8. Kasvatada haiguskindlaid sorte.Näiteks vastupidavad on Darwim-hübriid tulbid. 3 Tulbi- juure- ja sibulamädanik Seenhaigus.Sibulad tärkavad nõrgalt. Juured on otstest mädanenud. Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1. Sibulate koristamisel kõrvaldada kahjustatud sibulad. 2. Säilitada sibulaid õigel temperatuuril ja niiskusreziimil ning hästi õhustatud hoidlas. 3. Puhtida sibulad enne mahapanekut 4. Vahetada kasvukohta 5. Ajatamise algperioodil hoida temperatuur alla10°C. 6. Parandada pinnase läbilaskvust! 4
selle täitumise ja küpsemisega • Valmimine kolmes järgus – piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus Piimküpsus • Terade jämenemine • Varajases piimküpsuses on terad saavutanud poole oma lõplikust suurusest • Veesisaldus 65-70%, faasi lõpus ~40% • Lõppfaasis saavutavad kõik terised oma lõpliku suuruse • Tera tõmbub valkjaks, lehed hakkavad alt kolletuma, tera sisu piimjas Vahaküpsus • Lehed kolletuvad, terad vahataolise sisuga • Veesisaldus 35-40% → lakkab varuainete kogunemine • Veesisaldus faasi lõpus 20-25% • Tera bioloogiliselt valminud Vahaküpsus Jaotatakse ka nelja rühma: • Varajane taigenküpsus • Taigenküpsus: konsistents veel pehme, aga kuiv. Sõrmeküünega purustatav • Vahaküpsus: sõrmeküünega mittepurustatav • Täisküpsus: teris on kõva, võib ainult pöidlaküünega raskelt katki murda Täisküpsus
Kastmise juures on oluline jälgida, et peale kastmist poti alla vett ei jääks! Kasvutingimused Brasiilia sugalill vajab kasvamiseks poolvarjulist või varjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Nagu teistegi kirjuleheliste taimede puhul saab valgustingimuste sobilikkusest aru lehtede järgi: kui taimel on liiga pime, siis tuhmuvad lehe värvid ja lehel olev muster muutub häguseks. Liiga valge keskkonna puhul lehed aga kolletuvad. Vajab kõrget õhuniiskust! Kasutatud kirjandus http://www.multiflora.ee/?toode=117 Aitäh kuulamast! J
2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on N, P, K, Ca, Mg, S.Samuti sisaldavad ka kõiki vajalikke mikroelemente milleks on Fe, B, Mo, Co, Zn, Cu, Mn jt. 7. Mineraalväetiste kasutamisel on vajalik teada:
suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud. Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit? Suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. Kaaliumi puudumisel: seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad, lehed kuivavad. Liigväetamisel: Taim närbub, sest on takistatud vee omastamine. Lehed heledad, pruunimate laikudega. Kaltsiumi ja magneesiumi puudusnähud võivad olla tingitud liigsest kaaliumist.
reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm. Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa-alustes osades toitainete varu (nt. tulbid, pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad. Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m. Rohtla loomad: liigivaene, närilised, roomajad, väikesed kiskjad ja röövlinnud, piison. Elatakse jurtades, sisuliselt telgid mida saab panna kokku- lahti mõne tunniga.
· Tekitavad kahju ajaloolistele ehitistele, fassaadidele · Lagunevad libjakivi killustikuga teed · Metallkonstruktsioonide korrosioon Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele · Lehtpuud - puulehed muutuvad laiguliseks · Okaspuud-Hävitab vahakihi okastelt Suureneb aurumine puudest ja tekib talvel niiskuse vajak. Suurem külmumisoht talvel Okkad kolletuvad ja langevad maha kevadel Okaspuud kuivavad Detsember 2005 14 Mõju inimesele · Mittevajalikud mineraalid toiduainetes · Hingamisteede kahjustused (sudu) · Tundlike kultuurtaimede saak väheneb · Happelised ühendid võivad sattuda joogivette Detsember 2005 15 Kuidas vähendada kahjusid? · Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid
Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. Happevihm on näidanud, et olla kahjulik mõju metsadele, magedad ja pinnase, tappes putukate ja veeorganismidele-vormid, samuti kahjustamata hoonete ja millel on mõju inimeste tervisele.
kõver, lame, silinderjas. ·)Seemned erineva värvusega - valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud. ·)Seemne kujud: elliptilised, ruljad, neerukujulised. Aedoa kasvutingimuse d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri värskelt, kuivatatult, soolatult, sügavkülmutatult või konserveeritult. Kasulikkus · Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiinid) ja C-vitamiin.
5.Parasvöötme Tulp pärast lume sulamist ,kui mullas Rohtlahaukurid maapind on nende rajatud rohtlad. on rohkem niiskust kakkavad esimesena urgude süsteemist läbi kaevatud.Toiduks ja õisema liigid kellel on toitainete varu territooriumist ülevaate saamiseks sibulates ja suvise põua ajaks taimed hammustavad nad urgude ümbrusest kolletuvad ja kuivavad. taimed maha. 6.Vahemeremaad Lavendel taimede juurestik haarab enda Känguru on kohastunud elama kuivades alla suure maa-ala või tungib sügavale kohtades päval naad ei liigu peaaegu ültse. pinnasesse. 7.Kõrbed Kaktused suudavad oma lihakas varres Kaamel suudab juua korraga väga palju
saagi langus siiski märgatav. Neid on võimalik ennetada optimaalsete kasvutingimustega. Biootilised tegurid e nakkushaigused -nende tekitajaks on mikroorganism . Abiootilised tegurid: 1.Mineraalse toitumise häired- kõige sagedasem on N-puudus ( selle tagajärjeks on kloroos e lehtede kolletumine ) lämmastikupuudus pidurdab taimede kasvu. P-puudusel esineb juurestiku alaarenemist. Õitsemine ja viljade valmimine aeglustub .K- puudusel kolletuvad taimelehed alates lehe äärest ja muutuvad hiljem pruuniks. 2.ebasoodne temperatuur- ohtlikud on temperatuuri järsud kõikumised ( toob kaasa nt tomati-viljatipumädanikku, viljapuude lõhenemist) 3.ebasoodne niiskus- liigniiskuses jäävad taimed kasvus kängu, kolletuvad ja juured hakkavad mädanema, kui põhjavesi liiga sügaval tekib veepuudus taimedel ja liigkuivuse korral kaob taimedes tugor ja ta kolletub ja närbub 4
eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma?
eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma?
1 õhk mürgine olla. Et ohtlikku haigestumist vältida, pole soovitatav hoida värvipurke eluruumides ega ööbida värskelt värvitud toas. nimest ümbritsevad tehismaterjalid, millest eraldub õhku kahjulikke aineid. Kütuse põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis ärritavad hingamiselundeid ja silmi ning põhjustavad bronhiiti. Taimedes hävib klorofüll, puude okastele ja lehtedele tekivad pruunikad täpid-nad kolletuvad ja varisevad. Väävliühendid reageerivad õhus vihmaveega ja moodustavad happeid, kusjuures tekib üks happesademete liik-happevihm. Niisugune vihmavesi võib olla mürgine ja sama hapu, kui hapupiim või õunamahl. Kindlasti oled näinud suvel kollaste ja varisenud lehtedega või okastega puid, mis on selliseks muutunud happevihmade toimel. Happesademed võivad esineda vihma, lume ja uduna. Happesademed on kahjulikud eriti taimedele, lilledele, puudele ja põõsastele
taimedes 50 elementi makroelemendid: C(süsinik) ,O(hapnik) ,H(vesinik) , Ca(kaltsium) , Mg(magneesium), K(kaalium), Fe(raud), P(fosfor) mikroelemendid: Cu(vask), B(broom), Mn(mangaan), Zn(tsink) taime saagi määrab miinimumis olev element taim saab kätte mis on lahustunud olekus. Vees või väga nõrkades hapetest lämmastik(N) toitumised.. NH4, nitraadiühendid, NH3; happelisel mullal annavad paremad tulemused; N puudused taime kasv aeglustub, lehed kolletuvad N,P,K: kuulub kasvukoostisesse..kuid viljad ei valmi kui neid palju. Puudusel lehed muutuvad violetseks ja keerduvad ülesse Kaalium. Hingamist fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti Ca- on taime toitekeskkond, bioloogiliste protsessid reguleerija; puudus happelistel muldadel Mg- kuulub taime klorofülli koostisesse ja mõjutab CO2(süsihappegaasi) S(väävel)-valkude,rasvade ja vitamiinid.. Cu- fotosünteesil, klorofüllil tekkiv Org.Ühendid:...
Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni
Ümbruse madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja hakkavad neid ka varakult langetama. Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas arukase kõrval üsna märkamatuks. Ega sookask siiski ise ei taha tuhm olla, tema lahtirõivastamisega tegeleb üks rooste-seen - kase koldrooste (Melampsoridium betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka
kasvu perioodil? Vegetatiivse kasvu perioodil eemaldavad köögiviljad kõige rohkem lämmastikku. 26. Milliseid mineraalaineid omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt viljade moodustumise ajal? Viljade moodustamise ajal omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt fosforit ja kaaliumit. 27. Tuua näide mõne köögivilja toitumisfüsioloogilise häire kohta! Näiteks lämmastiku (N) puudusel lehed on kahvaturohelised, hiljem kolletuvad, varred ja võrsed peened, kasv aeglustub või seiskub. Lämmastikuliia puhul on taim tumeroheline, üleloomulikult lopsakas, vajub maha, õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60..
Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid.
Pyrus communis harilik pirnipuu( hästi ümar leht, leht võib olla isegi punase värvusega, lehe äär võib olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas, roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba) Malus domestica aedõunapuu Sorbus intermedia pooppuu(sulghõlmine leht, lihtlehed, karvased, munajasovaalse kujuga) Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on
mida nim. Puhverdus võimeks. Mulla toitumisreziim taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega. Taimedes on umbes 50 keemilist elementidele ja vastavalt kogusele jaotatakse neid makro-, mikroelementideks. Makroelemendid: C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P. Mikroelemendid: Cu, B, Mn, Zn. Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed omastavad ainult seda, mis lahustub vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja
Majanduslikud omadused: talub väga madalat (1-2 cm) niitmist, kuid tihedama rohukamara saab kõrgema (2-3 cm) niitmisega, rohukamar talub hästi põuda, poolvarju ja heal hooldamisel ka sagedast niitmist ning tugevat tallamist, sügisel lõpeb kasv vara, misjärel lehed kolletuvad, hea külma- ja jäätumiskindlusega, kestvus 5-6 aastat Haiguskindlus: haigustele vastupidav kasvutingimuste suhtes vähenõudlik, kasvab mitmesugustes niiskuseoludes, huumusvaestel, Soovitus kasvatamiseks: happelistel ja tihenenud kuivematel mineraalmuldadel,
kohe pärast saagi koristamist. Mahalangenud lehed koguge kokku ja kompostige. Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Hävitage tarnad. Sõstra-lehevarisemistõbi -Drepanopeziza ribis Juunis ilmuvad lehtedele kollakas-rohekad algul väikesed ebaselge piirjoonega 1–3 mm suurused täpid, mis hiljem suurenedes muutuvad laialivalguvateks hallikaspruunideks laikudeks. Esimesed laigud tekivad vanematele lehtedele, mis seejärel kolletuvad. Lehed varisevad, marjad tõmbuvad krimpsu. Seen elab ületalve maha varisenud lehtedel, kust kevadel eosed tuule abil alumistele lehtedele ja edasi ülespoole levivad. Haigestuvad must, punane ja valge sõstar. Sõstardel üks tõsisemaid seenhaigusi. Tõrje: Koguge mahalangenud lehed kokku ja kompostige. Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Kasvatage haiguskindlaid sorte.
Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega.
