Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton. Sooplankton ehk heloplankton Allikaplankton ehk krenoplankton Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult
Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaatsium oogooniumis valminud valminud ühe munarakuga. Pärast viljastumist areneb välja kohe sügoot. Kasutamine tööstustes: Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu majanduslik tähtsus. Tuntuim kallerduv aine on agar, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus. Ränivetikad (Bacillariophyta) on ainuraksed või koloniaalsed mikroskoopilsed organismid. Liike on teada umbes 100 000. Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja isegi mullas. Ehitus: Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser. Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast hüpotheekast. Kummalgi panteri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid
Vetikad Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid – makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Mittesuguline paljunemine Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunemine Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakseautospoorideks.
perspektiivis aga sellisel salgal tulevikku pole Lahjendusefekt Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda väiksem on tõenäosus, et tema kiskja rünnaku ohvriks satub Kasutatakse eluslooduses väga sageli, näiteks meelitavad jaanalinnud teise pesakonna poegi enda omasse, et nende oma poegadel oleks suurem tõenäosus ellu jääda Efekt võib toimida nii ruumis kui ajas elavad gruppides, ajastavad sigimise ühele ja samale ajale (putukad, tsikaadiliigid) Koloniaalsed linnud kombineerivad, pesitsevad tihedates kolooniates enam-vähem korraga Katteefekt Kiskjad ründavad esimest ettejuhtuvat, isendil on suures grupis end kergem varjata Mitme looma püüdmine on keerulisem, saakloomade sagimine hajutab kiskjate tähelepanu Aktiivne kaitse Ühiste jõupingutustega on väikesed ja nõrgad loomad grupis tugevamad Koos võivad pesitseda ka erinevate liikide isendid, et suurendada kaitsevõimet (näiteks pardid ja kajakad)
· Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust, mille poole ujuda).
9. gaasi vakuool - on täidetud gaasiga, hõlbustab vees elavatel bakteritel liikumist. 10. varuainete kogumid - vajalikud tagavaraks(varuvad sooli ja varuaineid). 11. tsütoplasma - poolvedel, valke ja teisi ühendeid sisaldav vesilahus, mis täidab kogu raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1) kerakujulised kerabakterid ehk kokid 2) pulkjad bakterid e batsillid 3) spiraalsed 4) keerdunud e keeritsbakterid 5) jätketega 6) koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) 7) niitjad Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal, selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) kiire paljunemine. c) erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1. autotroofid - sünteesivad ise lähteainetest toitaineid, kasutades kas valgusenergiat või keemilist energiat. a) fotosünteesivad bakterid (väälibakterid, sinikud e
Saavad elada ka siis, kui valgust väga vähe. Samuti on võimelised tootma aineid, mis peatavad võistlevatel organismidel arengu (bakteriotsiinid, antibiootikum tsüanobakteriin). Kagu-Aasias, Aafriaks ja Mehhikos on on sinivetikaid tarvitatud juba sajandeid toiduks. Kasvatamiseks erilised tiigid. Müüakse kapslite ja tablettidena, isegi sokolaadina. Üks suurema liikide arvuga vetikarühm on ränivetikad, umbes 16 000 liiki. Nad on 1-rakulised või koloniaalsed, tavaliselt hõljuvad vabalt mere- või magevees või elavad veekogu põhjas. Arvatavasti tuleb nende arvele ¼ fotosünteesi käigus kogu maakeral sünteesitud orgaanilisest ainest. Neid iseloomustab vetikarakku kattev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sarnaselt Petri tassiga sulguvad teineteise sisse. Pantseritel on väga omapärane pooridest ja kanalitest moodustuv muster, mida kasutatakse liikide eristamiseks. Paljunevad põhiliselt pooldudes.
5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit
a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral. -Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida Leping Iseloomusta Prantsusmaa majandust I maailmsõja järel Prantslaste kaotused päras esimeses maailmasõjas olid suuremad, kui inglastel ja ameeriklastel, sest põhiline lahingutegevus toimus Prantsuse territooriumil. 1920.a. arenes Prantsuse majandus kiiresti sest suurenesid koloniaalsed usaldused, talle maksti reparatsioone ja ElsasLobring oli Prantsuse oma. Prantsusmaast sai võimas tööstusriik, eriti arenesid järgmised tööstusharud: sameti, parfümeeria, kunsti, käsitöö ja igasuguste moekaupade tööstus. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1930.a., kõige rohkem kannatasid traditsionaalsed tööstusharud. Millised olulised muudatused toimusid Suurbritannia sisepoliitikas maailmasõdade vahel?
Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine · Õõnes selgmine närviväät müomeeridele vastavad paarilised närvid
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD
Rakkude mitmekesisus Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad: rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel võimes muuta oma kuju struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded
.................................5 1.5Diatomeede tähtsus ökosüsteemis.......................................................................5 2Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes................................................................6 3Kasutatud allikad.........................................................................................................7 1. Diatomeed 1.1 Üldiseloomustus ja evolutsioon Diatomeed ehk ränivetikad on mikroskoopilised üherakulised või koloniaalsed organismid (Olli, 2014). Ränivetikad on liigirikas rühm, kirjeldatud on ca. 250 perekonda. Lisaks kaasaegsetele liikidele on teada ka suur hulk fossiilseid liike. Diatomeedel on suur tähtsus Maa globaalses süsinikuringes, biogeense räni ringes ja primaarproduktsioonis. Arvatakse, et ränivetikad tekkisid ca. 250 miljonit aastat tagasi. Vanimad fossiilid pärinevad ca 190 miljoni aasta tagusest ajast. Umbes 100 miljonit aastat tagasi saavutasid diatomeed
Hundipiim. Limaseened on primitiivsed organismid, neil puuduvad seentele iseloomulikud seeneniidid ja rakukest esineb ainult eostel. Suurema osa elust on nad amööbitaoliselt muutuva kehakujuga ning toituvad ja liiguvad kulendite abil. Eostest arenevad liikumisvõimelised rändeosed. Vetikad Vetikaid uurivat teadusharu nimetatakse algoloogiaks. Ränivetikad suurima liikide arvuga vetikarühm, ligikaudu 16 000 liiki. Nad on üherakulised või koloniaalsed organismid, kes elavad peamiselt meres ja mageveekogudes, tavaliselt hõljuvad nad vabalt vees või veekogude põhjas. Väga tähtsad fütoplanktoni koostisosad, olised vee hapnikuga varustajad ning toiduks fütoplanktolnist toituvatele veeloomadele. Ränivetika iseloomulikumaks tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sulguvad teineteise sisse. Kuna igal
koorikloomad) ja mitmesuguste loomade(usside, koorikloomade, limuste,kalade) monad ja vastsed. Kalade vees hõljuvate marjaterade ja vastsete tähistamiseks kasutatakse nimetust ihtüoplankton. LÄÄNEMERE FÜTOPLANKTON- liigiline koostis oleneb otseselt selles veekogus valistevatest tingimustest, esmajooned soolsusest, mis enamasti määrab ära ka üksikute liikide leviku ulatuse Läänemeres. Tähtsamad rühmad: 1. Sinivetikad algelise ehitusega üherakulised ja koloniaalsed vetikad, mida iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees, riimvees ja taluvad soolsust kuni 8 promilli. Arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. 2. Viburvetikad Läänemere planktonis kõige rikkalikumalt esindatud vaguviburvetikad, mida isel tselluloosist plaadikestest koosnev rüü ning sellel olevad ring- ja pikivagu. Enamik like on merelise päritoluga
Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast – elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides – sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse „kurtisaanid“, berberi tüdrukud, tõelised kallimad, mitu abielu ja kirjanduslikud toetajad). Elust Perekonnal koloniaalsed sidemed juba 18.sajandist, mil suur varandus lubas vana-vana- vanaisal end siduda aristokraadiga. Vanaisa oli anglikaani preester, kes Austraalias ja Indias paganaid ümber kasvatas. Isa oli oopiumiagendi alasaadiku abi – pidi jälgima, et oopiumimoonikasvatajad tegutseks viljakalt ja tõhusalt. Eris Arthur Blair (Orwelli nime võttis 1933) sündis 25.juunil 1903 Indias. Süütunne oma koloniaalse pärandi, kodanliku päritolu, sünnipärase snobismi ja elitaarse hariduse pärast. Koolist
Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse ,,kurtisaanid", berberi tüdrukud, tõelised kallimad, mitu abielu ja kirjanduslikud toetajad). Elust Perekonnal koloniaalsed sidemed juba 18.sajandist, mil suur varandus lubas vana-vana- vanaisal end siduda aristokraadiga. Vanaisa oli anglikaani preester, kes Austraalias ja Indias paganaid ümber kasvatas. Isa oli oopiumiagendi alasaadiku abi pidi jälgima, et oopiumimoonikasvatajad tegutseks viljakalt ja tõhusalt. Eris Arthur Blair (Orwelli nime võttis 1933) sündis 25.juunil 1903 Indias. Süütunne oma koloniaalse pärandi, kodanliku päritolu, sünnipärase snobismi ja elitaarse hariduse pärast. Koolist
3. struktuuri keerukuses erinevaid rakke : -rakkude ehituse alusel jagunevad organismid 1. prokarüoodid (eeltuumsed, ei moodusta hulkrakseid organisme) 2. eukarüoodid (päristuumsed taime-, looma- ja seenerakud.) -hulkraksetel organismidel eristuvad funktsiooni ja ehituse alusel koed. Prokarüoodid -on kindlasti: 1. rakumembraan 2. tsütoplasma 3. kromosoom 4. DNA molekul (1 rõngaskromosoom) 5. ribosoomid -prokarüoodid on üherakulised üksielavad või ka koloniaalsed organismid -prokarüootidel on rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid -hulkrakseid organisme moodustavad päristuumsed rakud -on kindlasti: 1. membraaniga ümbritsetud rakutuum 2. teised membraaniga ümbritsetud organellid 3. RNA süntees ja valgusüntees on ruumiliselt eraldatud (toimuvad vastavalt tuumas ja tsütoplasmas) 4. rakus on tsütoskelett Loomarakk : -rakutuum -kõiki organelle ümbritseb membraan -mitokondrid -Golgi kompleks -lüsosoomid
See klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti hargnenud gastrovaskulaarsüsteemiga, hästiarenenud meeleelunditega ja nõrga polüpoidse põlvkonnaga. Suguproduktid tekivad neil entodermis. Karikloomad on eranditult meres elavad loomad, mõned neist on väga suured. Nii võib näiteks Põhja-Jäämeres elava meriseene (Cyanea arctica) kummiku läbimõõt ulatuda üle 2 m ja kombitsate pikkus kuni 30 m. KLASS ÕISLOOMAD hobumeriroos, seenkorall Sellesse klassi kuuluvad üksikud või koloniaalsed polüübid, kel on ektodermaalne neel, kambriteks jaotunud siseõõs ja entodermaalsed suguproduktid. HÕIMKOND KAMMLOOMAD: Meritikker, veenusevöö, nudikammloom õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulelund) DIVISIO: bilateria (triplastica) – kahekülgsed (kolmelehtsed) SUBDIVISO: protostomia- esmassuused 2 HÕIMKOND: LAMEUSSID Tunnused: bilateraalne sümmeetria
hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad
hõljuvad põhjaloomad - toituvad planktonit - mõlemad kehaotsad - filtreerides teravad - tuunika ehk mantel - selja- kõhu- ja sabauim - (välistoes) CL VÕRDLUS: Merituped Ripikloomad Meritünnikud - üle 1900 liigi - 70 liiki - 70 liiki - üksikud/ koloniaalsed - ehitavad avara maja - suured kolooniad - kinnitunud - seljakeelikuga saba - vees hõljuvad 47 SubPH Süstikkalad cephalochordata LEVIK: meres, põhjaloomad LIIKIDE ARV: 30 PALJUNEMINE: lahksugulised, koevad vette EHITUS: - mõlemad kehaotsad teravad - selja-, kõhu- ja sabauim - veri värvitu ANATOOMIA JOONIS: VÕRDLUS TEISTE KALADE KLASSIDEGA:
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees
Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva Suguline protsess: hüüfide tippudel arenevate sugurakkude ühinemisel moodustub puhkeos--> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. VETIKAD: Tekkinud ja elanud vees peaaegu muutumatutena terveid aegkondi. Üherakulised koloniaalsed on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenenud paljurakulisteks meetritepikkusteks keerulisteks eristunud kudedega organismideks. Põlvnemine viburloomadest. Klorofülli sisaldavad autotroofsed taimelaadsed ja värvusetud heterotroofsed loomalaadsed organismid. Vetikate toitumine: Enamik sisaldab klorofülli (roheline, kuid võib ka punaseid pigmente olla) ja toitub autotroofselt. Vetikate ehitus: Tallus üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, niitjas või plaatjas.
Postmodernism Sotsiaalse konstruktsionismi metateooria areng 6. Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Süveneb arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab maailma Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele Mida teha uurimuse käigus saavutatud teadmisega? Esiplaanile kerkivad uurimusega seotud eetilised probleemid 7. Uus aastatuhat Globaliseerumisega seotud uued probleemid, teooriad ja meetodid Uute teooriate tekkimine ja arendamine (rassi teooriad, post-koloniaalsed teooriad; migratsiooni uuringud ja teooriad, HIV/AIDS uuringud, Queer-teooria jt) Maailma mitmekesisus ja ühtsustamine: sarnasused ja erinevused Üks keel – erinevad tähendused Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised väljundid Alates 1995 ilmub ajakiri Qualitative Inqury SAGE Pub. (USA Illinois University) Alates 2001 Ilmub ajakiri Qualitative Research SAGE Pub. (UK Cardiff University) Seitsmes moment Kvalitatiivne sotsiaaltöö-uurimus:
Kui esimestel rüüstatakse pesi keskmiselt vähem kui teistel, leiab tööhüpotees kinnitust. Vastasel korral tuleb tööhüpotees kõrvale heita ja tunnistada õigeks nullhüpotees, mille kohaselt koloniaalsel pesitsemiskäitumisel uurija poolt eeldatud mõju ei ole. Prognooside kontrollimise meetodeid võib omakorda jagada nelja kategooriasse: Vaatlused. Lihtsamatel juhtudel piisab juba põhjalikust vaatlemisest, et hüpoteesile kinnitust saada. Näiteks nähes korduvalt pealt, kui edukalt koloniaalsed isendid üheskoos endast suuremat vaenlast ründavad, võime hüpoteesi suure tõenäosusega kinnitatuks lugeda. Kuid enamasti jääb paljast vaatlusest väheks, et tööhüpoteesi kehtivuses piisavalt kindlad olla. Siintoodud näitegi puhul võib vastu vaielda, et kuigi koloonias pesitsevad isendid vaenlasele hulgakesi vastu saavad, jäävad üksikult pesitsevate isendite pesad see-eest kiskjatele sagedamini hoopis märkamatuks. Tihti pole pikaajalisteks vaatlusteks ka lihtsalt aega või
-rohevetikate vöönd -punavetikate vöönd -asub meetri sügavusel -ulatuvad kõige sügavamale -pakub varju ja toitu veeloomadele -kohastunud vähese valgusega -üheaastased taimed -punavetikate vahel on rohkesti rannakarp -pruunvetikate, sh. põisadru vöönd Läänemere fütoplakton -liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad
Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks koloniaalsed polüübid ja võsundpüsikud. Kõigi organite uuenemisvõime korral on sobivate keskkonnatingimuste püsimisel kännise eluiga piiramatu. Ramet (haru- ehk osaorganism) – potentsiaalselt iseseisev, kõigi elutegevuseks vajalike organitega osa kännisest (nt soontaimedel juured, lehed, vars). 28.Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. Elutsükkel – elujärkude järjestus organismi mingist elujärgust järglaste sama elujärguni. Isendi elukäik
Selts: Liblikalised tiibu katavad värilised soomused, toituvad õienektarist ja puumahlast, imilont, vastsed taimetoidulised röövikud Selts: Kiletiivalised 2p kilejaid lennutiibu, tagatiivad väiksemad. mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, vaablased. Selts: Kahetiivalised 2kilejat lennutiiba. kärbselised ja sääselised tagatiivad muutunud sumistiteks, vastseid nim vakladeks 10. Hõimkond Sammalloomad (Ectoprocta) Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta). 11. Hõimkond Ripskõhtsed ehk Gastrotrihhid (Gastrotricha) Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külgkas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees.
- Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid. - Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms. Vastupanu: - Vägivallaga vastupanemine - Keeldumine koostööst - Poolrituaalsed enesetapud - Indias M.Gandhi ajal vägivallatu vastupanu Kolonialism mõjub ka kolonialistile, luues koloniaalmentaliteedi. Immanuel Wallerstein. The Modern World-System (1974). Metropol ehk keskus (koloniaalsed emamaad). Perifeeria (kolooniad ja muud sõltlasriigid) Tõeline perifeeria Semiperifeeria (Aafrika ja Ladina-Ameerika) (Ida-Euroopa) Väline ala (Kesk-Aasia, Hiina) Miks keskmes Euroopa? 1) Majanduslik surve (optimaalse tootlikkuse lagi oli juba saavutatud
sigimiseks.N: Gordius aquaticus. 23. Meie magevetes elavad ümarussid on jagunemata kehaga, nahk on neil sile ja värvitu. Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete. Enamik on mikroskoopilised, mõni kuni 10 mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest. Toituvad orgaanilisest ainest, mis settib veekogude põhja. 24. Kummarloomad. Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Ripsmeline vastne. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Põlvnemine vaieldav. Varem ühendati sammalloomadega (Bryozoa, Ectoprocta). Mõlemail on teisene, kuigi mittetäielik, kiireline sümmeetria
alles täiskasvanuna ja ainult sigimiseks, siis enam ei toitu. 24. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus Kummarloomade ehitus: Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Eluviis: Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Nii sammalloomadel kui ka kummarloomadel on teisene, kuigi mittetäielik sümmeetria. Sammalloomad: ehitus/eluviis: olemas teisene kehaõõs, koloniaalselt elavad, moodustavad taimi meenutavaid kolooniaid; olemas nii pehme- kui ka lubitoesega sammalloomi; zoo-oidid on ehituselt ja talitluselt erinevad: esimesed on lofofooriga (kombitsapärg), normaalse sooltoruga, toodavad suguprodukte; teised zoo-oidid
kokku Venemaa ja Austria-Ungari huvid · Olid moodustunud kaks riikide blokki Keskriigid / Kolmik liit (Saksamaa, Austria- Ungari ja Itaalia, Türgi) ning Antant (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa). · Olukord natuke sarnane "külma sõja" perioodiga (võidurelvastumine, jäigad liidusuhted jne.). · Türgi orienteerus Saksamaale ja Austria-Ungarile, kellest esimesel olid salajased koloniaalsed plaanid Türgi suhtes (Berliin-Istanbul-Bagdad-Basra raudtee). Türgi tohutu välisvõla katteks. · Ülejäänud Euroopa riigid (Hispaania, Portugal Põhjamaad, Sveits, Beneluximaad, Albaania) püüdsid hoida oma neutraliteeti ja jääda väljapoole blokke. · Balkani sõjad olid näidanud, et Balkanil on võimalikud täiesti ettearvamatud ja kiirelt muutuvad stsenaariumid. Esimene Maailmasõda · Ohvrite arvult suurim sõjaline konflikt. 25-28 miljoni ümber
1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn
kindlustab raku liikumise keskkonnas. Vibur pannakse käima ratasülekandega - unikaalne. 9)Gaasi vakuool - On täidetud gaasiga. hõlbustab vees elavatel bakteritel liikumist. 10)Varuainete kogumid - Vajalikud tagavaraks.(varuvad sooli ja varuaineid) 11)Tsütoplasma - Poolvedel valke ja teisi ühendeid sisaldav vesilahus, mis täidab kogu raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1)Kerakujulised 2)Pulkjad 3) spiraalsed 4)Keerdunud(kruvi) 5)Jätketega 6)Koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal. Selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) Kiire paljunemine. c) Erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1)Autotroofid(sünteesivad ise lähteainetest toitaineid. a) fotosünteesivad bakterid(väälibakterid, sinikud e. tsüaanobakterid. eineb taimne
maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides.
maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides.
1898 a Hispaania-Ameerika sõda, kui USA hakkas toetama Kuubal ja Filipiinidel toimuvat rahvuslik- vabastuslikku liikumist Sõda toimus Kuubal, USA sai endale Filipiinid ja Puerto Rico, hiljem Hawaii saared. Euroopa koloniaalne ekspansioon Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused (valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud eesmärgid, poliitiline huvi, rahvuslik uhkus, sotsiaalne-demograafiline surve). Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. + need põhjused, mis juba paksult välja toodid on. Imperialismi ajastul 19. sajandi alguspoolel hinnati kolooniate tähtsust üle, nende abil loodeti saavutada autoarkia ehk sõltumatus maailmakonkurentsist ja tooraineallikatest tingitud majanduskriisidest, samal ajal säilitades elatustase, mida näis ähvardavat ülerahvastatus ning kasvavad nõudmised
maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides.
annaabi.ee 
