Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõtte kirjutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pikki, kompositsioon, kokkuvõtet, kirjutamisel, hinnangut, jääma, neutraalne, lihtsate, lauseid, tunned, grammatiliselt1.Kokkuv�tte koostamine algab sellest, et algtekst loetakse l�bi ning leitakse sellest tuum (point) ja olulised ideed. 2.Kokkuv�te on objektiivne ega sisalda hinnangut. 3.Kokkuv�te pole tsitaatide kogu, vaid oma s�nadega v�ljendatud s�num. Originaalteksti peam�te (tuum) peab olema edasi antud. 4.Kokkuv�te on omaette terviklik tekst ja peab olema m�istetav algteksti lugemata. Pea meeles, et originaalteksti pole lugejal ees ja ta peab m�istma selle tuuma ja sisu kokkuv�tte p�hjal. 5.Originaaltekstides esineb m�ttekordusi, mida kokkuv�ttes peaksid v�ltima. 6
tsiteerib ise, siis tuleb viidata. 6. Kokkuvõte on omaette tekst, mõistetav ilma algtekstita ehk ei kasutaks asesõnu vales kohas. 7. Kokkuvõte lugeja peab tekstist aru saama ilma põhitekstita. 8. Copy-paste ei tohi teha. 9. Kokkuvõte peab haakuma ning moodustama terviku. 10.Orginaaltekstides on mõttekordusi, kokkuvõttes vältida neid. 11.Kokkuvõttes lühike sissejuhatus ja taustaseletus, kohe minna asja juurde. 12.Algallika kompositsioon on selline nagu see on aga kokkuvõttes tuleb see tihti ringi teha, tõsta teisi järjestusse jnejne. 13.Mitte kirjutada algallika stiilis! Kokkuvõte peab olema neutraalne ja objektiive, omaeneselikus lihtsas keeles. 14.Kasutada lühikesi lauseid, nt 10 sõna mitte rohkem. 15.Heas kokkuvõttes peavad olema sõnad, mida ise mõistad ja lugeja mõistad, vältida ebatavalisi ja võõrsõnu. Euroopa Liit võtab vastu tähtsaid otsuseid ning peab koostama erinevad
Kas see põhineb sellel, mida olen tähele pannud, lugenud või kuulnud? *Kas ma olen järeldusi selgelt väljendanud? *Kas ma olen väljendanud oma tundeid ilma teist süüdistamata või silte kleepimata? *Kas ma olen väljendanud oma soove ilma teist süüdistamata või silte kleepimata? 69. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? *Ära esita küsimusi, kui sul on teha avaldus *Kanna hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduksid *Väldi topeltsõnumeid *Ütle välja, mida sa tahad ja tunned *Tee tähelepanekutel ja mõtetel vahet *Keskendu ühele asjale korraga 70. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? *Sõnum peab olema otsekohene *Sõnumi peab edastama kohe*Sõnum peab olema selge *Sõnum peab olema sirgjooneline *Sõnum peab kuulajat toetama 71. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? 72. Mis on kultuur? ... eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve *Kultuur on õpitud*Kultuuride erinevused 73
Teha pooleks kõik laused, mis on pikemad kui 15 sõna. Oluline on kirjutada lühikesi osalauseid. Eelkõige tuleb välja visata täiendid, määrused ja partiklid. 3. Uudis peaks kasutama palju öeldisverbe. 4. Uudises peaks kasutama vähe täiendeid ja määruseid, et keskenduda tegevusele(verbile) ja tegelastele(nimisõnadele). 5. Kasutada vähe lauselühendeid. 6. Vältida kiilsõnu ja kiillauseid. 7. Panna kõrvallause pealause järele. 8. Vältida pikki rindlauseid. Otsida sõnu ja ja aga ning panna nende ette punkt. Vältida semikoolonit ja mõttekriipsu ning kasutada ainult koma, koolonit ja jutumärke. Tihedus ja ökonoomsus – uudis peab olema nii lühike kui võimalik. Reporterid kirjutavad pikalt, sest nad unustavad, kellele nad kirjutavad; kujundavad ebaolulisi teemasid ja detaile; loo organiseerimine. Teksti organiseerimine 1. Teha selgeks, mis on loo tuum ja koguda infot tuuma kohta. 2
Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 56
vajalikku taustinfot*Tervitused ja tänusõnad 9. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? *Vabandus*Klisee*Petekas*Taktitus*Kosmosejuhtum*Reisikiri*Rekvisiidimeister *Ignoreerija 10. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokk uvõttes?Tagab kõne lõpetatuse ning annab kuulajaskonnale märku, et kõne on lõpetatud.Olema peab*Kõne kokkuvõte*Lõpetatus*Unustamatu mulje 11. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida?*Olematu lõppsõna*,,Puu kukkus mu autole peale" lõppsõna*Kloonitud lõppsõna *Kleepuv lõppsõna*Vinguv lõppsõna*Kuulimäng lõppsõna*,,Bensiin saab otsa" lõppsõna*Lõputu lõppsõna 12. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused?*Miinused:*Hälbinud publik*Visuaalsetele vahenditele rääkimine*Varustuse mured*Plussid:*Tõmbava tähelepanu *Aitavad põhilist meelde jätta*Aitavad kõne kulgemist paremini
Vabandusi ei tohi olla, ei näita, et pole ette valmistunud. Solvavad naljad ja ära küsi aja kohta, sest pead ise teadma. 8. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? 9. Oluline, sest teeb kokkuvõtte, jätab unustamatu mulje kui hästi tehtud. Viimased sõnad olgu meeldejäävad, anna alati võimalus küsimusi esitada, pea meeles, et esinemine pole lõppenud 10. seni, kuni see läbi on. 11. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? 12. Ära ületa aega, ära uita ringi, ära lisa lõpus uusi punkte, ära ütle, et unustasid midagi öelda, ära ole ebalev. Ei tohi olla vabandav. 13. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Kronoloogiline Füüsiline asukoht Probleem – lahendu Põhjus – tagajärg Teooria – praktika 14. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel?
