Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kolonialismivastane vabadusliikumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
endised, asumaad, vabadusliikumine, neokolonialism, jugoslaavi3)1980 vabad valimised D.Ortega. SARNASUSED- Kõik riigid said diktatuuri võimu alt ära ja kõigis riikides tehti vabad valimised. ERINEVUSED- kõikides riikides toimusid eri ümberkorraldused. MIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?- Majanduslikult maha jäänud, suurtes võlgades, vaesus, rahvas on väheharitud, palju vägivalda, narkomaffia. AAFRIKA- Aafrika maade iseseisvumise aeg -1951-1990a. ->1) Rahulikul teel-paljud Prantsuse asumaad, Inglise ja Belgia kolooniad (Nigeeria, Somaalia ja Kongo) ->2) Vabadussõda-Alzeeria Prantsuse vastu ja angollased portugallaste vastu -> Vabanenud riikide sarnased arengujooned Valdavalt tulid võimule diktaatorlikud reziimid, poliitiline ebastabiilsus, võimude mõtlematu tegevus. 2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks.
· 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960 algus kui iseseisvusid paljud troopilise Aafrika maad. 1960 on nimetatud Aafrika aastaks. Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium ja pole tegelikult selle riigi osa. · Neokolonialism Iseseisvunud riikidele suruti peale ebaõiglasi lepinguid, mille tulemusel need jäid mõne riigi mõjusfääri. Kapitalismi ja sotsialismi vaheline võitlus jõudis ka Aafrikasse ja Aasiasse. USA ja Venemaa tahtsid sealsed vähe arenenud riigid oma ülemvõimule allutada sõjalisel eesmärgil. See kuulus võidurelvastumise alla. · Aafrika ja India riigid hakkasid võitlema NL ja USA vastu. Nad pidasid mõlemaid
Lääne-Euroopa riigid tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmiti Lääneriik (UK, Pr, Bel, Hol, Lux), mille soli aga liiga vähe liikmeid. USA vs NSV Liit 11.02. USA NSV Liit (1949-tuumapomm) Lääne-Euroopa. Ida-Euroopa Poola, Rumeenia, Sb + asumaad. Bulgaaria, Ungari. Ladina-Ameerika. Saksa Demokraatlik Vabariik. Pr + asumaad. Hiina (1949 kommunistlik riik). Jaapan. Saksamaa Liit Vabariik. Majanduslikud. Trumani doktriin: · 1947 USA toetab vabu rahvaid Nõukogude Liidu ohu eest. · Marshalli plaan aidata sõjas kannatanud Euroopa riike. Antakse 13 miljardit. 1948-1952
vastu → rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist → müür langes → uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks → Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS – II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik → Briti Rahvaste ühendusse kuulus veerand maailma elanikkonnast Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid Briti asumaad Aasias, Aafrikas ja Kariibi meres → Briti dekoloniseerimise haripunkt oli 1957-1962 → 1953 kadus liidu nimetuses sõna Briti Tänapäeval kuulub RÜ-sse 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeane Briti monarhi(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) Teise, põhiossa, kuuluvad need, kes tunnustavad Briti monargi üksnes RÜ ühtsuse sümbolina.
kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik Briti Rahvaste ühendusse kuulus veerand maailma elanikkonnast Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid Briti asumaad Aasias, Aafrikas ja Kariibi meres Briti dekoloniseerimise haripunkt oli 1957-1962 1953 kadus liidu nimetuses sõna Briti Tänapäeval kuulub RÜ-sse 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeane Briti monarhi(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) Teise, põhiossa, kuuluvad need, kes tunnustavad Briti monargi üksnes RÜ ühtsuse sümbolina.
