3 Arhitektuuri kirjeldus Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. (Saarema Muuseum 2007) Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga (külg 42,5m) kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register)
Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK
Kunstiajalugu renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid
Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus. Elati enamasti tihedalt koos. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Linnaoludes oli käitumiskoodi omandamine ülimalt oluline. Sellest võis sõltuda isiklik au ja mõnikord koguni elu. Näiteks oli ohtlik teha kohatuid zeste mõne pühapaiga ligiduses või riivata teise isiku head nime. Õige käitumine ei
Tänu temale kujunes inimestel kujutlusvõime Maa suurusest. Tähtsal kohal Hellenistlikul perioodil oli filosoofia. Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele . Epikuros ja tema järglased uskusid et kuna me kõik koosneme aatomitest, siis surm on vaid hingeaatomite lagunemine. Arhitektuur Hellenismi ajajärgul olid ilmalikud hooned nagu: raamatukogud ,lossid, teatrid ja koolid. Aleksandria linnas valmis üks ainulaadsemaid ehitisi ,tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tuntuimad on Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju samuti ka Lakoonika grupp. Praegusel ajal võetakse neist palju eeskuju ning on äärmiselt kõrgelt hinnatud. Kreeka maalikunst ei jäänud maha teistest kunsti aladest
sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt
ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad, Romuluse hauale püstitatud piilar vanima teadaoleva raidkirjaga. 4. Millal ehitati Pont-du-Gard? 1 saj. e.m.a. 5. Mis otstarve oli ehitisel Pont-du-Gard Suur kolmekorruseline akvedukt, tõi linna vett üle Gardi oru. 6. Mis otstarvet täitis Colosseum? Kirjelda selle Ringikujuline, neljakorruseline, mahutas 50 tuhat välimust, mahutavust, korruseid! pealtvaatajat, tõusvad pingiread .Lõbustusasutus, amfiteater, kasutati algul gladiaatorite võtlusteks, hiljem võitlusteks loomadega.. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud
Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad
arhitektuurile. Tartu Ülikooli peahoone fassaad on lihtsa ja range joonega, mõjudes ühtaegu soliidselt ja elegantselt. Fassaadi keskmes tõuseb esile võimas portikus, mille kuus toskaana sammast toetavad kolmnurkviilu. See sammaskoda, mille keskelt avaneb sissepääs teadmiste templisse, on ühtlasi eesti rahva hariduspüüdluste sümboliks. Sama motiiv kordub pilastritena hoone tagaküljel, kus asuvad ka ehituse alguse- ja lõpudaatumitega graniittahvlid. Kõrgklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline hoone on paigutatud ajastule iseloomulikult veidi eenduvale soklile, millelt kerkib rustikaga kaunistatud esimene korrus. Ülakorruste siledat seinapinda ehivad vaid akantuslehtedest ornamendid akende all motiiv, mis viitab veel 18. sajandi arhitektuurile. Hoone ülaosa ümbritseb triglüüfidega friis ning hammaslõikes katuseääris. 1998. aastal taastati Krause-aegse maketi järgi fassaadi esialgne värvigamma valgete sammastega
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin-
· Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks. Lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ja kujude ning maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega. · Mõisahooned Eestis. Barokkstiil on eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma mõisate ehitamises, näiteks Palmses.
Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit. Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid. Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses läbi hästi valvatus väravate kaudu ning linna südameks oli turuplats, mida ääristasid ka väiksed poed
Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti. Esile hakati tõstma ka indiviide. Nt Donatello. Andre del Verrocchio. Maalikunst. Hakatakse taas kujutama antiikmütoloogia teemasi
Ehitati mitu uut bastioni: Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid. Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. Barokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad. iluae
varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. Palazzo Strozzi asub Firenzes. Selle palee lasi endale ehitada Filippo Strozzi, kes oli Medici rivaal
figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo]
danskerit. Samuti leidub väheldane siseõu. Sellel hoonel olid silindervõlvid, mis oid massiivsed ja paksud. Et müürid oleksid vastupidavamad ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli pime. Märkasime ka raevangla hoonel akende vähesust ning nende olemasolul olid need väikesed ja kitsad. Samuti leidus ka laes ristvõlve, kuid domineerisid siiski eelpool mainitud silindervõlvid. Vanglamaja oli kitsas, kolmekorruseline tüüpiline keskaja hoone. Sarnanes välimuselt kaupmehe hoonele. Katusel on ka hiljuti ehitatud kaubaluuk, mis ei pärine keskajast. Portaalini viib niššidega paariastmeline trepp. Portaal, mis asus põhjas, on kitsas ja tagasihoidlik, see on tehtud paekivist. Üldiselt portaalid seest ja väljastpoolt ei erine, kõik on identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele.
2)Asukoht = Kreekas Rhodose saarel. 3)Kirjeldus = Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. 4)Saatus = Koloss ei ole enam alles. 5)Huvitavat teaet = 653. aastal müüdi kolossi jäänused vanametallina Süüria kaupmehele. Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. 6 Pharose tuletorn aleksandrias. 1)Ehitamis aeg = 279 eKr. 2)Asukoht = Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. 3)Kirjeldus = Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. 4)Saatus = Tuletorn ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Pharose tuletorn oli ka vaatluspunkt ja kindlus. Võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. 7 Kasutatut kirjandus. (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid (23.01.2010) (2) http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad (23.01.2010)
mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati teistele prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli CLAUDE PERRAULT. · Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele korrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi.
Mida tähendab väärtus on isiksuse vaba Renessanss Kirjuta ajaline periood sõna renessanss ja miks see kasutusele võeti? areng . 15.-16. sajand itaalia keeles - taassünd. Ajastut Kolmekorruseline neljast tiivast koosnev iseloomustas Nimi Taavet autor Michelangelo nelinurkse eemaldumine sisseõuega, madala katusega ehitus on
Renessanssiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud mud Roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Endist kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. Palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt, ülespoole. Ehitati pankuritele & rikastele, kes olid ühtlasi helded kunsti toetajad. 4. Renessanssiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada
maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed. Ghiberti skulptor Firenze toomkiriku papistuksed. Kuntsnikud hakkasid ennast töödesse tegema. Donatello- skulptor Tema tööks on Püha Jüri kahe meetrine marmorkuju. Pärast antiikaega esimene vabafiguur
suuremaid Euroopas. Nii filmidest, raamatutest kui ka vanavanemate juttudest võib aru saada, kui hoolega lapsed jõuluvana tulekuks valmistusid ning kui suure hoolega õpiti igasugu tantse, laule ja luuletusi, et neile mõeldud pakid välja lunastada. Argipäeva üha vabama kasvatuse valguses on ka see kena tava hääbumas ning ära hellitatud lapsed pinnivad vanematelt lihtsalt kerget saaki välja. Aastakümneid tagasi, kui iga nurga peal ei kõrgunud kolmekorruseline supermarket meisterdati enamus kinke ise ja kõik oli väga läbi mõeldud ning korralikult ette planeeritud. Mõned kingivad aga praegu jõuludeks raha. Meie aja ühiskond ei saa enam kunagi tunda vana head jõulupühade ehedust ja südamlikkust. Tundmatuseni on muutunud ka väiksemate kalendripühade järgi talitamine ning igapäevased tööd-toimetused. Karjalaskepäev, jüriöö, toomapäev dekaadi möödudes ei ole noored lapsed nendest nimetustest ehk kuulnudki
itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega
Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi)
väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid ühendatud ühtseks tervikuks, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda, ruum näib jätkuvat laemaalil ja lõppevat taevaga. 3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4. Louis XIV lasi rajada jahilossi kohale suurejoonelise Versailles lossi. 5. Versailles loss - oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see ehitis endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline, pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue, peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pugatud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn
(21. juuli 1899 Oak Park, Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv.
