Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte Michel Foucault teosest „Seksuaalsuse ajalugu I“ – Scientia sexualis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seksuaalsus, seksuaalsuse, foucault, foucaulti, seksist, faucalt, tabu, diskursuse, kustutab, juttu, tunnet, vastuväide, häbi, uurima, scientia, kirjutamisel, toonud, põhilist, kultuurile, rooma, araabia, erootika, väitega, habras, tahtes, ohjata, domineerib, sealjuures, salata, uuringuid, loengud, valega, kliinilise, kodifitseerimine, kausaalneHeleen Kallaste SA1 ,,Seksuaalsuse ajalugu" Michel Foucault Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks muu kui seksi maskeerida: diskursus kui kattevari, levitamine kui vältimine. Vähemalt kuni Freudini olevat seksi käsitlev diskursus -teadlaste ja teoreetikute diskursus -seda, millest ise rääkis, samas lakkamatult varjanud. Kõike öeldut,
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas, pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks.
Õkskõik millised probleemid sul on - leidub toode, mis leevendab neid probleeme. (Negro driving a cadilac - vajadus ühiskonnas läbi lüüa, aga mustanahalistele ei antud sel ajal sellist võimalust, seega auto rahuldab seda vajadust) Tarbimise kaudu ihade suunamine õigesse voolusängi. Ihadele saab vastata kaupadega. Defineeritakse vajadused rahuldatavaks objektide kaudu, isegi sotsiaalsed vajadused. Kontrakultuur Seksuaalrevuolutsioon (M-i ideed said kasutust) seksuaalsuse kui enegria vabastamine ühiskonda ilma selle tootlikuse vabastamise. Eroos/Thanatos (elu- (loomuliku, algse energia vabaks laskmine) ja surmatungid (tehniline maailm)). S.rev tähendaski energia vabastamist. Seksuaalsus kui vabastus. Kui me vabastame oma seksuaalsed ihad, siis me vabastame iseennast. "Ainult animaalne seksuaalne iha on see mis purustab Partei" - Orwell Marcuse teos "Ühemõõtmeline inimene" Suur Keeldumine on Marcuse suur idee.
ANN Praegu? FELIX Jah. 6 ANN Ei, Felix. Praegu erutab mind ainult soe vesi. Ann hakkab minema vannituppa. Felix tema järel. ANN Ma tahan pesta, mitte seksida. Üksi. Ann kaob vannituppa. FELIX Kuradi kohv ma ütlen... TEINE Magamistuba. Ann ja Felix on voodis. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma mõtlesin siin, et... Ann kustutab tule. ANN Jää magama. Felix lülitab lambi uuesti sisse. FELIX Sul kõht ei ole tühi? Teeks mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. ANN Ma olen dieedil. Ann kustutab tule. Felix paneb tule põlema. FELIX Ann, sa lähed liiale. ANN Kareeni arvates mitte. FELIX Kareeni arvates mitte. Kurat, kes ta selline on? ANN Tõeline naine. Vaata teda teinekord lähemalt. FELIX Mind tõesti ei huvita.
Kõik okultistid, keda ma olin kohanud, olid ,,valged valgustajad", väidetavalt prohvetid ning nõiad, kes kasutasid oma jumalalt saadud oletatavaid üleloomulikke võimeid vaimudega suhtlemiseks. LaVey aga naeris nende üle, ta ehk isegi sülitas põlguses nende poole, nagu võis välja lugeda ajaleheartiklitest, kus väideti, et ta rajas musta maagia oma töö olemuse tumedamale poolele ning inimeste ihadele. Tema ,,kirikus" ei tundunud olevat midagi vaimulikku. Kui kuulsin LaVey juttu esimest korda, sain kohe aru, et miski ei seo teda okultismiga. Teda polnud võimalik ka vaimulikuna ette kujutada. Tema brutaalne, kuid samas siiras kõne oli asjalik ja seostatud ning selles polnud midagi mõistatuslikku. Kui täpne olla, oli LaVey kõne usuvastane: ta tegi maha jumalate kummardamise, inimlike ihade maha surumise ja võltsvagaduse kuna kogu meie eksistents on rajatud põhimõttele sõber koorib sõbra naha, kui asjasse materiaalsed väärtused segatakse
Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20
kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari talumehega juttu, kel olid leivakotid lahti ja sõid. ,,Soovite tuba?" ,,Oleks palunud küll, kui võimalik," vastas Indrek ja tundis äkki nälga. ,,See väike," ütles punahabe tüdrukule, kes jällegi Indrekule otsa vaadates naeratas ja ta ühes kastiga enesega kaasa vedas. ,,Kolmkümmend ööpäev!" hüüdis punahabe kastitalujaile järele. See oli määratud Indrekule, aga tema kõrvust lipsasid sõnad tähelepanematult mööda.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta
madalamale muudab väljakannatamatuks isegi mõtte sellisest võimalusest. Siit tulenebki sageli, et enam kõrgemalseisvad inimesed suhtuvad kõige alamatesse kihtidesse väiksema eelarvamu-sega, kui hiljutised "tõusikud". Loomulikult on lõppude lõpuks teatud mõttes tõusik igaüks, kes iseomal jõul on välja rabelenud inimeste sekka ja tõusnud oma endisest elutasemest kõrgemale. Selline sageli väga raske võitlus kustutab igasuguse kaastunde. Meeleheitlik võitlus olemasolu eest, mida sa ise alles äsja olid pidanud, surmab sinus igasuguse haletsuse nende suhtes, kellel inimeste sekka välja murda ei õnnestunud. Minu vastu isiklikult oli saatus selles mõttes armuline. Heites mind vaesuse ja puuduse ikkesse, mille oli omal ajal läbi teinud mu isa, kes võitles end seejärel välja inimeste sekka, rebis ta mu silmadelt piiratud väikekodanliku kasvatuse sideme.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
See on raamat, mis on leidnud ka kõige rohkem kriitikuid, eriti just tolleaegses küllaltki konservatiivses Austria ühiskonnas. On öeldud, et Freud oli see mees, kes rebis maha lapseealt süütuse loori ja sidus seda samuti seksuaalsusega. Selles raamatus tänapäevases mõttes midagi sokeerivat ei ole. Selle raamatu põhiidee on see, et Freud väidab, et seksuaalsusel on märksa laiem tähendus, kui üldlevinud arusaam, et seksuaalsus on seotud ainult suguorganite või -vahekorraga. Seksuaalsus ei alga mitte puberteedieas, vaid tegelikult seksuaalsuse ilminguid võib näha sünnimomendist alates. Raamatu teine põhiseisukoht on selles, et mõisted seksuaalne ja genitaalne on erinevad. Esimene on märksa laiem ja hõlmab ka selliseid toiminguid, kus genitaalid ei osale. Freud väidab selles raamatus, et seksuaalelu põhifunktsiooniks on inimesel oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Teatud momendil võib see viia soojätkamiseni. Kuid ta rõhutab seda, et
Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega. Suur osa tekstis Brechti enda monoloogid erinevatel teemadel. Seegi raamat sisaldab hulgaliselt erinevaid muid dokumente ja muud tüüpi kirjutusi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
sooritaks. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Karistamisel ei saa lähtuda ainult indiviidi enda poolsest enda panusest kuriteosse ning ei saa karistada leebemalt lihtsalt serotoniini vähesuse pärast. Oleks teda vaja hoopis karmimalt karistada? Arvestame ka õpivõimet jne, neid on keerulisem õpetada ja nad ei reageeri välisärritajatele sama hästi. Äkki peaks neid karmimalt karistama, et saada paremat toimet? Miks me ei arvesta eripreventsiooni juures bioloogilist poolt? Praegu on see tabu, aga äkki eugeenika kohaselt äkki midagi võib mõistlik olla. Teine küsimus, kas karistada rangemalt või kergamalt neid, kellel on väiksem serotoniini tase ning ta on kasutanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid? Karistada samamoodi, sest kõik on individuaalsed. Biokeemiliste uuringute puhul on veel mitmesuguseid asju, mida on uuritud. Üks on testosteroon ning kui palju on neid meesuguhormoonides. See korreleerub ka teatavate vägivaldsete kuritegudega
meditsiini ja ravi järjest kompleksemaks muutumine kodus enam teenijad kõiki ajastule omaseid meditsiinivõtteid ei osanud, spetsialistid (nt kirurgid) olid koondunud haiglaisse. Teaduse arengule haigla juures panid aluse statistika (meditsiinistatistika tekib 18. sajandi teisel poolel) ning lahkamiskultuuri levik. Oluline oli haiguskäsitluse somaatiliseks muutumine (patoanatoomia), kasutusele võetud stetoskoop (jm füüsilise vaatluse meetodid). M. Foucault räägib sellest kõigest kui ,,kliiniku sünnist" endise humoraalteoorial põhineva skolastilise meditsiini taganemisest uue anatoomilis-kliinilise lähenemise ees. Uus nn hospitaalmeditsiin oli analüütiline ja reduktsionistlik. Foucault' lähenemist, mis seletab neid arenguid Prantsuse revolutsiooni (1789) mõjudega, on ka kritiseeritud. Asi nimelt selles, et patsiendikeskse arstiõppe (kliinilise õppe) üheks alusepanijaks oli olnud juba Boerhaave Leidenis 17. sajandi lõpul
...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202
esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Kuid siia alla lähevad ka mingid teod minevikust mida te tahate varjata või mida te häbenete teistega jagada. Kõike informatsiooni ei pea ka teistega jagama. Osa sellest informatsioonist teavad vähesed inimesed, kuid mitte kõik. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Siin tehakse juttu ülepaljastajatest (overdisclosers) ja alapaljastajatest (underdisclosers). Ülepaljastajad räägivad kõikvõimalikest intiimsetest asjaoludest, paljastades ülearu. Alapaljastajad varjavad väga palju, ei paljasta. Tegelikkuses oleme valikulised paljastajad. Mida väiksemad on pime ja varjatud ala, seda vähem tõenäoline on piiririkkumine ja seda vabamalt ja impulsiivsemalt saab suhelda. Tundmatu ala – see on täielikult tundmatu ala.
Aga meie võime nüüd kolmekesi muidugi Prohveti-Pärdi poole sõita. Eks, Jaanus, sa tuled kaasa?» Jaanus tahtis rõõmuga oma rahulolemist avaldada, aga Oodo karjus vahele: «Mina ei sõida enam sammugi, mitte ühte sammu selle imelooma seljas.» «Aga, Oodo . . . » «Ei sõida. Ennem lähen neljakäpukil koju tagasi.» «Ega meil siis ole tarvis rutata,» püüdis Jaanus vaigistada, «me sõidame samm-sammult üksteise kõrval ja puhume juttu.» «Eks ma mõista,» urises Oodo, «sinul on muidugi hea samm-sammult sõita. Sinu täkk astub ühe sammuga üle minu ja mu hobuse. Aga vaat', ma annan head nõu, kui kuulda tahad.» «Anna.» «Näed sa, mis nõu ma annan. Sina võta minu mära, mina istun sinu täku selga, ja siis sõidame samm-sammult, kui tahad.» Jaanus tõmbas kulmu kortsu. Ta oli salamahti vahest lootnud oma kena täku ja osava sõiduga Emmi silma ees uhkustada ja võitles nüüd iseenesega, mis parem oleks, kas
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
eetika ning loodusteaduste e füüsika haru. Kuulsaim tegelane siinkohal on Platon, kelle kaldumist idealismi seletatakse sooviga luua ideaalset ühiskonda. Töödes Riik ja Seadused käsitleb ühiskonda stratifitseeritult. On neli klassi valitsejad, filosoofid, sõdurid ja rahvas. Süsteemi kindlustamiseks kasutati nn ,,õilist valet", mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti inimesi - kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid (vt edaspidi juttu tulevat kehamahlade teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser
.............................................................................. 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..........................................
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
annaabi.ee 