Sisepoliitiline kriis Ameerika ühendriikides 19 sajandi keskpaigas seisnes peamiselt orjuse küsimuses (põhja osariigid nõudsid lõuna osariikidelt orjuse kaotamist). 1861 aastal algas kodusõda. Lõuna(konföderatsiooni) edu kõdusõja alguses oli tingitud soodsast geograafilisest asendist ja võimukatest väejuhtidest. Kodusõja ajal kaotas A. Lincoln orjuse ja kehtestas jaosmaade seaduse. Tänu orjuse kaotamisele ja jaosmaade seadusele lisandus Põhja osariikide armeele endised orjad ning nende sõjavägi suurenes. Sõda lõppes 1865 aastal Põhja osariikide võiduga. USA kiire tööstusliku arengu põhjused: · Arvukas sisserännanud tööjõud · Maavarad · Raudteede ehitamine (sidus riigi erinevaid osi) · Puudusid suured sõjalised kulutused Mõisted. Jaosmaade seadus Seadus, mille A.Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad. Venemaa
Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt
üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower (2). 8 2.3 Suurbritannia Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks. 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse., Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme:
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga
Esimesed vabad valimised SDV pinnal toimusid 18. II 1990. a., mille võitsid kristlikud demokraadid. Uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks. Liidukantsleriks oli KDL juht Helmut Kohl. ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS. Teise maailmasõja lõppedes oli Suurbritannia veel maailmariik. Briti Rahvaste Ühendusse kuulus endiselt veerand maailma elanikkonnast. Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid 1940. aastate lõpul Briti asumaad Aasias, 1950. aastail Aafrikas, seejärel Kariibi meres. Briti dekoloniseerimise haripunkt oli ajavahemikus 1957-1962. 1953. a. kadus liidu nimetusest sõna Briti. Tänapäeval kuulub Rahvaste Ühendusse (RÜ) 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeana Briti monarhi (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) teise, põhiossa kuuluvad need, kes tunnustavad Briti monarhi üksnes RÜ ühtsuse sümbolina.
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord;
kohta. Itaalia armee oli Esimeses maailmasõjas üpris nõrk suutes kogu sõja vältel võita vaid ühe lahingu. Pärast sõda pidi Itaalia leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt. See solvas suurt osa itaallasi. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Itaalias tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks itaalia keelse sõna fascio järgi, mis tähendab ühendust või liitu. Selle rühmituse etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini toetajate arv kasvas kiiresti. Inimesed arvasid, et Mussolini suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini võim kasvas, võeti vastu seadused, mis andsid
Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline
a. vallutasid Balkani riikide väed suurema osa Euroopa Türgist. 1913. a. Londoni rahu põhjal jäi Türgile Euroopa valdustest vaid pealinn Istanbul. Albaania sai iseseisvuse. Türgilt vabastatud alade jagamisel tekkis võitjate vahel aga tüli, mis viis teise Balkani sõjani 1913. a. Nüüd sõditi Bulgaaria vastu, kusjuures sõtta olid haaratud ka Kreeka ja Rumeenia ning isegi Türgi. Bulgaaria sai lüüa, kaotades mitte ainult Türgilt võidetud alad vaid ka mõned oma endised valdused. Balkani sõdades tugevnes teistest tunduvalt Serbia, mis aga teravdas ta suhteid Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama ,,Euroopa püssirohukeldriks". Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht. Eelmise sajandi Saksa riigikantsleri ennustus, et järgmine sõda puhkeb ,,mõnest neetud lollusest Balkanil" hakkas täituma. 2. ESIMESE MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE ATENTAAT SARAJEVOS. 28. VI 1914
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võid
2+4 kokkulepetele kirjutati alla 12. IX Moskvas. Võitjad USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa loobusid lõplikult oma eesõigustest Berliinis ja Saksamaal ning ühinev Saksamaa omandas täieliku suveräänsuse. Saksamaad ühinesid 3. X 1990.a. Senise SDV territooriumil taastati seal vahepeal likvideeritud liidumaad. NSV Liiduga sõlmiti heanaaberluse, partnerluse ja koostööleping, Poolaga aga piirileping. Majanduses kõik nii lihtsalt ei läinud. Endised SDV alad ujutati üle SLV kvaliteetsete kaupadega, mistõttu Ida-Saksa kaupu enam ei ostetud ja ettevõtted pankrotistusid. Suhteid teravdas ka omandireform endise SDV territooriumil, kus kohtutele esitati üle miljoni hagi majade, maade jms. omandi tagasisaamiseks. Läänesakslased olid aga nördinud, et nende kõrgema maksustamise toel hakati Ida-Saksamaad ümber korraldama. SISEPOLIITILISED HEITLUSED. 1998. a. parlamendivalimised olid kantsler H. Kohlile rasked
