Suurmajandid saadeti laiali, rakendati turumajanduse põhimõtteid, pöörati tähelepanu olmekaupade tootmisele ning lubati ka välismaiste ärimeeste tegutsemist. Kommunistlik partei säilitas oma kontrolli ühiskonna üle. 8. Kuidas muutus kolooniate olukord 20.sajandi jookusul? I ms järel suurenes asumaade tähtsus Euroopa riikide varustamisel toorainete ja toidukaupadega. I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud. Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid. Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid,
Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvamus Mina arvan, et James Cook on väga oluline inimene ajaloost, sest tänu tema reisidele avardusid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/James_Cook http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/cook.html
keskused New York ja Philadelphia. Ameerika Ühendriigid kujunesid näiteks, kuidas valgustusaja filosoofiliste ideede toel ehitati üles uus ühiskond. 1787. aastal võeti vastu konstitutsioon, mis lähtus iseseisvusdeklaratsioonis kuulutatud kõrgetest ideaalidest. Riigivormiks valiti föderaalane vabariik, kus valitses võimude lahusus ning olid tagatud inimeste põhiõigused Teema arendus: Kolmteist Briti kolooniat 1763. a Põhja-Ameerika koloniaalvaldused 1700.a Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Kasutatud materjal: 8 klassi õpik lk 102-104, Google pildid, slideshare.net
*Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2,5 miljonini. Prantsusmaa majandus *Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused. *Majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning saksastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. *Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. 3. Selgita USA presidendi Franklin Delano Roosevelti ,,uut kurssi". *Uueks presidendiks saanud Roosevelt lubas oma rahvale uut kurssi. See oli reformidekava, mis pidi Ameerika majanduskriisist välja aitama. Paljud reformid kandsid vilja ja peagi hakkas Ameerika majandus toibuma.
Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigadekasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast. Tänu tema reisidele avardusid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused. Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/James_Cook http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/cook.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/james_cook.htm
· 1870- Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks · 1893- loodi tööerakond e. Labor Party · 1901- kuningaks sai EDWARD 7 · 1905- tulid uuesti võimule liberaalid AMEERIKA ÜHENDRIIGID · 1860- valiti presidendiks Lincoln · 14aprill 1865- tapeti Washingtonis Fordi tetris president Lincoln · 1865- kaotati lõplikult orjus · 1898- Hispaania -Ameerika sõda, mille köäigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. · 1890- kiire arengu tulemusel muutusid Ühendriigidmaailma juhtivaks tööstusriigiks
Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks kui kunagi varem. Tegeleti investeerimise ning ettevõtete rajamisega, juba 19. sajandi lõpul/20. sajandi algul oli võimalik osta ja müüa aktsiaid ning võlakirju
Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale.Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia
saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus algas ülemnek masinatööle. Edasi levis see Lääne.Euroopasse ja Põhja-Amererikasse. Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu. Hiljem levis see juba üle maailma. Koloniseerimine emamaad hakkasid omale muretsema kolooniaid, kust saaks erinevaid maavarasi ja põllumajandussaadusi kasvatada. Kolooniad asusid Ladina-Ameerikas, hispaanias, portugalis jm. · Suured koloniaalvaldused 20.saj lõpus olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Holland · Kolooniad hakkasid iseseisvuma, sest emamaad hakkasid nõrgenema, · geograafiline tööjaotus ettevõtete spetsialiserumine tulenevalt asukoha eelistest suhtelise eelise printsiip mingi riik suudab toota teatud kaupu väiksemate kuludega kui mõni teine riik · Rahvusvahelised firmas: Microsoft, Wal-Smar Stores, Toyota Motors jne
Fourth level Fifth level Portugali impeeriumi (1415-1999) kaart. Punane - valdused. Roosa - mõjupiirkonnad. Sinine - merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud. Portugali endised ja praegused koloniaalvaldused Madeira (1419 kuni tänaseni) Assoorid (1431 kuni tänaseni) Portugali Guinea (Guinea-Bissau) (1446/18791974) Roheneemesaared (Cabo Verde)(14621975) São Tomé ja Príncipe (14851975) Brasiilia (15001822) Rio de Janeiro Minas Gerais São Paulo jne Pilte Portugalist Click to edit Master text styles Second level Third level
Muutused ühiskonnas sõja ajal: elatustase langes ning tekkis toidupuudus ja levisid haigused. Mitmed väikesed riigid tahtsid kehtestada iseseisvust. Rassism suurenes. Naised läksid tööle aga said palju vähem palka. Vähenes religiooni mõju. Sõja lõpp: Saksamaa kapituleerus ning sõlmis vaherahu. Saksa väed olid kurnatud ja rahvas oli kaotanud usu oma armeesse. Saksamaa ei saanud hakkama sõjaga. Esimese maailmasõja tulemused: Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. Lagunesid impeeriumid ja tekkisid uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Inimkaotused - suri 10 miljonit ja 20 miljonit haavatut. Purustasid vanad moraalinormid ja tavad ja naised läksid tööle. Vaimsed kannatused. Kiirenes tohutult teaduse ja tehnika areng.