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
romaani kirjanikuna". 2. Pealkirjad, mis eeldavad ühiskondlike probleemide tundmist: ,,Noorte probleemid tänases Eestis." 3. Pealkirjad, mis eeldavad isiklike kogemusi: ,,Sport minu elus", ,,Üksi iseendaga". 4. Pealkirjad, mis ühendavad endas teadmise ja kui ka isiklikud kogemused: ,,Internet maailm läbi lukuaugu". Tuumsõna(d) pealkirjas Tuumasõna peab aitama lahti mõtestada ja abistada kirjandi kirjutamisel. ,,Noorus on tegude aeg" ,,Kuidas vältida loodustulekahjusid?" ,,Töö ei ole veel kogu elu" ,,Millest seisneb kollaseajalehe edu saladus?" ,,Roheline liikumine Euroopas" KIRJANDI MUSTAND 1. Igal juhul peaks iga kirjandi puhul mustandi. 2. Enne mustandit võiks teha mandala ja seejärel koostada kava. 3. Analüüsile viivad järgmised küsimused : Miks? Kuidas? 4. Mustand
Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on. 13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? 15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1
Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. b) Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine. Enamasti kirjeldatakse asjasid sellega, et neile omistatakse omadusi. Kirjeldamise puhul peetakse üldiselt tähtsaks, et see oleks neutraalne. Kirjeldus ei tohiks asja kujutada erapoolikult ega olla normatiivne. Kirjeldus võib olla ka luuleline, metafoorne või muid stiilivõtteid kasutav. Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel. c) Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1
Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimustöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus Teema valikul arvestada: teema aktuaalsust ja originaalsust; teema konkreetsust ja piiritletust; allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid;
· kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks. Ulesanne 7. Ahvatlev algriim · paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti; · iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte; · õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga); · õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse; · nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause; · laused näidaku võimalikult palju loovust; · lauseid võib läbi arutada kogu klassiga; · õpilane kirjutab oma algriimiga lause paberile ning illustreerib selle joonistusega; · lehed köidetakse raamatukeseks. Nimi ____________________ Kuupäev ________________ 101 KASUTUST Kirjuta, kuidas saad neid asju kasutada. Kirjaklamber- panen paberid kokku, teen keti, kasutan meisterdamiseks. Juuksenõel- ______________________________________________ ______ Kamm- ______________________________________________ __________
uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine;
hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside.
Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside.
ja näidete tähenduses ja kirjapildis? · Üle vaadata kirjavahemärgid; kui võimalik, kontrollida õigekirja (kahtluse korral pigem sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu. · Kirjutamise ajal jätta mustandisse ruumi paranduste tegemiseks! Kolmas lugemine: · Pärast teist lugemist pidada jälle 5 10 minutit pausi siis lugeda üle terve töö järjest algusest lõpuni, enam parandusi tegemata. · Kui puhtandi kirjutamisel tuleb uus mõte / näide, mis näib kirjandisse sobivat, siis mitte mingil juhul kirjutada otse puhtandisse, vaid enne ikkagi mustandisse, nt lõppu ja siis vaadata, kas ja kuhu see mõte üldse sobib. · Kui pärast kolme lugemist enam midagi parandada ei leia, võib asuda puhtandit kirjutama. 4 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea
toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove. 55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on koos eneseväljenduse kõik neli kategooriat: mida näed, mõtled, tunned ja soovid. Lähisuhted püsivad täissõnumite najal. Sinu parimad sõbrad, partner ja pereliikmed ei tea kogu tõde, kui Sa ei jaga nendega kõiki kogemusi. Täissõnumis ei jäta Sa olulisi seiku jutust välja, ei varja oma viha, ei suru alla oma tahtmisi. Selles on esitatud täpsed ja kindlad faktid, ilusti põhjendatud ja teist süüdistamata 56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? Risustatud sõnum varjab mingeid tundeid või mõtteid
4) Töö ülesehituse selgitamine. 5) Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. Varasemad uuringute mainimine, mis antud valdkonnas tehtud. Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 12 A4. 6.4. Töö põhiosa Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja see
teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest.
