakud ja hinnangud teise suhtes, hääle toon külm ja kalk, kehahoiak võitlev, sissesõitmine, katkestamine. Sekeldamise ja pusserdamise puhul kehtestakse ennast valitavalt. Adekvaatse enesekehtestamise puhul kehtestakse ennast õigel ajal ja õigesti. Milleks? Kehtestavad inimesed armastavad iseennast ei teisi, ei pea koguaeg oma piiride eest kartma, elatakse oma elu. Mis on hind? Ollakse sunnitud oma väärtusi väänama, eneseregulatsioon, haavatavus. Tunnused: räägib minast ja tunnetest, laseb teisel teha sama, kuulab teist, hääletoon rahulik ja isikule omane, loomulik kehahoiak. Me ei saa muuta partneri käitumist, aga me saame käituda nii, et ta tahaks oma käitumist muuta. Kuidas? Mina sõnum on see, kui täie vastutusega iseenda sõnade eest antakse teisele poolele
Meie arusaamad juhtimisest Sõjaväeline komandör50. Degevdirektor 70.Treener80.Meskond.Luuletaja ja aednik21s Tõelised juhid võimestavad teisi ning jagavad võimu. MIDA JUHID TEEVAD? Nad märkavad vajadust.Neil on anne. Nad kuulutavad oma kirge.Kui kokku saavad väline vajadus ja seesmine anne, neelab kirg juhi endasse, juht jagab seda teistega ning ahvatleb teisi endaga ühinema. Nad on veenvad. Nad püüdlevad eesmärgi poole. KUUS ASJA MIDA TEIE LAPSED PEAKS TEADMA. 1.Tundke iseennast. Arutlege lapsega, mis teeb teda eriliseks? Millised on tema tugevad ja nõrgad küljed? Mis teistele tema juures meeldib? 2. Arendage oma annet. Mida kiiremini noor oma ande avastab ja seda arendab, seda kiiremini liigub ta edasi. 3. Leidke oma kirg. Mida nad kõige enam tahavad teha? Millised tegevused tõmbavad neid nagu magnetiga enda poole. 4. Väärtustage inimesi. Noored, kes teisi väärtustavad ning õpivad nendega suhtlema, arenevad oma kaaslastest kaugemale
.............................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26
Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakontseptsiooni ja enesehinnangu eristamine, ei ole seda praktilise mõõtmise käigus sugugi lihtne teha. Greenwald on aga jõudnud oma kolleegidega järeldusele, et ,,Enesehinnang on minakontseptsiooni lahutamatuks komponendiks isegi nendes uurimustes, kus kasutatavad mõõtevahendid ei tundu esmapilgul mõõtvat hinnangulist aspekti." Seega on järeldus üsna ilmne: kui inimene kirjeldab iseennast, siis ei tee ta seda kunagi kiretult ja neutraalselt enesekirjeldus on alati hinnanguline. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196-198) Enesehinnangute kõrvutamine inimese reaalse käitumisega ja kaaslaste hinnangutega on ainult mitte teoreetilise vaid ka rakendusliku tähendusega, näidates, kuivõrd täpsed on enesehinnangud, kuivõrd adekvaatselt nad isiksust iseloomustavad. Inimesed on võimelised
Kui nad teavad, et hoolid neist inimestena, asuvad nad sinu eest ka võitlusse. Kui hakkad pidama inimesi kasumist tähtsamaks, oled saavutanud midagi veel enamat nende südame võitmisest. Oled nende usalduse ära(77) teeninud. Usaldusväärsena mõjumise saladus on olla usalduse vääriline. Visioon peab olema ka kokkulangev töötajatega ehk nende huvide ja südametega. Pead neile näitama, et aidates sultulevikusihte saavutada, jõuavad nad ühtlasi ka omaenda tulevikusihtideni. Nad näevad et hoolid nende lootustest ja unistustest ning siis tuleb ka usaldus sinu vastu. Aga usaldusele eelneb ausus, siirus on inimestele juba kaugele tunda. Vabastamine-juht peab olema inimlike annete vallapäästja, mitte piiraja.Ta peab andma võimalikult raskeid ülesandeid, et inimesed saaksid töö kaudu areneda.Kui inimesed tunnevad end suurepäraselt, annavad nad ka suurepäraseid tulemusi.
