Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kompleksülesande näide koos lahendusega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kajasta, laenukohustuse, soetusmaksumus, selgub, võlad, aktsiakapital, ebatõenäolised, kahjum, varad, bilanss, amortisatsioon, kasutusväärtus, intress, ettemaksed, võlg, osamakse, 20xx, aktiva, euroga, soetusmaksumuses, konto, puuduta, samade, abitabel, korrigeerimiskanded, olevas, sularahas, 1eur, kurss, tunnistatud, aegunud, maksukohustuse2) tütarettevõtted on väga väikesed - tütarettevõtete bilansimahud kokku on vähem kui 5% emaettevõte bilansimahust ja käibed kokku on vähem kui 5% emaettevõtte käibest; 3) emaettevõte on ise väike ja ei pea läbima isegi ülevaatust (lihtsustatud audit). 5 Ülevaatuse peab läbima juhul kui on täidetud kaks tingimust kolmest: - müügitulu üle 1 mln euro, - varad kokku üle 0,5 mln euro, - keskmine töötajate arv üle 15. Kontroll (valitsev mõju) - võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle. Oluline mõju - võime osaleda investeerimisprojekti (sidusettevõtte) finants- ja äritegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli nende otsuste üle. Vähemusosalus - see osa tütarettevõtte aruandeaasta puhaskasumist või kahjumist ja
20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot. 3 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Varad Käibevara Raha 283 342 680 014 Nõuded ja ettemaksed 629 459 538 977 2 Varud 275 230 255 523 5 Kokku käibevara 1 188 031 1 474 514 Põhivara Finantsinvesteeringud 242 201 962 4
Kassapidaja: © 2014. Janek Keskküla 9 Raamatupidamise kontoplaan (RPS § 8) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Konto Nimetus Kontoklass 1010 Kassa Varad Aktiva 1020 Swedbank Varad Aktiva 1210 Ostjate tasumata summad Varad Aktiva 1340 Muud lühiajalised nõuded Varad Aktiva 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad Aktiva 1510 Sisendkäibemaks Varad Aktiva
Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 Võlg on vähenenud 8,4 eur. 7. Varud. Mis on varu, kuidas liigitatakse, millises maksumuses võetakse arvele, kuidas kajastatakse aruandluses, milles seisneb varude inventuur. Kuidas toimub varade arvestus raamatupidamises, millal, mida kasutada. Millises olukorras on oluline omada kindlasti laoprogrammi, mis see kaasa toob. Ülesanne: FIFO ja keskm. hinna meetodi arvestuse alusel. Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses. Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus
tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega. Majandusaasta lõppedes aastaaruande koostamiseks peab ettevõte arvelduskontode saldode kinnituseks tellima pangast saldoteatise, mis tõestab ettevõtte arvelduskonto saldode vastavust panga omaga. VARUDE ARVESTUS 1. Mõisted. Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud. Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata
bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise
Seadme kasutusaeg on 5 aastat, seega arvestab firma iga aasta amortisatsiooni 1600 EEK D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab müüjalt üle tasumata maamaksukohustuse 2000 EEK. Seega on kinnisvara soetusmaksumus 100 600 EEK. D: Maa 704 200 EEK D: Hooned 301 800 EEK K: Arveldusarve 1 004 000 EEK K: Maamaks 2000 EEK 28. Materiaalse põhivara müük kui müügihind võrdub jääkväärtusega Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 90 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK. Raha laekus pangakontole. D: Arveldusarve 90 000 EEK K: Muud äritulud 90 000 EEK 29. Materiaalse põhivara müük kahjumiga Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 70 000 EEK eest
Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
AS A raamatupidamiskanne (edasine kajastamine soetusmaksumuses): D Lühiajalised finantsinvesteeringud 20 020 K Pangakonto 20 020 2. AS B deklareeris ja maksis AS-le A dividende 1 eurot aktsia kohta. AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 2000 K Dividenditulu2000 3. AS A müüs 1500 AS B aktsiat müügihinnaga 10,5 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 15 eurot maakleritasu. Raha sissetulek = 1500 aktsiat ×10,5 eurot/aktsia 15 eurot = 15 735 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 1500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 15 015 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 15 735 K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015 K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne:
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
finantstulemustest. Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus, maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund ja nende kasutamise efektiivsus, krediidi ja arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime. Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine: 1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt.
hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos %-ga või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, va seaduses sätestatud juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste
Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 6937,22 = 3468,61 Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21 Võlg on vähenenud 8,4 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 6. Varud Varud on varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades.
13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000
Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara
arvestamise kord ja finormatsiooni esitamine, raamatupidamis andmete võrdlemine ja kajastamine araunnetes; · laenude andmise kord, intresside kehtesamine; · avansside andmine ja algdokumentide vormid, aruandluses; · nõuete ebatõenäoliseks ja lootusetuks kandmise krod; · kontode kasutamine pearaamatus, seotus andmebaasiga; · aruandlus [1 : 120]. 6.1.5 Varud Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [11]. Varud jagunevad: · tooraine ja materjal; · lõpetamata toodang; · valmistoodang; · müügiks ostetud kaubad; · ettemaksed varude eest. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · varade liigitus;
.....................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................ 15 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................................................................................16 Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003.........................................................................................................................................17 Lisa 2 Kasumiaruanne....................................................................................................................................18
alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega. 2.3 Ettemaksed Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole.
Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000 Palgavõlgnevused 1 500 000 Reservkapital 30 000 Raha 200 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Lühiajalised aktsiad 700 000 Võlad tarnijatele 2 500 000 Põhivara 2 400 000 Kasum 3 200 000 Kulum (400 000) Aktsiakapital 4 000 000 Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod
soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved Kui käibemaks ei kuulu tagastamisele, liidetakse see soetusmaksumusele ning debiteeritava kontona ei näidata kontot km. Materiaalse põhivara ostmine tarnijatelt soetusmaksumuse selgitamisega D;Lõpetamata
Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688
annaabi.ee 