4. Mis on kuldlõige? Kuidas on see seotud kunstiga? Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks nii, et suurem osa suhtuks väiksemasse samuti, kui terve lõik suhtuks suuremasse. Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1.61803398875. Renessansi aegadest saati paljude kunsti ja arhitektuuri teoste avandamisel lähtutud kuldlõikest. 5. Kirjelda palazzot! Kolmekorruseline, neli tiiba ja keskel siseõu. Madala katusega ehitus, antiigipärased võtted ja kaunistused. Esimene korrus massiivsem ja lihtsam, teine korrus kergema ilmega, kolmas korrus kõige peenem, kergem ja kaunim. Kadus ära gootipärane teravkaar, selle asemel ümarkaar või nelinurk. 6. Milline oli skulptuur renessansi ajal (võta kokku põhitunnused, ei pea eraldi tundma vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku!)?
värvivalik, teoseid: "DANAE", "AUTOPORTREE SASKIAGA", "ÖINE VAHTKOND", "KADUNUD POJA TAGASITULEK" Esimene varabaroki arhitekt Prantsusmaal oli Francois Mansart teda iseloomustavad kürged katused, eraldi osadel eraldi katused, temal pärineb mõiste mansartkorrus katuse alla paigutatud lisakorrus. Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE'I LOSS arhitekt Claude Perrault, fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad pidulik ja rahulik. VERSAILLES' LOSS arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun, pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega
ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks.
· Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Toolse kivikindlus Toolse kivikindlus on ehitatud randa ja arvatavati tolleaegsele sadamakohale. Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581. aastal Pontus de la Gardie võiduka retke käigus vallutasid linnuse rootslased
suunamist ja varje. ,,Püha kolmainsus" (fresko) · Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste erakunstnik. ,,Kevad" ,,Venuse sünd" Kokkuvõte Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis. Arhitektuuri koha pealt võeti renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Hakati tegema monumentaalskulptuuri. 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid.
väljaütlemist andis punasärkide kapten Feri Ats noormehele au. Viimane Sõda Pal-tänava poiste krundi pärast- Pal-tänava poisid võitsid. Võtsid punasärgid pantvangiks. Poisid loopisid vastlastel silmad liivatäis, ja topisid pantvangid onnidesse. Selles sõjas ei osalenud haige suurepalavikuga noormees Nemecsek. Sõjalõpuks hiilis kodust Nemecsek oma kambale appi ja püüdis punaväe kapteni kinni minestades tema ees. Krunt- Raamatulõpus: Kaevati krunt üles, et ehitada kolmekorruseline maja. Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Väiksematesse tülidesse ei seganud ta kunagi vahele, isegi kui teda vahekohtunikuks kutsuti
arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828)
· 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone, mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole kunagi õnnestunud tormijooksuga vallutada. · Eestis on 20. sajandi lõpus ja 21
o Kaari kandsid piilarid [baasi ja kapiteelita sambad] o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. ROMAANI BASIILIKA OSAD, TÜÜPILINE PÕHIPLAAN Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi = trifoorum. Kui müüris käiku ei olnud ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifoorumiga. Sageli võis kesklööv olla järelikult kolmekorruseline. Ehitustehniliselt oli kõige raskem ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata, oskuste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks oli ammutuntud silindervõlv. o Oli raske o Sai katta ainult kitsaid ruume Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees
saagisid laudsepad tünnilaudu.. 4 Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud.
Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gilde, vaid teatud kaupade tootjad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. Keskaegsed merekaupmehed moodustasid Hansa liidu. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Hansalinnade hulgas olid ka Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 1 Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnakäikudel,hulgused, üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarkud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele
korda teha. Praeguse raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani. Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale, hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartuss peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil. Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud
antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju muutusi laulus Liturgiline draama ✾ liturgiline draama on treatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl
tõrju vaenlast), osaliselt säilinud kaks (Pilsticker- nooleteritajja ja Landskrone- maakroon). Täielikult säilinud vaid Pikk Hermann 1371. aastal valminud Pika Hermanni tornpaikneb Toompea lossi edelanurgas Alguses oli selle kõrguseks 35m, kuid hiljem ehitati kõrgmekas (16. saj) ning selle kõrguseks sai 45,5m, jalamilt on kõrguseks 50,2m. Torni läbimõõt on 9,5m. Pikk Hermann oli alguses kolmekorruseline. Esimene korrus oli kõrge ning kasutati arvatavasti laona. Sellesse pääses vaid teise korruse põrandaluugi kaudu. Torni tippu viiv trepp on kitsas ning 215 astmega. Tornis asus ka hüpokaustkütte põhimõttel töötanud kerisahi. Pikk Hermann, saksa keeles Lange Hermann, tähendab tõlkes pikk sõjamees ehk pealik ja tuleneb keskajal ihaletud kangelase Hermanni lugudest; niisugune nimi anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele
foto 5), veidi eemal paiknes samas stiilis valitsejamaja (viimane kaasajal hävinud). Teenijatemaja ees paikneb väike tiik. (foto 5) 3.5 Meierei 8 Majandushooned paiknesid enamikus peahoonest põhja pool, neist vaatamisväärsem on kahekümnenda sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei.(vt.foto 6) (foto 6) 4. MÕISA PARK 9 Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool-hooned läbisegi teedega, sekka ka pargipuid jms, siis hoone tagaküljel paiknes suur mõisapark. Majandushooneid seal ei olnud; ainsateks ehitisteks olid seal,aednikumaja, lehtlad, tiigid.Kui mõisahoone ringi
Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss
Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt. Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Loss on paljude andekate arhitektide. 9.Rokokoo arhitektuuri- Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid
dekoratsioone. Katusel on palju tornikesi. *Fointainebleau loss- selle ehitamise juures kujuneb Fointenbleau koolkond, mis kujuneb maneristlikuks koolkonnaks. Tornid, kindlusarhitektuur, palazzolik. Sest rikkalik ja kaunistatud- marmor, kuld( see oli ka napoleonide residents). Louvre'i loss- tähtsaim loss Pariisis. 16.sajandil lammutati seal olnud kindlus ja hakati ehitama lossi( 16-18.saj). Louvre'i ehitusega tegeles ka Pierre Lescot- on osaliselt fassaadi autor. Tema ehitatud tiib on kolmekorruseline, puhtalt renessansslik- kaunistused ja nisid. SKULPTUUR Louvre'i fassaadi skulptuuride autor- Jean Goujon. Tema kuulsaim teos on süütute kaevu reljeefid( see on purskaev), asuvad praegu Louvreis. Nümfide figuurid on väga maneristlikud. Väga meisterlikult on kujutatud riiet. Nümfid on elavamad kui olid kujud Foin. Koolkonnas. Skulptorite tähtsaimad tööd olid hauamonumendid. Mõned tegid keskaegseid, aga uue lähenemise leidis Germain Pilon
1.Romaan algab täpse ajalise määratlusega. Millal? 1819. aastal. 2. Tegevuspaik: proua Vauquer pansion. a) kirjelda seda miljööd, too näiteid teosest. Asub Neuve-Sainte-Genevieve'I tänava lõpus. Kolm korrust. Pansioni fassaad on aiakese poole. Piki fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee. Muretuimgi inimene hakkab seal nukrutsema. Majad on mornid ja müürid lõhnavad vangla järgi. Ükski kvartal pole hirmsam ja tundmatum. Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ja õle võõbatud jõleda kollase värviga. Hoone tagaon umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. "Siin valitseb viletsus ilma poeesiata, kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus." b) jutusta pansioni asukatest (s
Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Seda nimetatakse rustikaks. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid,
Arvukate madalike ja veealuste kal- jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist
väiksemaid saale ja ruume kus korraldatakse väiksemaid üritusi ning vastuvõtte. Kolmandal korrusel asub presidendi kabinet ja tema vanem personali kontorid ning ootesaalid. Neljandal korrusel asub suur ootesaali piirkond ning riigiametnikude kontorid. Palee:http://en.wikipedia.org/wiki/Pal%C3%A1cio_do_Planalto Pilt:http://25.media.tumblr.com/tumblr_m1yy1rBouH1qadkcno1_1280.jpg 2.4 Alvorado palee Brasilia linnas asuv kolmekorruseline Alvorado paale on Brasiilia presidendi ametlikuks elukohaks. Hoone projekteerinud Oscar Niemeyeri projekti aluseks oli lihtsus ja kaasaegsus, hoonet hakati ehitama 3. Aprillil aastal 1957 ning lõpetati 30. juunil aastal 1958. Aastal 2004 tehti sellele hoonele kõige põhjalikum ning ulatuslikum restaureerimine palee ajaloos. Projekt võttis aega 2 aastat ning läks maksma 18 400 00 dollarit. Palee:http://en.wikipedia.org/wiki/Pal%C3%A1cio_da_Alvorada Pilt:https://upload.wikimedia
annaabi.ee 