varuainefunktsioon. Amüloplastid leukoplastid, mis on kartulimugulates. 2) kromoplastid punast, kollast või oranzi värvi (värvuse annavad pigmendid, mida nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon 3) kloroplastid rohelised (rohelise värvi annab pigment klorofüll); neil on fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Inklusioonid ehk rakusisaldised tsütoplasmas lihtsalt olevad varuained, mis mingil põhjusel ei ole pakitud Golgi kompleksis või ER's ja satuvad tsütoplasmasse. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakul on rakukest ja plastiidid, loomarakul mitte. Loomarakul pole tsentraalvakuooli ja osadel pole üldse vakuoole. Vakuoolid täidavad erinevaid funktsioone: veetalletajad, varuainete kogumine, jääkainete
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas
- Rosmariin aitab ennetada leukeemia ja rinnavähi teket. - Rosmariinis leiduv karnosiinhape aitab kaitsta silmi vananemisel maakula degeneratsiooni ehk pimedaks jäämise eest. 4 Kasvatamine: Rosmariin on vähenõudlik, kuid vajab valgust ja soojust, ei talu järske temperatuurikõikumisi, liigniiskust, mille tagajärjel võib ta kõik lehed maha langetada. Palaval aastaajal vajab siiski rikkalikku kastmist. Kui kastmine on ebapiisav, siis alumised lehed kolletuvad. Mulda peab kobestama ja lisama lämmastik- ja fosforväetisi. Pealtväetatakse iga kahe nädala tagant täismineraalväetistega. Sügisel tuleks kasutada fosforväetist, kevadel lämmastikväetist. Kevadel, sügisel ja talvel hoitakse rosmariini jahedas toas, aknalaual, suvel aga, kui on olemas aed, võib ta istutada aeda või rõdule päikese kätte. Varakevadel tuleks rosmariin ümber istutada värskesse mulda. Uus istutuspott peab olema pisut suurem eelmisest, korraliku
lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid
.5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots umbes 0,5 cm pikk. Betula pendula – arukask Lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed, rombjad või kolmnurksed, pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid. Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm Betula pubescens– sookask Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased Betula fruticosa– madal kask Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 1–3 cm pikad. Betula nana – vaevakask Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad. Alnus glutinosa– sanglepp e. must lepp Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad,
• Haigus vähendab oluliselt talvekindlust, kuna uute vesiste võsude ilmumisel septembris ei saa roosivõrse normaalselt puituda • Tõrje: effektiivsed tõrjevahendid puuduvad Rooside haigused • Otstarbekaks peetakse haigusõrnu sorte pritsida alates juuli algusest preparaatidega Score250EC , Chorus 75 WG ja Effector • NB! Kasvata haiguskindlaid sorte!!! • Roosi-tõlvrooste – lehtede alumisele küljele tekivad oranzid tolmused täpid, lehed kolletuvad ja varisevad. Kahjustab põhiliselt looduslikke liike ja Inglise roose Rooside haigused • Roosi-koorepõletik – levib varakevadel väänroosidel ja vanadel põõsasroosidel • Talvekatte all on võrsetele tekkinud pruunid või punakaspruunid laigud, mille kohal võrse hävib. Haigestunud kohad välja lõigata ja hävitada (põletada) • Uuematel peenraroosidel esineb haigust harva • Vanemaid väänroose on soovitav enne katmist
a. puud kollakaks, eriti tundlik okaspuu . Hävinud metsad. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD. b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele. Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude
Kolletamata otstega rohelise sibula saamiseks tuleb kasta kogu kasvuaja jooksul. Kastmisnorm on 10- 15mm. 24. Puuvilj a- ja marjaaedade niisutamine: veetarve ja kastmisrezlim, sobivad seadmed, tõenäone enamsaak. Aiakultuurid vajavad tänapäeval sest nende saak ja kvaliteet sõltuvad väga palju niiskest mullast. Kuigi viljapuude juurekava ülatub sügavale, kannatavd viljapuud kuivadel aastatel puuduliku niiskuse tõttu, mistõttu valmivata viljad varisevad ja lehed kolletuvad enneaegu. Viljapuid võib kasta vihmutamisega või tilkniisutamisega.Majanduslikult on kasulikum kasutada kasutada voolivihmutusseadmeid, siis pole viljapuude ribade vahele vaja ehitada torustikke.Vihmustatakse üle võra, nii on võimalik nende seadmetega teha taimekaitset ja värskendusvihmutust.Tänu värskendusvihmutusele paraneb saagi välimus ja suureneb suhkrute sisaldus.Värskendusvihmutust tehakse päikesepaistelisel päeval. Paiksed vihmutussüsteemid võimaldavad efektiivselt teha
a. puud kollakaks, eriti tundlik okaspuu . Hävinud metsad. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD. b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele. Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude
2. Suurus: 40-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Noores eas koonusjas, hiljem laiuv, ebakorrapärane, vanemad oksad horisontaalsed või rippuvad. Tüvekoor hallikaspruun, pikuti lõhenev, vanemas eas paksu korbaga. Noored võrsed hallikad, helekollased. Pungad kerajad, pruunid , vaigused. 4. Lehed ja pungad: Pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad, pehmed. Puhkevad aprilli lõpul, kolletuvad ja varisevad novembri algul. 5. Õied ja viljad: Käbid moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punased või rohelised, õitsemise ajal püstised. Valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad, kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb mai algul, seeme valmib septembri lõpus - oktoobris. Käbid avanevad halvasti, seemned varisevad järgmise aasta aprillist suve lõpuni. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks
idu, teine spermium liitub lootekoti teistuumaga - areneb endosperm. Pärast viljastumist lakkab kõrre, lehtede ja juurte kasv ning algab pea täitumine. Valmimine algab tera moodustamisega ja jätkub selle täitumise ja küpsemisega. Valmimise võib jaotada kolme järku. Piimküpsuses toimub terade jämenemine, veesisaldus on 65...70%, faasi lõpus ~40%; tera hakkab tõmbuma valkjaks, lehed alt kolletuma, tera sisu on piimjas. Vahaküpsuses lehed kolletuvad, terad on vahataolise sisuga. Veesisalduse vähenemisel 35...40%-ni lakkab varuainete kogunemine, veesisaldus faasi lõpus 20...25%; tera on bioloogiliselt valminud. Täisküpsuses kuivavad taimed täielikult, terade veesisaldus langeb alla 20%. Faasi lõpus (7...12 päeva möödumisel) kaotavad terad sideme pähikutega ja võivad variseda (kaer) või vihmaste ilmadega hakata idanema (rukis, nisu). Tekst: M. Paivel http://www.pikk
Eriti oluline on nende kiudude kasutamine tervisele ohtlikke keemilisi aineid käsitlevate ametite töörõivamaterjalide puhul, mis peavad olema vastupidavad nii hapetele kui leelistele. Valguskindlus /light resistance/. Päikese ultraviolettkiirgus võib olla tekstiilkiududele kahjulik. Ultraviolettkiirgus sisaldab palju energiat, mis aktiviseerib keemilisi reaktsioone, mis omakorda võivad mõjutada kiu, värvaine või viimistlusaine molekule. Kiud muutuvad nõrgemaks, kolletuvad, värvus muutub ning viimistlusained haihtuvad muudeks aineteks, mistõttu nende esialgne toime lakkab. Päikesevalgus kahjustab eelkõige kiu tugevust ja värvus pleekub. Päikesevalguse mõju suureneb temperatuuri ja õhuniiskuse tõustes. Tugevuse vähenemist saab määrata ajaga, mis läheb vaja kiu valguse käes hoidmiseks, et kiu tugevus väheneks 50%. Päikese UV-kiirte toimel pleekunud täislinane kangas (üleval) ja sama kangas pleekumata (all).
tsütokroomi oksidaasil, fenolaasi, lakkaasil ja plastotsüamiinis. Ni Osaleb N2- sidumisel, koostisosa hüdrogenaasil. Mo Koostisosa nitrogenaasil, nitraadi redustaasil ja ksantiini dehüdrogenaasil. Elementide puudusest tingitud sümptomid: Lämmastik – Lämmastiku puudus pidurdab taime kasvu. Kui puudus säilib kaua, ilmneb kloroos – lehed kolletuvad. Mida kauem puudus on, seda rutem lehed maha langevad. Noored lehed võivad sümptomeid mitte näidata, sest lämmastik võib liikuda vanadelt lehtedelt. Lämmastiku vaesel taimel võivad olla helerohelised ülemised ja kollased alumised lehed. Väävel – sümptomid sarnased lämmastikule, mõlemad kuuluvad valkude koostisse. Kloroos – noortes ja küpsetes lehtedes. Väävel pole kergesti liigutatav noortesse lehtedesse nagu lämmastik. Ühesõnaga kloroos
ZnSO4). Loomseid liime, (seal hulgas kalaliimi) ei saa kasutada vesikullatise puhul, kuna viimane on tundlik niiskuse suhtes. Nende kasutamine pole võimalik ka tolmutaoliste valgete maalingute korral, kuna nad jätavad kuivamisel plekke. Kõigi loomsete liimide ühiseks puuduseks on see, et neid on ebamugav kasutada: neid tuleb soojendada, sealjuures väheneb vee hulk ja suureneb liimi kontsentratsioon. Vananedes kaotavad nad liimimisvõime ning kolletuvad kergesti. Loomsed liimid on tundlikud niiskuse ja hallituse suhtes, nende eeliseks on aga suur kõvenemiskiirus, hea nake ja liimliite elastsus. · Süsivesikud (sahhariidid) Sahhariidid (süsivesikud) on looduslikud ühendid. Nende molekulid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Enamikus sahhariidides on vesiniku ja hapniku suhe samasugune nagu vees. Sahhariidid jaotatakse monosahhariidideks, oligosahhariidideks ja polüsahhariidideks
umbrohutaime rakkudesse ning põhjustab seal mürgise ammooniumi kuhjumist. Taimede fotosüntees peatub, järgneb kloroos ja lehtede kuivamine. Kulunorm- 3,0 – 5,0 l/ha. Veekulu 100 – 500 l/ha. Kordus- 1-2, ooteaeg 42 Hind-17.5 eur/l Betanal Se Betanal SE imendub lehtede kaudu ja pärsib fotosünteesi taimedes. Pritsida tuleks, kui umbrohud on idulehtede faasis, hiljemalt esimeste pärislehtede ilmumisel. Mõju umbrohtudele on eristatav 4- 8 päeva pärast pritsimist, taimed kolletuvad ja närbuvad. Kulunorm- 3,0 l/ha. Kordus-2 Hind-79.6 eur/l 2015 Eesti Maaülikool Harilik hiirekõrv (Capsella busta-pastoris) Ennetatav Õige agroteehnika. Agrotehniline, Füüsika-mehaaniline Multsimine või kattematerial. Keemiline Goltix SC 700 Preparaadi vorm: suspensioonikontsentraat Toimeaine: metamitroon 700 g/l
Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1-1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist
Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1- 1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi
Kännuvõsust uuenenud puud on mitmetüvelised (tüved hargnevad maapinnalähedalt) Betula fruticosa - levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kasvab madal kask 12,5 m kõrguse rohkesti hargneva püstise põõsana peamiselt Mandri-Eesti ida- ja edelaosa soostunud niitudel, madal- ja siirdesoodel ning rabastuvates lodumetsades. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. · Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 13 cm pikad. · Tumepruunid, peened võrsed on kaetud tihedalt vahatäpikestega · Kasutatakse ilupõõsana haljastuses ning okstest valmistatakse luudi. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Betula nana - Madala, kuni 1 m kõrguse tiheda põõsana kasvav vaevakask on levinud Põhja-
on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni
Nimelt hingab läbi vaadiseinte osa põõsas. Augustis omandab punane viinamari õi- vedelikku ära, aga vaat peab täis ole ge värvi. Kuna lubatud saagikus on pii- Novembris viinapuud kolletuvad, esi- ma, muidu algab oksüdatsioon. ratud ja viinamarjakobaraid tihti roh- meste hallade järel hakkavad lehed pu- Mais on öökülmad viinapuule kõi kem kui lubatud, lõigatakse ära liigsed denema. Keldris on veini käärimine
Happestumine mõjutab metsaökosüsteeme peamiselt kaudselt läbi mullastikutingimuste halvenemise. Nimelt uhutakse happelisest mullast välja taimedele vajalikud toitained (Ca, Mg, K, Na, Mn jt) ja liikvele pääsevad taimede ning mullaorganismide jaoks mürgised metallid, näiteks Al ja Hg. Puid ja taimi ohustavad ka gaasilised ja , mis kahjustavad nende lehti. Kõigi nende tegurite tulemusel taimede kasv aeglustub, nende lehed kolletuvad enneaegselt või kukuvad koguni küljest ja nad muutuvad kaitsetumaks teiste kahjulike keskkonnafaktorite suhtes, nagu putukate rünnakud, haigused, põud või külm talv. Eriti tundlikud on hapestumise puhul just okaspuud (Maasikmets 2004: 38). Tänapäeval suuremat osa Euroopast hapestumine küll enam ei ohusta, ent mitmetes piirkondades (eriti Kesk-Euroopas) ületab saasteainete sadenemise koormus endiselt tundlike ökosüsteemide talumisvõimet
annaabi.ee 