st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas) · 1931 Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu). Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris · mõned asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia 1932, Iraak 1921/1930) 1. Iirimaa iseseisvumine 1919. 1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937 aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud). 2. Koos Pr-ga on Ing 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete
Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. Aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7.PRANTSUSE REVOLUTSIOON Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks - sotsiaaldemokraad
miljardilisest elanikkonnast). Seejärel on valitsust nõrgendanud ka mässud Pandzabis, Kasmiiris ja Assamis. Singhi valitsus kukkus novembris 1990. Rajiv Gandhi mõrvati valimiskampaania ajal mais 1991. aastal. Rajiv Gandhi 4 Välispoliitika Pärast iseseisvumist sai Indiast peatselt maailmariik. Põhjusi oli selleks kaks. Esiteks tema suur rahvaarv, teiseks rahvaste vabadusliikumine ja üha uute riikide tekkimine. Indiast kujunes üks Kolmanda Maailma ja mitteühinemisliikumise liidreid. Kahepooluselises ja blokistunud maailmas üritas India leida kolmandat teed, mida tema eeskujul püüdsid järgida paljud uued riigid. India ja Pakistan. Hindude ja muhameedlaste eraldamine eri riikidesse ei lõpetanud nendevahelist verevalamist. Nüüd jätkus see riikidevaheliste sõdadena. Juba piiri tõmbamisega polnud kumbki pool rahul. Vaenutegevus puhkes aga Kashmiri pärast
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh,
naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid · 1926 esimene üldstreik 4milj töölist streikisid 9 päeva · Iirimaa iseseisvumine ülestõus Iirimaal; vabadusvõitlus inglastega -> 1921 Iirimaa dominion; 1937 kuulutati välja Iirimaa Vabariik · Üritas hoiduda konfliktidest; tihendada sidemeid kolooniate ja dominioonidega · Osad asumaad kuulutati dominioonideks (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia) oma seadusandlus, parlament, kohtusüsteem, kuid riigipeaks Inglise kuningas · 1931 Westminsteri statuut dominioonid said sõltumatuks sise- ja välispol · Briti Rahvaste Ühendus üritati kolooniaid hoida oma mõjusfääris · 20datel üks peamisi kommunismi vastaseid (valgete toetamine Vene kodusõjas; maj ja sõjaline abi Eestile Vabadussõja ajal)
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946)
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
streik kaevuritel, kes esitasid ka nõudmised streigi algatuseks. Veel tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks võiks aga pidada Iirimaa iseseisvumist 1937. aastal, mil põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. 1920-ndatel aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri- Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: osad asumaad olid dominioonid, s.t nad omasid laialdast omavalitsust. 1931. aastal võeti vastu Westministri statuut dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati hoida endiseid kolooniaid oma mõjusfääris. Mõned asumaad saavutasid iseseisvuse, näiteks Egiptus (1920) ja Iraan (1921/1932) Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920-ndatel aastatel peamiseid
- 1991.a. detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSVL laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. - Hilejm loodi NSVL riismetest Sõltumatute Riikide Ühendus. KÜLMA SÕJA LÕPP - Idabloki lagunemine viis paratamatult ka külma sõja lõppemisele. - NSVL survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (EL ja NATO). - 1980 lõpul lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks. - 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni. Samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest. - 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra. Lääneriigid tulid NSVL rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, sest neil endil selleks raha ei olnud.
Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul. Kolooniate ja emamaade vahel halvenesid suhted, sest Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning sättis neile igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4.
Inglise parlament on olnud eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem kogu maailmale (riigivõimu korraldus, parlamendi nimetuse muutumine üldnimeks). 17.sajandil tekkisid Inglismaal viigide partei, mis hiljem sai nimetuse liberaalide partei ja tooride partei hilisem konservatiivide partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid:
annaabi.ee 
