vesifaas on dispergeeritud õli tilkades , mis on omakorda dispergeeritud teises vesifaasis saades v/õ/v emulsiooni. Sarnaselt saab teha ka õ/v/õ ravimvormi. Kahjuks on mitmesed emulsioonid vähem stabiilsed, kuigi kasutatakse alternatiivseid emulgaatoreid lisaks traditsioonilistele emulgaatoritele, et parandada füüsikalist stabiilsust. Stabiilse emulsiooni definitsioon on, et gloobulid säilitavad oma esialgsed omadused ja jäävad jaotatult püsima pidevasse faasi. Kolloidsed emulsioonid on püsivad, mis tähendab et üks faas püsib hajutatult teises faasis üle aja. Mitte-kolloidsed emulsioonid on ebastaiiblsed ja kalduvad eralduma üksteisest, moodustamaks kihte. Hea näide on kui jätta piim seisma, siis kerkib koor peale nii saadi vanasti ka koort. Isetehtud õli ja veiniäädika salatikaste on ebapüsiv emulsioon, mis kiiresti eraldub, kui just ei raputata seda pidevalt. Kasutatud kirjandus: · Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituut. http://www.ut
Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused Ilmastik- suhteliselt pika ajavahemiku ilmade reziim Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub Vii läbi seitsme päeva ilmavaatlus, kus võrdled Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Paide ja Kuressaare ilmastiku nähtust(pilvine, päikesepaisteline, sajune), temperatuuri, tuule
Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde
äärekihtides suhkru ja valgu koostisosade vahel ühendid nn melanoidid. Need pruunistuvad. Melanoidid annavad tootele värvi ja maitset. Melanoidide moodustumisel tekib ka kõrvalprodukte, mis kujundavad leiva aroomi. Melanoidide moodustamist kiirendab temperatuuri tõus. 140-150 °C juures moodustub koorikus lahustunud suhkrust pruun karamellsuhkur. 73. Sisu moodustumine Mitmesugused protsessid mikroorganismide elutegevus, bioloogilised ja kolloidsed protsessid. Mikroorganismide elutegevus pärmseente tekitatud käärimine ja gaaside moodustumine elavneb koos temp tõusuga kuni 35 °C-ni (intensiivse käärimise piir). 74. Pärmseente elutegevus lakkab 50 °C juures, PHB-l 60-70 °C. Mikroorganismid surevad. Biokeemilised protsessid - CO2, piimhappe, äädikhappe jne moodustumine jätkub ka küpsemise ajal, kuni MO-d on veel aktiivsed. Tärklis kliisterdub, muutub dekstriinideks ja maltoosiks -> tärklise hulk väheneb.
Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle *Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused:lahustuvus Kolloidsete sademete koagulatsioon: Koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed:Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu katioonidele ja anioonidele, mis on seotud osakeste pinnale, seda nimetatakse adsorptsiooniks. Ag+, mis on seotud AgCl pinnale tõmbab ligi anioone, sarnaselt Cl- tõmbavad ligi
kohalik hüpopigmentatsioon (leukodermia) 84. Mis on mineraaldüstroofiad? Iseloomusta seda. Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetus häire. Tavaliselt avaldub kivide tekkes. 85. Mis on kivid? Mis neid tekitab? Kuidas jaotatakse? Kivid e konkremendid on kõva konsistensiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmete viimajuhades soolade väljaladestumise tõttu. Tekkepõhjused: ainevahetus häiritud, põletik. Jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud kivid. 86. Mis on sapikivid?Mis on kusekivid? Nende tunnused Kolesteroolkivid, pigmentkivid, lubikivid, segakivid. Morfoloogilised tunnused: sapipõie põletik, maksakoolika, haavandumine ja perfotmatsioon, sapipõies ja ikterus, liited, ümbritsevate kudede põletikperikolesitiit. Uraatkivid, oksalaatkivid, fosfaatkivid, leibkivid. Morfoloogilised tunnused: neeruvaagna põletik, neerukoolika, neeruvaagna laienemine, vesikottneet, mädakottneer. 87
Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites ( külmakindlus ja veekindlus ) ega kolletes korstendes madalam tulekindlus savitellistest. Odavam. 10. Loetle põhilisi kipsplaadi kasutuskohti. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena 11. Bituumenite omadused- positiivsed ja negatiivsed. Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks
B) Heitvee koostis ja omadused *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum alljärgnevatesse rühmadesse: *Lahustumatud osised jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast *Kolloidsed osised *Lahustunud osised nende tekkimist *Üldist jäätmete kogust tuleb vähendada 2. Looduslikult pärit.-lt jag heitvees olevad ained: (tekkeallikad) *Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba *Mineraalseks (liiv, savi) *Orgaaniliseks (taimne ja väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast lub loomne) reostusnormidele, ohust juba keskk ja inimeste tervist
Madal SÜK->domineerib suurenemine-> kristalne sade Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Kolloidsete sademete koagulatsioon- koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed: Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu katioonidele ja anioonidele, mis on seotud osakeste pinnale, seda nimetatakse adsorptsiooniks.
eksogeensed: tätoveering. Melaniin on kaitsepigment Mineraaldüstroofia Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetushäired Kivid ehk konkremendid on kõva konsistentsiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmetes viimajuhades oolade välja ladestumise tõttu. Olulisem nendest on Ca sisalduse muutus kaltsiumsoolade langus. Kivide tekkepõhjused: ● ainevahetuse häired ● sekreedi pais ● põletik Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused: ● füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine
Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust. Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil.
vahtpolüstürool, pimsskivi Näide: kuldklaas silikageel, opaal 2. Mille alusel klassifitseeritakse kolloidsüsteeme? Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed 3. Milliseid meetodeid kasutatakse kolloidsüsteemide valmistamiseks? Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest
Selline trend oli jälgitav 1999 aastal, samas 2000. a oli toorpiima kvaliteet stabiilne. Aretusprogrammidega on õnnestunud lehmade poolt toodetava piima kogust ja kvaliteeti oluliselt suurendada. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 87,3% vett ja 12,7% kuivainet, mis omakorda koosneb keskmiselt 3,9% rasvast, 3,2% valgust, 4,7% piimasuhkrust ehk laktoosist ja 0,9% moodustavad mineraalained ja vitamiinid. Komponendid esinevad piimas erineval füüsilisel kujul, näiteks lahustunud laktoos, kolloidsed valgud ja vees emulgeeritud lipiidid. 2000.aastal hakati toetama riiklikult Eesti maatõugu kui ohustatud tõugu ja sellest ajast alates hakkas maatõugu lehmade arv jälle kasvama. Eesti punane ja Eesti musta-valgekirju. Maailma juhtivaim piimatootja on USA 68303008 tonniga aastas. http://www.agri.ee/trykised/aastaraamatud/aastaraamat04/02.html Antud kursusetöö eesmärgiks on määrata kindlaks piima tootmise muutust
kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav joud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on
-kanal.detailid. +*kiire tardu.*kivis.ei kahane,võima.valmis.täpse.kuj.&suuru.tooteid.mehan. Suht.kerges.töödel.- *väike tug*nõrk veekind.46.Betoonikivid:Uni-kivid>valmis.pak.63&83mm.Esimesed.sobiv.põhili. Kõnnite.silluta,teised sõidut.Bet.tellis>valmis.peeneterali.bet.,mille vb lisatud pigmente,annavad värvi.kivid.Nt Columbia-kive(silde v.murt.pin`ga)kasu.hoonete välisvooder.`ks.Paksus 57v.90mm- Külmakind.vastab viimis.telli.kehtes.nõu`le. 11-teema: 47.Bitumen.olemus&kasut.>kolloidsed süsi-vesinikühend.Hea kleepuvus,(erin.sidea.)ei kivistu,veetihedad(vees lahustu.)>kasut.hüdroisolat. materj.tootmisel,hea keemilise püsivus.(taluv. happeid).Värvilt tumepruunid v.mustad.Tavaliselt on tahked v.vedelad ained,tõrva liigit.siia alla.Bitumen baasil:*bitumenemulsio.*liimained*tihendus-materj.Puudus:madal temp.püsivus&kiire vananevus.Bitumen koost:*õlid*vaigud*asfalteenid* karbeenid*karboidid*parafiin.Liigid:*loodus.bitu.*-asfalt*naftabitu*põlevkivibit*Naftabit:saada
kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka vis- koossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on
• Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms. • pilliroog, saepuru, turbapuru Bittuumsed materjalid On kolloidsed segud, mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. (tõrv jne) Omadused: • hea kleepuvus • hea ilmastikupüsivus • hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele • müra ja vibra summutamise võime • korrosiooni tõkestav toime Negatiivsed omadused: • paisumine • suur roomavus • väike temperatuuripüsivus • aja jooksul habrastuvad
Majaühendused Tänava torustikud Magistraaltorustikud Tunnelkollektorid Pumbajaamad Puhastusseadmed Süsteem puhastatud vee juhtimiseks veekogusse B) Heitvee koostis ja omadused 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse: Lahustumatud osised Kolloidsed osised Lahustunud osised 2. Looduslikult pärit.-lt jag. heitvees olevad ained: Mineraalseks (liiv, savi) Orgaaniliseks (taimne ja loomne) 3. Ühe elaniku poolt ööpäevas eritatav reostuse kogus oleks: BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l P-TOT 5-10 mg/l
segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihis- tuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplasti- fikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimis- väärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. 15 Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata
isopreeni) struktuuri ja omadusi. Juba 1922. aastal väitis ta, et looduslik kummi koosneb pikkadest monomeeride ahelatest, mis annavad kummile elastsuse [15]. Ta lõi polümeeride keemias uue tooria, mille kohasel ei hoia polümeere koos mitte sekundaarsed valentsid, nagu varem arvati, vaid pakkus polümeeride valemina välja tsüklilised ahelad arusaam, millest lähtutakse ka tänapäeval. Ta seostas 8 polümeeride kolloidsed omadused nende kõrge molekulaarmassiga ning pakkus välja ka termini ,,makromolekul." Erinevalt paljudest plastidega seotud ,,juhuslikest" avastustest oli tema töö teaduslik ja põhjendatud ja ehkki vaidlused tema teooriate vettpidavuse üle kestsid aastaid, lükkasid vastaste argumendid lõplikult ümber röntgenuuringud ning W.H.Carothers'i uurimused (mis tõestasid polümeeride lineaarse struktuuri) [8]. Aastal 1953 sai Staudinger oma töö eest ka keemia Nobeli preemia [15].
pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbia-kive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. 38. Bituumenite olemus, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. 39. Bituumenist katusekattematerjalid- plaatruberoid, laineplaadid Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on
Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms. • pilliroog, saepuru, turbapuru Bittuumsed materjalid On kolloidsed segud, mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. (tõrv jne) Omadused: • hea kleepuvus • hea ilmastikupüsivus • hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele • müra ja vibra summutamise võime • korrosiooni tõkestav toime Negatiivsed omadused: • paisumine • suur roomavus • väike temperatuuripüsivus • aja jooksul habrastuvad Erinevad nimetused kasutuse järgi:
interneti otsingumootorite abil · Nomenklatuursed nimetused. Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. · Pildid 3. Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest,
uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid) · geelid - makromolekulide dispersioon vedelikus (tarretis, kissell) Kolloidsüsteemid on: *heterogeenseid dispersseid süsteeme
Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. *Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. *Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. *Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem
Vee säästmisel tõuseb reovee ainesisaldus. Seetõttu peab tarbitava vee hulk jääma piiresse 80-150 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Vee tõhusam säästmine on otstarbekas vaid kogumiskaevu korral, sest seda tuleb siis harvem tühjendada. Kui WC asemele ehitada DC, väheneb puhastamist vajava reovee hulk kolmandiku, reostuskoormus aga kuni poole võrra. Hallvett on lihtsam ja odavam puhastada. Reoained Reoained liigitatakse: Füüsilise oleku järgi lahustumatud >0,1 µm, kolloidsed 0,1...0,001 µm, lahustunud <0,001 µm. Päritolu järgi mineraalsed ained (liiv, savi, happed, alused, min. soolad jne), orgaanilised ained (taimsed C, loomsed N), bakteriaalsed ained (parasiidid, bakterid, viirused) Reovee koostis Reovee koostist iseloomustavad mitmesugused füüsikalised (temp puhastamise seisukohalt peaks reovee temp olema suurem kui 8 kraadi ning kui on alla 6 ja 4 kraadi siis on reovee
Esimesed sobivad põhiliselt kõnniteede sillutamiseks, teised sõiduteedele. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoontellised (Columbiakivid) valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbiakive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. 38. Bituumenite olemus, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsivesinikühendid. Omadused: hea kleepuvus nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. hea keemilise püsivusega, lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse).
Hüdraatniiskus Hüdraatniiskus kuulub kristallhüdraatide koosseisu ja esineb kütuse mineraalsetes lisandites kas silikaatidena, näiteks Al2O3 · 2SiO2 · 2H2O ja Fe2O3 · 2SiO2 · 2H2O, või sulfaatidena CaSO4 · 2H2O, MgSO4 · 2H2O. Hüdraatvee sisaldus moodustab ainult mõne protsendi kütuse üldisest niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus. Kapillaarniiskus Kaevandatavate kütuste poorne struktuur koosneb keerukast pragude, kanalite, tühimike süsteemist, milles kõik omavad erinevaid mõõtmeid mõnest nanomeetrist kuni millimeetri osadeni,neid õõnsusi nimetatakse poorideks. Küllaltki väikesed poorid võivad täituda veega nn kapillaarse kondensatsiooni tagajärjel
13. 3.MARMOROC-PLAADID valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaadid on poolsulund-voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. Vooderdise alla jääb õhuvahe, seega on sein hästi tuulutatav. 14. 38. Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine 15. BITUUMENMATERJALID kolloidsed süsivesinikühendid. 1. Hea kleepuvuse tõttu nim neid ka orgaanilisteks sideaineteks. 2. Ei kivistu, seovad ainult oma kleepuvusega. 3. Veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud kasutatakse hüdroisolatsioonimaterjalide tootmiseks. 4. Hea keemilise püsivusega, taluvad enamikke happeid. 5. Lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. 6. Värvilt mustad või tumepruunid. 7. Toatemperatuuril tahked, sitked või vedelad ained
Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele. Väikeplok ke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist (keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste hoonete ehitamisel 47. Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. Värvilt on nad mustad või tumepruunid.
struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 12 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Joonis 2.8 Savi kärjekujuline struktuur Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva Joonis 2
mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax
· Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist (keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste hoonete ehitamisel. 05.05.2014 47. Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine- Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes
mahus. Agregaatoleku põhjal saab eristada: a)Gaas vedelikus, nt soodavesi (CO 2 vees); b)Vedelik vedelikus, nt etanool vees; c) Tahke aine vedelikus, nt NaCl vees. Lahust iseloomustab homogeensus ja lahustatud aine esinemine ioonidena, molekulidena või aatomitena. Segud, milles mõne komponendi osakesed on küll väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme(kolloidsed süsteemid). Sel juhul, kui dispersioonikeskkonnaks on vedelik, saab eristada: 1) vaht (gaas vedelikus); 2) emulsioon (vedelik vedelikus); 3) suspensioon (tahke aine vedelikus). Lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega.
hõõrdejõud kontaktpunktides puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. jämedateralistes pinnastes ja kaljupinnase lõhedes. Laminaarse voolamise mooduliga mv=(2-1)/(2-1). Sidemed jag on iseloomu järgi: a) kapillaarjõududest põhjustatud s-d; b) puhul kehtib pinnastes Darcy valem: v=k*i, (läbi pinnase filtreeruv vee hulk, tsementatsioonis-d; c) vesi-kolloidsed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste mis voolab läbi pinnaühiku ajaühikus), kus i on hüdrauline gradient ja k kokkupuutel kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid, selle poolt terale võrdetegur filtratsioonimoodul. Hüdrauliline gradient veesamba kõrguste mõjuv jõud põhjustab teradevahelise survejõu suurenemise. Seega suureneb vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta. v ühikuks on kiirus ja
või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Agregaatoleku põhjal saab eristada: · Gaas vedelikus, nt soodavesi (CO2 vees) · Vedelik vedelikus, nt etanool vees · Tahke aine vedelikus, nt NaCl vees Mitte iga segu pole lahus. Lahust iseloomustab homogeensus ja lahustatud aine esinemine ioonidena, molekulidena või aatomitena. Segud, milles mõne komponendi osakesed on küll väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Sel juhul, kui dispersioonikeskkonnaks on vedelik, saab eristada: 1) vaht (gaas vedelikus); 2) emulsioon (vedelik vedelikus); 3) suspensioon (tahke aine vedelikus). Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamis- omadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist.
lahusti mahus. Agregaatoleku põhjal saab eristada: gaas vedelikus N: soodavesi (CO2 vees), vedelik vedelikus (sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras) N: etanool vees, tahke aine vedelikus N: NaCl vees. Mitte iga segu pole lahus. Lahust iseloomustab homogeensus ja lahustatud aine esinemine ioonidena, molekulidena või aatomitena. Segud, milles mõne komponendi osakesed on küll väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Gaas vedelikus vaht N: vahukoor, seebivaht, Vedelik vedelikus emulsioon N: majonees, kätekreem, tahke aine vedelikus kolloidne suspensioon N: piim, värvid, tint. Lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist
Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Jo o n is 2 .7 S av ip in n a se d is p e rsn e s tru k tu u r 6 Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate
annaabi.ee 