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus
Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutlemine. Õigekeelsus Varasemale lisanduvalt keeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku pikkus ja õigekiri; k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses. Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted. Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja küsilause). Koma kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul. Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes. Sõnade lõpu õigekiri d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.
selline ning sellistes lõikudes. · Nüüd on üldplaan käes. Aga kuidas täpsemalt asi käib? o Jah, täpsemalt. Vormil ja ülesehitusel on tegelikult mitu tasandit. See, mida ma just seletasin, see oli kõige esimene, kõige algelisem tasand. Aga igal selle süsteemi osal (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) on ka omad nipid ning reeglid, mida saab järgida kirjandi kirjutamisel. o Sissejuhatus Sulle on antud mingi teema, millest sa pead kirjutama. Ning 2 Karlsonpoliit © sissejuhatus on see osa, mis annab väga üldise ülevaate või taustainfo sellest teemast. On soovitatud kasutada järgnevat süsteemi sissejuhatuse kirjutamisel: [1
12) KÕIK PARANDUSED TEEN MUSTANDIS 13) KONTROLLIN KAS KIRJANDIL ON ALGUS JA LÕPP, KAS TA ON TERVIK NING KAS LIIGENDAMINE VASTAB SISU- JA VORMINÕUETELE 14) LOEN KIRJANDI 3 KORDA LÄBI NN ''VÕÕRASTE SILMADE'' JA ANALÜÜSIN SEDA: 1. Sisu seisukohast loen läbi iga lõigu eraldi ja vaatan kas nad omavahel seostuvad ning uurin, kas on olemas terviklik läbiv mõte mu kirjandil. Seejärel uurin sissejuhatust ja kokkuvõtet, kas nad on tõstatatud probleem ja leitud lahendus ning kuidas nad sisuga haakuvad. 2. Lauseehitus ja keelelise korrektuuri seisukohalt kirjavahemärgid, sõnakordused, kas laused on normaalse pikkusega, kas lause mõte on selge, taandread, võõrsõnade õigekiri 3. Pean 5-10 min pausi ja loen uuesti terve kirjandi läbi 15) KUI EI LEIA ENAM MIDAGI, MIS VAJAKS PARANDUSI JA TÄIENDUSI, HAKKAN PUHTANDIT KIRJUTAMA
4. Töö ülesehituse selgitamine. 5. Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. 6. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks
· Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi. · Sõnakorduste asemel kasutatakse rikkalikumat sõnavara. · Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest. Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö kirjutamisel välditakse nii kõne- kui konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri vastavalt eesti keele süntaksile ning kasutada käsitletava valdkonna termineid õiges tähenduses ja kontekstis. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes selle võõrkeelne nimetus
Kui ei sobi, siis tuleks asendada kirjakeelse sünonüümiga või üldse mitte kasutada lauset. Kirjalik ja suuline grammatika. Harva on võimalik esitada suulist tsitaati täpsel kujul. Põhjuseks on see, et suuline ja kirjalik grammatika erinevad palju. Tavalised suulise kõne jooned, mis tuleb muuta, koonduvad viide rühma: • Suulises jutus on tihti antigrammatilisi vorme, mis on vastuolus kirjakeele reeglitega. • Suulises kõnes kasutatakse lauseid, mille ehitus erineb kirjalausete ehitusest. • Suulises kõnes kasutatakse erinevaid häälitsusi jm, et saama aega oma lause ehitamiseks – ee, noh, nagu jne. • Suulises lauses tuleb sageli midagi juba väljaöeldut parandada, kus jäetakse lause pooleli ja parandatakse lause. • Suulises lauses võib olla sõnu-fraase, mis on ajakirjaniku ja allika dialoogi osad. Sellised suulise kõne jooned tuleb välja jätta või muuta kirjakeele reeglitele vastavaks.
......................................................................................................39 1.2 Kirjaliku suhtluse eelised.....................................................................................................................................40 1.3 Milline on hea kiri?..............................................................................................................................................40 1.4 Soovitused kirja kirjutamisel............................................................................................................................... 40 1.5 Ametkirja standard...............................................................................................................................................44 1.6 Reklaamkiri..........................................................................................................................................................45 1
(aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele
vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on sissejuhatus, siis on järgmine ülesanne teha korda huvilugu. Kui tuleb teha uus tuum, siis ka uus huvilugu. 3. Uudise kompositsiooni kordategemine Pärast algust tuleb teha korda uudise kompositsioon. See jaguneb kolmeks: a. Teema-arenduse materjali ja lisainfo eraldamine. Esmalt tuleb kontrollida, kas teema-arendus ning taust ja perspektiiv on eraldi. Tavalisim viga on taustalausete või lõikude paiknemine keset teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele. Nii selgub materjal, mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja
annaabi.ee 