ANTANDI EESMÄRGID: Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa. Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele) Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused 2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Venemaal PÕHJUSED: * Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel * Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Majanduslikud põhjused: * Maa puudus * Sõjalised kulutused * 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: * Absoluutne monarhia ei suutnud läbi viia reforme * kodanikuõiguste puudumine * Vene-Jaapani sõja kaotus. Rahvuslikud probleemid:
Kapten James Cook Sissejuhatus James Cook, rohkem tuntud kui Kapten Cook, on üks maailma kuulsamaid maadeavastajaid. Kapten Cook oli hiilgav matemaatik ja meresõitja, kuid eelkõige oli ta suur juht. Cook hoolis väga oma meeskonnast ja jälgis, et nad hoiaksid puhtust ja sööksid värsket toitu. Teda on nimetatud ka maailma kõige inimlikumaks meresõitjaks läbi aegade. Tänu temale laienesid eurooplaste teadmised Okeaania kohta märgatavalt. Ekspeditsioonidele kaasavõetud teadlased ja kunstnikud uurisid ning jäädvustasid külastatud maid, inimesi ja loodust. See äratas eurooplastes huvi Okeaania vastu. James Cook sündis 1728. a. Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal. Teismelisena sõitis James merd söekaupmehena. 1755. a. liitus ta Briti mereväega ja sai seal 4 aastaga kapteniks. Aastatel 17561767 tegeles ta peamiselt Põhja Atlandi kaardistamisega. Avastused: 1770. Aastal avastas Austraalia. Kaks aastat hiljem 1772. aastal oli ta v...
eest maailmas 4. Mida peeti maailmapoliitika ajamisel kõige olulisemaks? Maailmapoliitika ajamiseks pidasid Saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5. Mis riigiga olid Saksamaal kõige halvemad suhted ja miks? Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6. Miks oli Saksa koloniaalpoliitika üks julmemaid? 19. sajanidi viimase 16. Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks? Venemaale ja Suurbritanniale ei meeldinud Saksamaa tund Lähis-Itta, mis kutsus esile Venemaa ja Suurbritannia vastutegevusel.Venemaa oli juba ammu silmas pidanud Türgi väinade ja võimaluse korral ka kogu Türgi haaramist. Inglismaa kartis ohtu oma kolooniatele Idas. 8
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, kogus jõudu demok
Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast.
pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks. Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi
tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning laiendati riikliku järelvalvet nii mõneski muus valdkonnas. Lisaks sellele astus ta aktiivselt üles ka loodusvarade kaitsmis teemal. Üldjoojntes jätkasid sama poliitikat ka järgmised presidendid. · Muudatused välispoliitikas. 19. sajandi lõpust alates oli Ühendriikide välispoliitika põhiline eesmärk võimu kehtestamine Lääne poolkeral. Hispaania - Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. See andis võimaluse laiendada kaubandusteid Aasiaga, eelkõige Hiinaga. Ameerika hakkas üha ägedamalt sekkuma muude välisriikide sisepoliitikasse. Sõjalistel eesmärkidel ehitati Atlandi ookenai ja Vaikse ookeani vahele läbi Panama maakitsuse. 1867. aastal osteti Venemaalt hõredasti asustatud Alaska.
Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902. a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.1893.Venemaa - Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.1904.Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused.1907.Inglismaa -Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 1905. a. - Björkö salaleping. KRIISID: Esimene Marako kriis (1905 - 1906. a.)Saksamaa sõjalaevastik oli väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus
nähti Saksamaas ka tasakaalustavat jõudu, kuna juhtrolli Euroopas püüdis etendada Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada. 1930. aastate II poolel seisis Inglismaa vastu kasvavale natsismiohule ning püüdis diplomaatiliste vahenditega II maailmasõda ära hoida. Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. Prantsusmaa sisepoliitika Prantsusmaa oli presidentaalne (III)vabariik . Poliitilises elus domineerisid 1930. aastate keskpaigani paremerakondade valitsused. Koalitsioonivalitsused aga vahetusid kiiresti. Prantsusmaal toimus aga nihe vasakule. Majanduskriisi algusaastatel oli võimul
Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul? Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul? Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. Sajandil? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda
Vahel hõivatigi uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel, et hoida ära selle maa-ala langemine mõne teise riigi kätte. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiiži. Imperialistliku mõtteviisi kujunemises etendas oma osa ka rahvusliku eneseteadvuse kasv: mida suurem ja võimsam riik, seda uhkem ja väärikam rahvas. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja tähtsaid tugipunkte. Uued koloniaalvaldused leevendasid ka ülerahvastatud Euroopa ühiskondlikke probleeme. Paljudel inimestel tekkis võimalus otsida uus elukoht ja lahedam elu. Sel juhul tulid kõige enam arvesse need piirkonnad, kus kliima oli eurooplastele soodsam: Lõuna-Aafrika, Austraalia, Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine
- Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. 4)Tulemused 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema
end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, kuid hiljem nende suhted paranesid. 10. Millised olid Antandi eesmärgid? Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Venemaa peamine soov oli purustada Türgi. Selleks oli tarvis purustada ka Austria- Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. 12. Millised teaduse ja tehnika saavutused muutsid maailma kõige enam 20. saj alguseks? 1897. a avastas inglane Joseph Thomson elektroni. 1900. a esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid aluse geneetikale. 1900. a jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa
· Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud. 5. naisõiguslus
James Cook suri 14. novembril 1779, 51 aastaselt. Meeskonnal õnnestus põgeneda ja nad jõudsid tagasi koju 1780. aasta augustis. Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis. James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast. Tänu tema reisidele suurenesid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/James_Cook · ,, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia `' lk. 33. Kirjastus ,, Valgus'' 1987 Tallinn · http://www.hot.ee/voidman/referaadid/jamescook.html
Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on postkol. teooria aluseks. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele.
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid
Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
ületootmine viis aga sageli laostumiseni. Töö olukord aga paranes kui tekkisid ametiühingud.Lõuna jäi ka pärast kodusõda lõhestatud piirkonnaks. Reformide ajastu. Presidendiks sai Theodore Roosevelti ja ta tugevdas järelvalvet trustide ja raudteede üle.Kaitses ka loodusvarasi,arendas maaparandust. Muudatused välispoliitikas. Ühendriikide välispoliitika peamine eesmärk oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral.Hispaania-Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. Aktiivsemalt tegutsesid Ühendriigid ka Ameerika mandril sekkudes naaberriikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska.
Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Venemaa- Türgi ja Balkani alade vallutamine Türgi-lootis toetust ja kaitset. Inglismaa- mõjuvõim Euroopas Jaapan- Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908
b) Edaspidiste sõdade vältimiseks loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. c) Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi. d) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. e) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. f) Sõda kiirendas tohutult teaduse ja tehnika arengut. g) Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. Negatiivsed tagajärjed: a) 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut. b) Tohutud materiaalsed kaotused. c) Vene revolutsioon. d) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le.
Tripolitaaniat Austria- Kaitse Serbia ja Venemaa eest, kes soovisid Austria-Ungari arvelt alasid suurendada + Ungari tugevdada positsioone Balkanil Türgi Toetus Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antandi eesmärgid Riik Eesmärgid Prantsusma Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit a Suurbritann Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada ia Venemaa Omada võimu Balkanil, et Türgi alasid endale saada + Saksamaa võimu vähendamine Jaapan Üle võtta Saksamaa koloniaalvaldused Aasias 1905. aasta revolutsioon Venemaa olukord 20. saj algul - välispoliitika agressiivne o Vene-Jaapani sõda (1904-1905) - sisepoliitika nõrk o rahvas oli rahulolematu valitseva keisri võimu ja kodanikuõiguste puudumise pärast - Revolutsiooni algus: 9. jaanuaril 1905
Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks. * II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas. *1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas. *20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki. TAGAJÄRJED: * Ebavõrdne arengutase EU-s. * Emamaa ja endiste kolooniate vahel tihedamad majanduslikud ja kultuurilised sidemed. * Kolooniasüsteem pani aluse maailmamajanduse kujunemisele. * Inimeste ulatuslikud ränded.
· Austria-Ungari- tugevdada Tagasi saada Elsass ja Lotring. oma positsioone Balkanil · Venemaa- Türgi ja Balkani alade · Itaalia- mõjuvõim ja kaitse vallutamine,pääs vahemerele Prantsusmaa eest · Inglismaa- mõjuvõim Euroopas · Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus,
vastu, aga 20.saj algul paranesid Ing. ja Pr. suhted. Samal ajal tugevnes It. vana vaen A-U-ga, suhted paranesid aga V.ga. 1911.a vallutas It. Türgilt koloonia Liibüa. ANTANT JA SELLE EESMÄRGID Võtmeriigiks Pr., kes soovis vähendada Saks. mõjuvõimu Euroopas. Nende huvid põrkasid kokku Aafrikas. V. peamine vaenlane oli Türgi, aga oli tarvis purustada ka A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. Ing.l tuli maha suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis aga väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jap-le. RAHVUSVAHELISED KRIISID Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus mõrvati kuningas perekonnaga ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti V.ga. V.-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid, ning otsustas end liita Bosnia ja Hertsegoviinaga, mis viis aga A-U teravasse vastasseisu Serbia ja tema seljataga seisva V.ga
Lotring. Prantsusmaa ja Saksamaa huvid põrkusid kokku ka Aafrikas. b) Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamiseks vaenlaseks oli siiski Türgi. V kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks tuli purustada nii Türgi kui A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. c) Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. d) Jaapan oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. Euroopa riikidega võrreldes oli USA-l väike maavägi, kuid võimas laevastik. Esimene märk Ameerika imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898. a. Panama sõlmis USA-ga lepingu, millega Ühendriigid said tulevase Panama kanali tsooni määramata ajaks rendile. Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda sidus ameeriklastega muuhulgas ka tihe kaubavahetus.
James Cook suri 14. novembril 1779, 51 aastaselt. Meeskonnal õnnestus põgeneda ja nad jõudsid tagasi koju 1780. aasta augustis. Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis. James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast. Tänu tema reisidele avardusid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused. Kapten Cooki reisid James Cook võttis osa kolmest suurest avastusretkest. Peale selle osales ta veel sõjaretkedel ja paljudel lühematel kaardistusretkedel sõja ajal Põhja-Ameerika lähistel. Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 1768-1771. Cook oli just saanud leitnandi auastme ja asus juhtima laeva Endeavour. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi
*puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: · kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu *sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) Esimese maailmasõja tulemused: *Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. *lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. *Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. *sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). *sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus
1 11) kiireneb teaduse areng (keemiatööstus, eriti Saksamaal) 12) areneb meditsiin (palju katseeksemplare), tehnika 13) kolooniate iseseisvuspüüdlused Muutused Euroopa poliitilisel kaardil: Purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik e. Türgi ja Venemaa) 1) Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kaotas alasid ka Rumeeniale ja Türgile. 2) Saksamaa kaotas kõik koloniaalvaldused, u 1/8 oma Euroopa aladest (sh Poola koridori, Elsass- Lotringi) 3) Austria-Ungari lagunes, tema aladele tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA
8 1 kõrge inimarengu tase 0.5 0.8 keskmine alla 0.5 madal 6. RIIKIDE RÜHMAD -piirid pole väga absoluutsed 1) Riigid võib jagada 2 rühma kõige üldisem 20. saj arenenud riigid põhja riigid arengumaad lõuna riigid (pikka aega kolooniad + sõltuvad riigid) 2) Kolm rühma I maailm kõrgelt arenenud riigid (Euroopa, USA, Kanada, Austraalia) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Kesk-Ida Euroopa) III maailm endised koloniaalvaldused, arengumaad Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse a) Inforiigid majanduse vedajad I maailm b) Tööstusriigid tööstusharu arendamine arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju II maailm + arenenud III maailm uustööstusmaa kiiresti arenevad tööstusriigid c) Ressurssirikkad maad Toorainerikkad naftariigid vasemaak põllumajandusmaad nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse
Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. *1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping (Entente cordinale e "südamlik kokkulepe"). Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas (Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale), millega vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. *1907 Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 12
· kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus
hoopis Saksamaa. 4 Inglismaa polnud küll lubanud oma liitlasi sõjaliselt aidata, kuid enne Esimest maailmasõda jõuti niikaugele, et Inglismaa kõrvale jäämine oleks võrdunud reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmajõuks. Inglismaa tegutsemisviis sobis väga hästi ta liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse Varem olid Ameerika Ühendriigid ajanud isolatsionistlikku poliitikat, kuid 20.saj algul sekkuti järjest enam Lõuna-Ameerikas toimuvasse, et teha seal lõpp eurooplaste mõjule ja tõusta seal suurvõimuks. USA-l oli võrreldes Euroopa riikidega väike maavägi, kuid selle eest
18) Nimeta varauusaegseid personaalunioone Euroopas. Inglismaa ja Hannover, Poola ja Rootsi, Inglismaa ja Šotimaa, Preisimaa ja Brandenburgi kuurvürstkond 19) Millal toimus Narva lahing (3 erineva kalendri järgi)? Kõige varem Juliuse kalendri järgi 19.11.1700 keskmine 1 päev hiljem Rootsi kalendri järgi. 20.11.1700 hiliseim Greogriuse kalendri järgi 30.11.1700 20) Miks kaotasid prantslased oma koloniaalvaldused? Kogu 18. sajandi jooksul ja 19. sajandi alguses oli Prantsusmaa kaasatud mitmetesse sõdadesse (30aastane sõda, 7aastane sõda, Austria pärilussõda, Hispaania pärilussõda, Napoleoni sõjakäigud), mis laastasid riiki nii majanduslikult kui ühiskondlikult. Seetõttu ei olnud Prantsusmaal võimalik nii aktiivselt keskenduda oma koloniaalalade, eelkõige Ameerika
täide ja tekkis rüselus, mille käigus James Cook surmati. James Cook suri 14. novembril 1779, 51 aastaselt. Meeskonnal õnnestus põgeneda ja nad jõudsid tagasi koju 1780. aasta augustis. Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis. James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast. Tänu tema reisidele avardusid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused. (http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/cook.html) 9 Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/james_cook.htm http://et.wikipedia.org/wiki/James_Cook) (http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/cook.html) 10 11 12
· Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
· Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
annaabi.ee 
