Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarkusAgu
Õppematerjali autor
· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik
oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826).
· Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde · 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid, et kehtestada uusi riigimakse · Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast.
vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks Suuriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata., 1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid, mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa 2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell); 3)kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool); 4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks 5) maakera vabade maade jaotamise lõpuleviimine ning võitlus imperialistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast (imperialistlikud maailmasõjad).
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses:
vastu iseseisvusdeklaratsioon:4. juuli 1776 Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, millega kuulutati välja USA. Iseseisvusdeklaratsiooni autor oli Thomas Jefferson, kes oli Benjamin Franklini õpilane. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon : On dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Praegugi tähistavad ameeriklased 4.juulit kui iseseisvuspäeva. Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson. Thomas Jefferson (17431826) Thomas Jefferson (13. aprill 1743 4. juuli 1826) oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid