(Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5. Arvuti kasutuselevõtt (1965, Mcindosh) Kommunikatsioon ja informatsioon: · Kommunikatsiooni võib vaadelda kui informatsiooni hankimist ning edastamist subjektilt subjektile.
tähistavad tegelikkuses tegelikult on juba olemasolevaid asju Protsessikoolkonna mudelid Stiimuli-reaktsiooni mudel(SR)- Idee Ivan Pavlovilt. A. ja C.Staats: üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Saatja (kommunikaator) saadab välja stiimuli, mis jõuab vastuvõtjani (retsipiendini) ja kutsub selles esile reaktsiooni (mõju). Shannoni ja Weaveri komm.mudel- Shannoni ja Weaveri käsituses tähendas kommunikatsioon sõnumi lihtsat ühesuunalist siirdamist. 5 elementi: 1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi 2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt
.hajutatud auditooriumidele Massikommunikatsioon kui protsess ei ole sama, mis massimeedia. Masskomm on vabatahtlik, seda .kujundavad kultuur, eluviis Arenevast tehnoloogiast hoolimata püsib massikommunikatsiooni nähtus kindlalt massimeedia institutsiooni raames. Meediainstitutsioonid on seesmiselt liigendatud vastavalt tehnoloogia .(tüübile(trükkimine, film, televisioon) ja ka selle siseselt(üleriigiline vs kohalik press Massimeedia institutsioon põhitegevus on sümbolise sisu loomine ja levitamine. Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik. .Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik. Meedia on korraga vaba ja võimutu :Meedia peamised tunnusjooned on järgmised Asub avalikus sfääris avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Publitseerimine kui meedia põhitegevus ühiskonnaliikmete nimel. Puudub ametlik võim
midagi on õpitud tegureid, mis massikommunikatsiooni protsessi mõjutava kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See o Maletzke eristab nelja elementi või positsiooni: teadmine talletatakse saatja (kommunikaator K), mälus sõnum (S), Tänapäeval teabe ja informatsiooni vahel vahet ei tehta. meedium (M) ja Info tekib teadvuses. vastuvõtja (retsipient R). Informatsiooniteooriad. o Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel Informatsioon traditsioonilises arusaamas on vorm või kujutatud nooltena). järjestus, mida saab o Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: edasi anda ühelt inimeselt/seadmelt teisele
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esime
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses on informatsioon kogu tähendus
positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost Vastuvõtmine (regulaarne kasutamine) Sõnumi strateegia 6.3.1 1
Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13) 4. Massimeedia institutsioon Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike tavadega, tööreeglitega ja ühiskonna poolt esitatavate õiguslike ja poliitiliste nõuetega. Meediainstitutsioonid on arenenud teatavate informatsiooni ja kultuuri avalikustamise ning laialdase levitamise võtmetegevuse ümber. Kattuvad mõnevõrra teiste sellel alal tegutsevate institutsioonidega. On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne
keeles (keel on süsteemidele vahetu toimimise keskkond). See, kuidas tajume maailma, toimub keele kaudu. Pole olemas midagi, mida meile poleks antud keeles. Film „What the Bleep do We Know about the World“: - Ameerika indiaanlased ei näinud hispaania vallutajate laevu rannikul, sest neil polnud selle kohta sõna. Asjad said nähtavaks, kui neile anti nimetus. - Keel on ainus meedium, mille kaudu me maailma tajume. Keel kujundab maailma. Maailma taasloomine toimub keele alusel. See, kuidas omavahelisi suhteid kirjeldame, mõjutab seda, kuidas selles suhtes elame ja vastupidi (kui mees nimetab naist litsiks ja naine meest seaks, siis nad elavadki nagu lits ja siga). Psühholoogi ülesanne on luua uus keel, mille alusel kirjeldada oma suhet teisiti, et suhted süsteemis muutuksid paremaks
Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisi
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus
Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks mid
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m
sõnalise versiooniga. Laswelli mudel on sirgjooneline ning peab suhtluseks sõnumi siirmist. Samas võime Laswelli viie küsimuse alusel eristada selles protsessis viit positsiooni, mis omakorda tähistavad viit uurimisala. Laswelli mudel Protsessi positsioon Uurimisala Kes ütles? kommunikaator kommunikaatori uurimine Mida? sõnum sisu uurimine Mis kanali kaudu? meedium meediumi uurimine Kellele? retsiepent, auditoorium retsiependi ja auditooriumi uuringud Millise mõjuga? mõju (reaktsioon) mõju uurimine Laswelli kujutluses ei ole suhtlus mitte ainult lineaarne, vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. Seda saab kontrollida, võttes luubi alla protsessi erinevad positsioonid, ning kõrvaldades neist tegurid, mis pärsivad kommunikatsiooni efektiivsust (mõju).
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k
kasutatakse majanduslike jõudude ja sümboolsete autoriteetide vahelistes taktikalistes mängudes. Lotmani "Inimesed ja märgid" 1969 Semiootika teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult, vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria, küberneetika ja loogika ristumiskoht Ferdinand de Saussure 1857-1913 Cours de linguistique générale 1916 Semioloogia -- teadus märkidest (märgiteooria). "Teadus, mis uurib märke ühiskonnas: see kuuluks osaliselt sotsiaalpsühholoogia ja seeläbi ka üldise psühholoogia alla; mina nimetan selle teaduse semioloogiaks." Üldprintsiip -- märgi pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas. Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem
Salvestamine. säilitamine Töötlus Levi Kasutus, tarbimine Taaskasutus, hävitamine 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väl
Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10
Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekli
ÜLESANDED ÜLESANDED VÄLISED PROBLEEMID A G SISEMISED PROBLEEMID L I - Ühiskonnas erinevad institutsioonid tegelevad nendega erineval määral: nt. A majandus; G pol. süsteem; I religioon, massiteabevahendid, ühingud; L perekond, haridus, kultuuripärand - samas on iga institutsioon ka ise vaadeldav süsteemina. Majanduses samuti 4 põhivajadust. Selle mustrit säilitab nt. majandusharidus. Majandusharidus ka süsteem. Näiteks kohaneb muutustega uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon. See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus:
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalu
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika te
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad majandusliku heaolu ning
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mil
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t objekt. Objekt v�
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu i
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