* mitmesugused negatiivsed arusaamad nende kohta viivad neid sagedamini segadusse Eneseväärtustamine ja enesehinnangu tõus Kuidas aga inimesed ôpivad oma tôelist olemust tundma, mis on nende mina kontseptsiooni aluseks. Siin on vôimalik välja tuua erinevaid protsesse, mis inimese mina-pilti kujundavad. Sotsiaalne võrdlemine: inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ennast hinnates võrdleb inimene end tahtlikult või tahtmatult teistega, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi, vaid ka kogu sotsiaalset situatsiooni. Enda omaduste ja oskuste vôrdlemist teiste inimeste omaduste ja oskustega, nimetatakse sotsiaalseks vôrdlemiseks. Sellele asjaolule pööras esimesena tähelepanu Leon Festinger (1954), kes täheldas, et selleks, et inimesed saaksid tegutseda efektiivselt, peavad nad omama adekvaatset arusaama oma omaduste ja vôimete kohta. Püüdes aimata, kui head nad mingis valdkonnas on, eelistavad inimesed Festingeri
tervenemiseks. Oleme arenevad hinged ning tuleme maa peale selleks, et allutada end elamustele, sündmustele ja olukordadele, mille juures me suudame ennast tervendada, tõsta oma teadvust ja luua elamisväärset elu, aga ka osaleda maailma ja inimkonna arendamises. Inimesed ja tunded, millega me ennast ümbritseme, eksisteerivad alati selleks, et võiksime ärgata ning areneda. Me võtame üsna varajases staadiumis teatud põhihoiaku omaenda funktsioonide, rolli ja ülesande suhtes. Meie ellujäämise strateegia seisneb rollide omandamises, mis muudavad meid kas ohvriks või kallaletungijaks, ning nendest rollidest sünnivad hiljem negatiivsed isiklikud seaduspärasused. Võime oma arengus edeneda üksnes siis, kui oleme valmis võtma endale vastutust oma elamuste ja tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud. Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste
· Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav laps võib liiga tihedaid kallistusi võltsiks pidada. Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi
Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama. Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed
me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast
komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul. 1. Id ehk miski on kaasasündinud komponent ning inimese psüühilise energia allikas. Sellel rajanebki isiksus ning elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna. 2. Umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima ego. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib
Väärtuste konflikti puhul kerkib esile ja vastandub see, mida osapooled oluliseks peavad. Väärtused on üldised printsiibid, mis suunavad ja põhjendavad meie mõtteid, tundeid, käitumist ja otsuseid. Väärtused motiiveerivad meid millegi poole püüdlema. Väärtused on osa meie identiteedist. Väärtused kujunevad eluea jooksul ja on raskesti muudetavad. Seepärast on ka väärtuskonfliktide lahendamine keerukas. Kui ei tunnustata seda, mida teine oluliseks peab, on konfliktid kerged tekkima. 7 Huvide ja väärtuste erinevus loob soodsa pinna vastuolude tekkimiseks. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. See, kuidas need vastasseisud lahenevad või arenevad, oleneb suuresti sellest, kuidas nendesse suhtuda. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Kui inimene suhtub konflikti kui millessegi olemuslikult taunitavasse, tuleb tal kanda kahte koormat- konflikti ennast ja arusaama, et ollakse midagi
kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Esialgu peeti teda sisaldavaks 4 peamist komponenti /Lazarus 1971/, nimelt oskust...
Aga ka nende laste vanemad soovivad oma lastele head. Nad ainult ei tea alati, mis laste arengule hea ja vajalik on. Kui lapsevanem kulutab oma aega ja raha lapse ehtimiseks ja hellitamiseks, siis ei ole see tingitud vanemaarmastuse vähesusest. See on vanemaarmastuse ebaotstarbekas väljendus, õpetaja peaks siin püüdma täita lünka, mis on meie lastevanemate pe- dagoogilises ettevalmistuses ja muu hulgas selgitama, et tihti vajavad lapsed mõistvat ja julgustavat sõna rohkem kui raha ja riideid. Püüdes seda kõike teha, kasvab õpetaja armastus vanemate vastu. Lapsevanemad väärivad austust, on nad ju kandnud suurt täiendavat koormust võrreldes ühiskonna liikmetega, kellel lapsi ei ole. Lugupidamine lapsevanemate vastu väljendub kõigepealt nende taktitundelises kohtlemises. Pedagoogilise takti üldistest reeglitest tahaks siin esile tõsta ainult üht: jagagem vanematele tunnustust nende laste saavutuste eest! Me kõik januneme kaasinimeste hea sõna järele.
Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Klienditeeninduse moodustavad · Materiaalne e a
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. · In
rääkima alles sadakond aastat tagasi. Musta kasvatuse ja antipedagoogika eestkõnelejad protestisid kirglikult mitte ainult koolikohustuse ja laste isiksuste "väänamise" vastu koolis, vaid taunisid ka kodust kasvatust. Laske lastel kasvada, igasugune sekkumine võib pöördumatult kahjustada lapse iseregulatiivset arengut, loogem soodsad keskkonnatingimused see on kõik, mis meilt nõutakse, sest iga laps sirgub omaenda rütmis ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates
Klienditeenindus ja teeninduskultuur 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi).
