10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cenny
Õppematerjali autor
taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3
Mõni loom elab ainult kastetilgakestest Õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumine 30-60 km kaugusel sisemaal on väga suur. Hommikused madalad temperatuurid ja kõrge õhuniiskus asendub päeval üle 40 0 C temperatuuriga ja kuivusega . Kui puhuvad kuivad ja kuumad tuuled idast, siis võib temperatuur tõusta veelgi kõrgemale. Need tuuled valitsevad peamiselt talvel aprillist augustini ja on väga tugevad ning kuumad. Nad kannavad kaasa taimede ja putukate jäänuseid ning on väikeste luidete tekke allikaks. Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus, näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab
Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist. Kliima Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel
1) Mille poolest on seenerakud taime- ja loomarakkudega sarnased, mille poolest erinevad?-Mõlemad toituvad valmis orgaanilisest ainest, mida saavad väliskeskkonnast. Nende rakkudes talletuvad samasugused varuained. Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida
ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem. Troopiline kliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika lõunaosa, Lõuna-Ameerika keskosa (peamiselt rannikualad), Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Austraalia keskosa piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel. Inimasutus on Aafrika põhja ja lõunaosas ning Austraalia keskosas hõre, mille põhjuseks on laiuvad kõrbed. Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud. Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Troopiliste alade idarannikutel on kliima niiskem, kuna sellel alal puhuvad passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed.
Seal uuristava nad arvukaid urge, millesse peituvad vähemagi hädaohu puhul, toituvad aga öösiti urgude ligiduses. Urgu rajab emasloom sooja pesa. Tavaliselt 3-4 korda aastas toob ta 4-12 poega. Erinevalt jänesepegadest sünnivad küülikud pimedate, paljaste ja abitutena. Inimene on ulukküüliku kodustanud ja aretanud palju koduküüliku tõuge, kellelt saadakse maitsvat liga, karusnahku ja villa. Selts Kiskjalised Kiskjad on iga elukoosluse vajalikud liikmed ja on teiste loomade arvukuse reguleerijateks. Esmajärjekorras ründavad nad arvukalt sigivaid liike või surmavad haigeid loomi. * Koerlased - Kõigil koerlastel on terav piklik koon. See on seotud haistmiselundite tugeva arenguga. Koerad leiavad toitu lõhna järgi, saagi jälgedele sattudes aga alustavad selle jälitamist. Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest
Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid. Seemneaasta aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta vähese seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist
Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest. Emakasuue katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks Juhtkimbud varre korrapäraselt ühel ringil hajusalt ristlõikel Juurestik valdavalt sammasjuurestik narmasjuurestik Lehtede roodumine sulg- või sõrmroodsed rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv harva terve terve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid