100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
193621
Õppematerjali autor
Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KÜMNE TOATAIME KASVATAMISE JUHEND Referaat Õppejõud: Eda Vahero Mõdriku 2015 SISUKORD Kümne toataime kasvatamise juhend.....................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. Alpikann.............................................................................................................. 5 1.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6
TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majad
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS...................................................................................
Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pära
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Toalilled Uurimistöö G1L juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 2. Inglitrompet ..........................................................................................lk 4 3. Ogaõun ............................................................................................. lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda ........................................................................................... lk
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 11b klass KAKTUSELISED Uurimistöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................lk 3 1. Kaktuseliste päritolu ja paiknemine..........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood.....................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid