ühe abikaasaga ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi. Selliste üllatuste vältimiseks või vähendamiseks ongi kasutusele võetud abieluvararegister Valitud varasuhte liik hakkab kehtima alates abielu sõlmimisest. Endiselt säilib võimalus sõlmida abieluvaraleping, sellisel juhul kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Abikaasade varasuhete variandid Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Varaühisusele kehtib ühisvara ühtsuse põhimõte, see tähendab, etabikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid käsutada
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana.
uni on need märksõnad, millega enamus külalisi meie majast lahkub. Lisavõimalused Lõuna- ja õhtusöögi ettetellimine Sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute, seminaride korraldamine (ruumide rent 150 kr/h kuni 40 kohta) Karavaniplats (100 kr/koht, pesemisvõimalus 50 kr/inimene, välikäimla, elekter, vesi) Telkimine (50 kr/inimene, pesemisvõimalus 50 kr/inimene, kuni 100 inimesele) Grillikoda (kuni 40 inimesele/hind kokkuleppel) Lehtla (kuni 10 inimesele/hind kokkuleppel) Saun (puuküttega, alates 3 tunnist/300 kr ja olenevalt inimeste arvust kokkuleppel) Kümblustünn 800 kr/õhtu Territooriumi rendi hind kokkuleppel Võrkpall (muruplatsil) Tellimisel ATV sõidud. Ekstreemsõidurada metsas, pikemad matkad metsa- ja põlluvahelistel teedel. Kanuusõit maalilisel Tänassilma jõel.(Vana Hansatee)
töötajatele teatavaks I kvartali jooksul. (§ 68) Ajakava peab olema täpne, märkides ära iga töötaja puhkuse alguse ja lõpu kuupäeva. Ajakava koostamisel lähtub firma töökorraldusest ja võimalus korral arvestab töötaja soove. Kui ajakava ei ole õigeaegselt töötajale teatavaks tehtud, on tal õigus esitada avaldus 14 päeva ette ja kasutada puhkust. Töötajal on õigus minna tasustamata puhkusele. TASUSTAMATA PUHKUS seda antakse üldjuhul poolte kokkuleppel Õigus on puhkust saada · alla 14 - aastast last kasvatavale vanemale 10 tööpäeva · kuni 18-aastase puudega lapse vanemale 10 tööpäeva · isikutele , keda on lubatud sisseastumiseksamitele §69. Paragrahv 1, 2,4 ja 7 Ül 2. Puhkuserahad peavad üle tulema töötajale 28. mail ehk neljapäeval. Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV määrusega 11.06.2009 nr 91.(muudetud 01.01.2012) Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul
Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega. Kehtib paremuse põhimõte. Peamine tähtsus on sundmüügil, määrab nõuete rahuldamise järjekorra. Järjekoht on liikuv. Võib liikuda üles seoses mingi kande kadumisega või vastaval kokkuleppel. Kinnisomandi teke: üleandmine (müük, kink jne); omandamine kinnistusraamatu kande igamisega; kinnisasja omandamine igamisega; kinnisomandi hõivamine riigi poolt. Lisaks abieluvara, pärimine, avaliku võimu tegevus. Kinnisomandi üleandmisel, koormamisel, kinnisasjaõiguse sisu muutmisel ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse üleandmisel ja koormamisel on nõutav asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus.
Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus Töötasu, arvutamise viis, maksmise kord (lepingus on kirjas brutotasu) Muud hüved (juhul, kui on kokku lepitud) Tööaeg Töö tegemise koht Puhkeaeg ja puhkus (puhkus toimub kahes osas) Viited -lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg -töökorralduse reeglid -kollektiivlepingu olemasolu Katseaja kohaldamine Tööle asudes automaatselt kohaldatav Kestvus 4 kuud, kokkuleppel lühem või jäetakse üldse kohaldamata (juhul, kui see ei ole lepingus kirjas, on katseaeg 4 kuud) Tähtajalise lepingu puhul on katseaeg maksimaalselt pool lepingu tähtajast (nt. 6 kuulise lepingu korral on katseaeg 3 kuud) Tähtajatu leping Tähtajaline leping: maksimaalselt 5 aastat Kui tähtajalist töölepingut on sõlmitud järjest rohkem kui 2 korda samalaadse töö tegemiseks ja lepingute sõlmimise vahe ei ületa 2 kuud,
ulatuses antakse töötaja soovil palgata puhkust. Kui põhikohas on puhkus pikem, antakse kohakaasluskohas töötaja soovil palgata puhkust kuni põhikoha puhkuse lõppemiseni. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud Puhkuse kasutamist takistavateks asjaoludeks on: · töötaja ajutine töövõimetus; · rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine; · riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine. Puhkuse andmine osadena Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Puhkuse katkestamine Puhkuse katkestamine ja töötaja tööle tagasi kutsumine võib toimuda poolte kokkuleppel. Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse poolte kokkuleppel samal tööaastal mõnel muul ajal või liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Puhkusetasu maksmise tähtaeg
TL lõppemine 1. Kas tähtajalist töölepingut saavad pooled lõpetada enne tähtaja saabumist? Põhjenda! TLS-i § 80 ütleb, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. TLS-i § 79 ütleb aga, et osapooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Kas puhkuse ajal võib töötajale saata ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta? Selgitus Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu, osaleb seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140
tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel: - sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda; - tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui kahe töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud. 7. Katseaeg. Katseaeg: 1). Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastava töö tegemiseks; 2). Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud; 3). Alla 8-kuulise lepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest; 4). Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises.; 5). Töölepingu lõpetamise lihtsustatud kord. 8. Koolituskulude kokkulepe. Saladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirang.
Tööaeg:Tähendab kokkuleppet töötaja tööaja normi kohta. Tööaja üldine norm on 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas kuid mõnedel töödel (allmaa töödel), ning mõnedele isikutele (alaealised, pedagoogid) on kehtestatud lühendatud tööaeg. Tööleping võidakse sõlmida ka osalise tööajaga (näiteks 20 tundi nädalas). Järelikult on vaja lepingus vaja näidata, kas töötaja võetakse tööle täistööajaga või osa tööajaga. Osa tööaega saab kohandada üksnes kokkuleppel, ning töötajale makstakse palka, töötatud tundide või tehtud töö eest. Tööaja algust ja lõppu, ning vaheajad tööpäeva keskel pole kohustuslikud töölepingusse kirjutada, kuna tööaja korraldus tuleneb, kas töö sisekorra eeskirjadest või vahetuste ajakavast. Küll tuleb lepingu ära märkida normaal tööaeg päevas või nädalas. Vahetustega töötades peab tööandja töötajat informeerima ja selle ka lepingusse kirjutada.Töötasu:Töötasu kohta peab olema kokkuleppe
valeandmeid oma oskuste ja hariduse kohta, võib tööandja töölepingu tühistada. Väide on tõene või väär? Tõene 4) Töölepingulises suhtest täidab töötaja oma kohustusi isiklikult. Väide on tõene või väär? Tõene 5) Töötasu suurus märgitakse töölepingusse bruto summas. 6) Öötööks loetakse tööd ajavahemikus 22-06 ja see tuleb kompenseerida kas kokkuleppel vabas ajas või 1,25 kordselt 7) Kuidas kompenseeritakse ületunnitöö? Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 8) Igapäevane puhkeaeg peab olema 11 tyndi järjestikust tundi ja iganädalane puhkeaeg 48 tundi ja tööaja summeeritud arvestuse korral 36 tundi
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA 1. Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas. § 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa:
Üldvastutus lasub tööandjal. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest · Kui toimub juriidilisest isikust tööandja ühinemine, jagunemine v ümberkujundamine, siis lähevad uuele tööandjale üle ka töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. TA vahetumise korral on keelatud lõpetada töölepinguid. TL tingimuste muutmine ainult kokkuleppel. · Võrdse kohtlemise põhimõte, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. (panna TSE-sse) · Eeldatakse TL-t kui üks isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. See tähendab, et tööandja võib küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu tegelikust sisust ja tingimustest ja tööandja peab täitma need kohustused, mida
3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. · Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. Autorilepingu vorm · Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta
pruugi arvestada) 3.saadetakse tööinspektsioonile ülevaatamiseks Töölähetus e komandeering: päevaraha, sõiduraha, ööbimisraha pluss palk. Max 30 päeva. Lähetusse ei tohi saata alaealisi, rasedaid ja neid, kellel on alla 3 a laps. Töölepingu peatamine tööraamatusse pole vaja märkida, pole kohutstatud töötama ning tööandja ei pea tööd andma. Töölepingu lõpetamine: märgitakse tööraamatusse. Lõpetamisest teatada kirj ilma tingimusteta, poolte kokkuleppel tähtajatu (2 nädalat kui leping oli üle 1 aasta, 5 päeva kui alla aasta), töötaja algatusel (1 kuu etteteatamist), katseaja korral 3 päeva, tööandja algatusel (asutuse likvideerimine, pankrot, koondamine, mittevastavus ametikohale, vanuse tõttu, töökohustuse rikkumine, vastuolu eetiliste normidega, töötaja pikaajaline töövõimetus (rohkem kui 4 kuud haiguslehte). Koondamine: seoses töömahtude vähendamisega, alles jäetakse tööalaselt parimate näitajatega ning
Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. Palk: on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule , samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu,aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Hea raamatupidamistava: Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused. Tööaeg: on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks. Siia kuulub nii tasustatava kui mittetasustatava töötamise (nt talutöödeks kuluv või vabatahtlikuna tehtav) aeg.
kui tema töötingimused muutusid ettevõtte ülemineku tõttu senisest oluliselt halvemaks. TLS § 6 järgi lähevad ettevõtte ülemineku korral töölepingust tulenevad õigused ja kohustused automaatselt üle uuele tööandjale. See tähendab, et uus tööandja peab täitma eelmise tööandja poolt sõlmitud kokkuleppeid. Kui uus tööandja soovib ülevõetud töölepingut muuta, peab ta saama selleks töötaja nõusoleku, sest reeglina tohib töölepingut muuta poolte kokkuleppel. Uus tööandja saab töölepingut ühepoolselt muuta ainult TLS § 64 ettenähtud juhul, kui ettevõtte üleminekuga kaasneb tootmise või töö ümberkorraldamine. B) Tööandja ei ole kohustatud lepingu lõpetamisest ette teatama juhul, kui tähtajaline tööleping on sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks. C) Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpeb tähtaja möödumisel ning ka selle kohta tehakse kanne töölepingusse.
pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks; 6) järjestikuseks loetakse, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Ennetähtaegsel ülesütlemisel tööandja kohustus hüvitada lepingu tähtaja saabumiseni ette nähtud töötasu (§ 100 lg 3). Töölepingu muutmine (§ 12). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Tööandja võib töölepingu tühistada eksimuse või pettuse tõttu kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 3.Töölepingu poolte õigused ja kohustused. Töötaja kohustused (§ 15): 1) lojaalsuskohustus; 2) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 3) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
arvestusperiood? 17 aastane tohib töötada 7 t päevas ja 35 t nädalas. Summeeritud tööaja puhul ei tohi tööaeg ületada arvestusperioodi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood 4 kuud. 4. Haiglas ei ilmunud järgmise vahetuse õde tööle. Kas õde, kes oli juba oma vahetuse lõpetanud peab tööd jätkama? Mida peab tööandja tegema? Kuidas selline töö kompenseeritakse? Töö jätkamine toimib poolte kokkuleppel. Tööandja peab leidma võimalikult kiiresti asendaja. Kompenseeritakse ületunni töö põhimõttel, makstakse lisatasu ja/või antakse vaba aeg samas mahus. 5. Kauplus oli riigipühal avatud kella 8-st kuni 23ni. Kui suur on töötajate töötasu riigipühal, kui tunnitasu oli 100 krooni. Kas rase võib riigipühal töötada. Riigipühal tasustatakse tunnitasu topelt (100%) ehk tunnitasu on 200 krooni, rase võib riigipühal töötada poolte kokkuleppel
5. töö tegemise koht või piirkond. 6. palgatingimused. 7. tööajanorm. 8. põhi-ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks. 9. TL.-u lõpetamise etteteatamise tähtajad või nende tähtaegade määramise alused. 10. viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Katseaeg. Maksimaalne katseaeg 4 kuud, teatud juhtudel nt. Riigiametnikul 6 kuud. Kui tööandja rakendab algul lühemat katseaega, siis vaid kokkuleppel töötajaga on võimalik pikendada 4 kuuni. Katseajal selgitatakse välja töötaja kutsealane sobivus, oskused, võimed. Katseaega arvestatakse esimesest päevast alates. Katseaega ei rakendata alaealistele, invaliidide töölevõtmisel. TL.-u muutmisel katseaega teistkordselt enam kohandada ei saa. N: ametikõrgenduse puhul. Võib peatada: kollektiiv-või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Poolte kokkuleppel palgata puhkuse ajaks. Puhkuse ajaks. Töövõimetuslehe ajaks
orientatsiooni tõttu. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? V: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat lõppemisest arvates. 19. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? V:Katseaja käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kestvus on 4 kuud, kokkuleppel võib ka lühendada. Töötajal on kõik õigused ja kohustused. 20. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu? V: Võib kuni 5 aastaks järgmistel juhtudel: 1. töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. 21. Konkurentsipiirangu kokkulepe? V: Töötaja võtab kohustuse, mitte töötada tööandja konkurendi juures või
pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks; 6) järjestikuseks loetakse, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Ennetähtaegsel ülesütlemisel tööandja kohustus hüvitada lepingu tähtaja saabumiseni ette nähtud töötasu (§ 100 lg 3). Töölepingu muutmine (§ 12). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Tööandja võib töölepingu tühistada eksimuse või pettuse tõttu kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 3.Töölepingu poolte õigused ja kohustused. Töötaja kohustused (§ 15): 1) lojaalsuskohustus; 2) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 3) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
Karistuste kohaldamise kord on seaduses täpselt reglementeeritud Karistus kustub 1 aasta jooksul, kui töötajat uuesti ei karistata Mall Gramberg Töölepingu peatumine Töölepingu peatumine töötaja ajutine vabanemine kohustusest teha tööd ja tööandja ajutine vabanemine kohustusest kindlustada töötaja tööga Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist Peamised alused: poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks puhkuse ajaks ajutise töövõimetuse ajaks ajaks, mil töötaja täitis talle riigi või kohaliku omavalitsusorgani pandud ülesandeid või esindas töötajaid seadusliku streigi ajaks Seaduses ettenähtud juhtudel säilitatakse palk või makstakse hüvitust Mall Gramberg Töölepingu muutmine ja üleviimine TL muutmine lepingus kindlaksmääratud
(2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Töötaja paigutamine teisele tööle väljaspool töölepingus kindlaksmääratud asulat on töötaja üleviimine teise paikkonda. (5) Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist.§ 60. Üleviimine teisele tööle poolte kokkuleppel (1) Töötaja taotlusel teisele tööle üleviimisel otsustatakse hüvituse maksmine ja selle suurus poolte kokkuleppel. (2) Tööandja taotlusel töötaja alatiseks teisele tööle üleviimisel on tööandja kohustatud tagama töötajale uuel
Üldjuhul antakse töötajale puhkust vastavalt puh§15 puhkuse ajakava alusel. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuari kuu jooksul. Kui tööandja ie tee sed ateatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele tema enda poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette 2 nädalat. Kusjuures puhkuste ajakava võib töötaja ja tööandja kokkuleppel hiljem muuta. Vanem, kes kasvatab kuni 7 aastatst last, peab puhkuse saama talle sobival ajal. Sama kehtib ka alaealise ja tööga seoses tervisekahjustuse järgse osalise töövõime kaotanud töövõime suhtes. Töötaja soov on oluline ka naise puhul, kes läheb rasedus või sünnituspuhkusele. Ta peab saama selle enne või pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast rasedus puhkust. Mehel on võimalus saada puhkust vahetult pärast
Märge, et TL lisa ja lahutamatu osa. Ka muudatused ja TL lõpetamine. 3 5. töötegemise koht või piirkond töötajale parem konkreetne (maakond kuni tööpink), TA-le kasulik firma, mitte aadress. (töö ringsõitudega eritingimus) 6. palgatingimused palgamäär ehk põhipalk (aja- või tükipalk), mitte hinne või norm. Muuta võib ainult kokkuleppel. Võib olla ka määratud KL, a. lisatasud õhtuse-(mitte vähem kui 10% palgast) ja öötöö (20% palgast) eest. Kui on palgamäär, mitte tunnihinne märge, et sisse on arvestatud lisatasu õhtuse- ja öötöö eest. b. Preemia vastavalt töötasustamise juhendile c. Lisatasu, mis puudutab seda konkreetset töötajat nt keelteoskuse eest d. Kui tihti makstakse palka mitte harvem, kui 1 kord kuus
aja eest või et makstakse töösoorituste hulga eest. Töötajal on õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid töötasu kohta. Töötasu maksmine Üldiselt maksab tööandja töötajale töötasu kord kuus kokkulepitud kuupäeval, kui ei ole kokku lepitud lühemat aega. Kui palgapäev satub riigipühale või nädalavahetusele, siis makstakse töötasu sellele eelneval tööpäeval. Töötasu kantakse töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teistmoodi. Võimalik on kokkuleppel maksta töötasu ka sularahas, aga sel juhul on soovitatav määrata ära koht, kus töötaja raha kätte saab. Tööandja ei tohi avaldada töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötasuna tuleb käsitleda ainult neid summasid, mida töötaja on reaalse töö ehk töötamisega teeninud. Selle seisukoha järgi ei ole valveaja tasu, lähetuse päevarahad ja toetused tööga
Selline õigus vabaabielus olevatele inimestele ei kehti. Mitmed sotsioloogid on uurinud inimesi, kes on abielus kui ka neid, kes on vabaabielus. Sellest uuringust järeldus, et vabaabielude korral on naised enamasti halvemas olekorras ning sõltuvad suuresti mehest. Suureks puuduseks vabaabielul on ka lugu ühisvaraga. Vabaabielus olles puudub teisel vabaabikaasal õigus poolele omandist ning omandisuhteid tuleb reguleerida kas omavahelisel kokkuleppel, mis võib sageli osutuda väga tülikaks ning närvesöövaks, või vastavate lepingutega. Seaduslikel abikaasadel on aga ühisvara teke automaatne. Vabaabielus on ka omad positiivsed küljed. Esmalt jääb osapooltele oma isiklik vabadus ning ollakse koos ainult kahe inimese omavahelisel ning sobival kokkuleppel. Suhtega ei kaasne mingeid täiendavaid kohustusi. Kui juhtub, et paar läheb lahku ning olemas on ka laps, siis hakkab vanem saama vallasema toetust
§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada kasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. § 68. Põhipuhkuse andmine (1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. (3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.
majanduslikud olud sellised, et tööandjal ei ole võimalik teda puhkusele lasta. Pooled mõlemad sellega ise nõus! Töötajal varasematest aastatest 59 (39 kal.p enne 01.07.2009) kasutamata puhkuse päeva ning oht neist aegumise tõttu ilma jääda. Kas 2013 aasta graafikus peaks siis olema antud töötajal kirjas 59 + 28 kalendripäeva puhkust. Kuidas soovitate käituda? § 69. Puhkuse ajakava (4) Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. (5) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul aja. § 71
KORDAMINE II Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda
tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest. Läbirääkimised Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt. Kui läbirääkimisi peetakse tööajal, vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega. Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes.
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. Seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda vaid võlausaldaja huvide kaitseks küsimus b. VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte
Millal aegub põhipuhkus? Millised on üldised põhimõtted puhkusetasu maksmisel. põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust,
ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. · Abikaasadel on ühisvaraga seoses võrdsed õigused. Too sind huvitavaid näiteid (4) abikaasade ühisvara valdamisest, kasutamisest, käsutamisest ja jagamisest. · Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. · Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. · Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Seda tehakse ka abikaasade kokkuleppel. · Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? · Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. · Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga
töösuhete alusel. Töölähetus toimub töötaja ning tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames. Teenistuslähetusse saab saata ainult avalikku teenistujat ning ametilähetus kehtib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete suhtes. Ametilähetuse puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud töötaja ning tööandja omavahelisi suhteid. Ometigi on määratud kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimused, kõik muu lähetusega seonduv saavutatakse osapoolte kokkuleppel. Lähetuse eesmärk on teenuse osutamine või mingi kindla ülesande lahendamine. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Töölähetus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaksmääratud töö tegemise asukohta. Lähetusse saab saata ainult töölepingu alusel töötavad isikut ehk töötajat. Tööandjal on õigus saata töötaja töölähetusse kuni 30 järjestikuseks
1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 6. Nimeta töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga, ülesütlemisega. 7. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 8. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja
Lisainformatsioon: tootmine, tehnika Teine eelistus: tootmise- ja ärijuht Lisainformatsioon: juhatuse liige Sobiv tööaeg: täistööaeg, lepinguline töösuhe Asukoht: Tallinn, Harjumaa Võimalik tööleasumise aeg: kokkuleppel Kuupalk alates (neto): 2500€ Tunnipalk alates (neto): 15€ Muud soodustused: kokkuleppel Keeleoskus Eesti Inglise (hea sõnas ja kirjas) Soome (suhtlustasandil) Vene (suhtlustasandil)
kommetega Keelatud anda tavatut eesnime, mis ei ole kasutamiseks sobiv keeruka või üldise keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu Ei või anda isiku soole mittevastavat nime (Nt. Aare, Are, Airis, Margo, Rene jne) Ei või anda üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või teenistusnime PEREKONNANIMI LAPSELE Vanemate perekonnanimi, kui nad kannavad ühist perekonnanime Kui vanematel erinev perekonnanimi, siis kokkuleppel ühe nimi Ema perekonnanimi, kui isadus ei ole tuvastatud Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat nime! Õigusõpetus Õigusõpetus UUE NIME TAOTLEMINE Tavatu kujuga nimest vabanemiseks Soov kaitsta oma nime Kasutada oma esivanemate nime Soovitatakse eestipärast nime Abikaasaga ühist nime Mitme nime puhul soovitatakse ainult üht kasutada UUEKS PEREKONNANIMEKS EI ANTA:
- on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile - sooritab eksami · alla 15-aastasele lapsele saavad taotleda lapse - vanemad, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi - üks vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi, kokkuleppel Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga (kokkuleppe saab sõlmida Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses kohapeal) - vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi ja kasvatab last üksi - Eesti kodakondsust omav eestkostja või eestkosteasutus, kui lapse vanemad on surnud, teadmata kadunud, piiratud teovõimega või neilt on võetud vanemlikud õigused
antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetus graafikutega. Vahtusgraafiku kinnitab tööandja. Tööandja peab tutvustama töösisekorra eeskirja projekti töötajatele vähemalt nädal enne projekti tööinspektsioonile tutvustamist. Need ei ole tööandjale kohustuslikud juhul, kui need lähtuvad seadusest. Üleviimine teisele tööle: Üleviiminek teisele tööle võib toimud apoolte kokkuleppel, töötaja algatusel, tööandja algatusel. Töölepingu muutmise all mõistetakse töölepingus määratud tingimuste muutmist, sh mõnede tingimuste väljajätmist või uute tingimuste lepingussevõtmist (TLS §59, lõige1).Neid võib muuta alatiseks kui ka määratud ajaks. Töölepingu tingimuste muudatused peab tööandja vormistama kirjalikult (TLS §70). (St juhul, kui tööandja maksab töötajale mõnikord suuremat palka, kui tööleingus kirjas, siis see ei muuda
lähemalt töölepingut, selle sõlmimist ja lõpetamist, töötajat ning tööandjat ja nende õigusi ning samuti ka kohustusi. 1. TÖÖLEPINGU SEADUS Töölepingu seadus, mis hetkel kehtib, võeti vastu 17.12.2008 Riigikogus ja hakkas kehtima 12.01.2009 Eesti Vabariigi Presidendi otsusega. Töölepingu seaduse eesmäriks on võimaldada nii tööandjal kui ka töötajal kokku leppida töötingimustes, mis oleksid sobilikud mõlemale osapoolele. Töölepingu seaduses on suur rõhk kokkuleppel. Töösuhte suurem kokkuleppevabadus võimaldab ettevõtetel olla konkurentsi võimelisemad ja seejärel suudavad nad kiiremini kohaneda majandustingimustega, mis on pidevas muutumises. Töötajatel aga on suurem võimalus ühendada paremini töö ja muud tegevused (pereelu, haridus). Garanteeritud peab olema ka mõlema osapoole kaitse, et tagada tasakaal nii tööandja kui ka 2 töötaja vajaduste ja huvide vahel. Ehk määratletud peavad olema mõlema
TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel 1)Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. 2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks. Välja arvatud, kui tööandja
tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Tootmishädavajadus on erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus töötaja ajutiseks üleviimiseks teisele tööle. Tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl. 13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE POOLTE KOKKULEPPEL Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. 14. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE TÖÖTAJA ALGATUSEL Tähtajatu töölepingu lõpetamise korral teatab töötaja sellest ette üldjuhul 1 kuu. Tähtajalise lepingu lõpetamise korral enne tähtaja möödumist teatab töötaja ette vähemalt 2 nädalat, kui tööleping on sõlmitud pikemaks
ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ÜTT-ga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. ÜTT on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga
VARALINE VASTUTUS...............................................................................21 11.TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE........................................................................23 11.1 TÖÖLEPPINGU LÕPPEMINE............................................................................................ 23 11.2 ÜLESÜTLEMISAVALDUS................................................................................................ 23 11.3 TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE POOLTE KOKKULEPPEL...............................................................24 11.4 TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE......................................................................................... 24 11.5 HOIATUS.................................................................................................................. 24 KOKKUVÕTE................................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................
Õigusõpetus X Töölepingu lõppemine Poolte kokkulepe – ehk töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on sätestatud (TLS §76). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetad aigal ajal, kui üks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. St initsatiiv töölepingu lõpetamisel võib tulla mõlemalt poolelet, kusjuures põhjus ei ole oluline. Vatavalt TLS §73 peab tööandja kirjutama töölepingu lõppemis ekohta vastava märke tööraamatusse; formuleeringu: töölepinbg lõpetatud poolte kokkuleppel. Peab silma spidama, et taotlus oleks tingimata kirjalik
29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel. Vaestelastekohtute asjaajamine peab toimuma eesti keeles, kuid kohtu poole võib pöörduda ka emakeeles. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse asjaajamiskeeleks on vastava vähemusrahvuse keel.
Saaremaal elab ta alates 1983. aastast. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühingu liige ja Eesti Eksliibrise Ühingu liige. Näitustel osaleb Külliki alates 1980. aastast Eestis, Balti vabariikides, venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Kanadas, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal. Alates 2004. aastast saab ta oma töid eksponeerida oma "Humala" galeriis, mis asub Kuressaares, Pikk tänav 19. Tähelepanuväärne on see, et samas majas on elanud varem mitu kunstnikku. Galeriis on väike graafikapress ja kokkuleppel on võimalik vaadata graafika trükkimist. Praegu õpetab Külliki Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tehnikatest tegeleb ta eksliibriste, vesi- värvide, joonistuste ja graafikaga.
annaabi.ee 