Klienditeenindus ja teeninduskultuur Ester Raiend 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi).
teenet küsinud olema, vaid ma võin talle lihtsalt enda poolt algul ,, teenet pakkudes" efekti saavutada. Vastuteene mitte tegemine, tähendab inimestele tohutut ebamugavust ja häbisse jäämise võimalust. Isegi kui inimene ei meeldi, saavad nad teene osutamisega enne palve esitamist mõjutada meid seda täitma. See reegel surub peale soovimatut võlgnevust. Kohustus vastu võtta ananb võimaluse valida inimesed, kellele soovime võlgu olla. Vastastikuse reeglit saab tõhusalt kasutada naiste ärakasutamisel tehes naisele näiteks hinnalise kingituse, makstes kinni kuluka restoraniarve või tehes pubis jooke välja, tekitab see naises võlgnevustunde ja kohustab teda pooleldi alateadvuslikult vastuteenele seksuaalsele tegevusele. Jookide väljategemise laskmine, näitab naise kättesaadavust väljategevale mehele. Veel üks näide: Ülemus teeb oma alluvale jõulde ja sünnipäeva puhul kingitusi,
Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult
Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid soove ja Teenindus tähendab õiget hoiakut tahtmisi. Heaks teenindajaks saamise aluseks on oma tööst lugu pidamine. Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale heade ja meeldivatena ette kujutada. Ta on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, oskab kuulata, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, räägib "kliendi keeles", austab iseennast ja seeläbi klienti. Kuivõrd kliendid on oma iseloomult, vanuselt, Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada väärtusorientatsioonilt jne erinevad, seega tuleb kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul osata eristada ja arvestada mitmesuguste inimeste Uuringud on tõestanud, et organisatsioonisiseste
Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu. Kui inimene saab hakkama, siis tähendab see sammu tema arengus. Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi: 1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks. 2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest. 3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed
Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu. Kui inimene saab hakkama, siis tähendab see sammu tema arengus. Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi: 1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks. 2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest. 3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed
„Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda. Ta mõtestab teadlikult argikogemusi klassiruumis ja see mast sai haridusnõustaja ja raamatute autor; ta “kursis olemise“ mõõde ta kirjutistes muudab ta usutavaks ning julgustab tema lugejat omaenda tegevust peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused
1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido
olemas, ilma mõtlemata reageerima. Psühholoogid on viimasel ajal avastanud hulga mõtlemise otseteid, mida me kõik oma igapäevaste otsuste tegemisel kasutame. Neid nimetatakse otsustuslikes heuristikuteks ja need otseteed toimivad paljuski samamoodi nagu reegel " kallis=hea", võimaldades lihtsustatud mõtlemist, mis enamasti on kasulik, kui võib mõnikord viia ka vigadeni, mis lähevad meile kalliks maksma. Siin kohal vaatame just neid heuristikud, mis ütlevad meile, millal uskuda või järgida seda, mida meile öeldakse. Võtame näiteks otsetee reegli, mis väidab, et " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema". Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõtelda ja siis nendega nõustuda, ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdistaatusest. Selline kalduvus mingis olukorras mehaaniliselt ühele info osale reageerida on , nagu me seda nimetanud oleme, automaatne ehk klõps, vurr tüüpi reaksioon; kalduvust
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
tarvitamise, tervisehäiretest põhjustatud üliagressiivsuse, aga ka näiteks tulekahju, terrorismikahtluse, pommiähvarduse, röövimiskatse või looduskatastroofiga), kus teenindajatel tuleb käituda vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele. Kõikidel muudel juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb
suundumusi, paljude seniste suhtumiste lõppu? Ning et Looja ise on nende näol sekkunud, kuna inimesed ei suuda muidu oma sõgedusi lõpetada? Kes nii usuvad, neile on indigolapsed reaalsus, mis ei tohiks jätta ükskõikseks. Kes jagavad rohke kriisikirjanduse seisukohti Õhtumaade üldisest allakäigust, neile võiks indigolaste tulek olla valguskiir, väljapääs. Ent seda vaid juhul, kui neist kasvatada loojad, mitte hävitajad. Seda kõike võib ka mitte uskuda ning ametkondade poolelt, kes tunnistavad vaid klassikalisi teadusuuringuid, ilmselt see nii ongi. Tõsiasja, et lapsed ja lapsepõlv on teistsugused, tunnistavad aga praegu ka arenenud maade akadeemilised ringkonnad. Nii on loodud terveid teadussuundi toimuva uurimiseks. Miks on lapsepõlv teistsugune? Maailm, millesse sünnivad tänased lapsed, pole kunagi enne niisugune olnud. See hakkab vormima inimest, kes maistest asjadest veel midagi ei tea.
annaabi.ee 
