Autorileping (0)

Sarnased õppematerjalid

28

doc

IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012

anda samasugused õigused kolmandale isikule (lihtlitsents) või loobuda oma üleantud varaliste õiguste teostamisest lepinguga konkreetselt kindlaksmääratud ulatuses ja tingimustel (ainulitsents). 27. Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (litsentsi loovutada) ainult autori eelneval nõusolekul (sublitsents). 28. Vt 24 29. Autorilepingu mõiste (1) Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. (3) Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule

Isikuandme kaitse

36

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks

Õigus

80

pptx

IT õigus

salvestatud arvutisüsteemis Arvutiprogramme Õiguspärasel kasutajal on lubatud: ◦ kopeerida, kohandada, töödelda nendel eesmärkidel, milleks programm omandati, samuti vigade parandamiseks seda võib piirata ◦ varukoopiate tegemine ◦ programmi jälgimine, katsetamine Autorileping ja litsentsileping Varaliste õiguste üleandmine ehk loovutamine Teose kasutamise lubamine All-litsentseerimise õiguste andmine Erinevused ◦ Autorileping hõlmab nii varaliste õiguste üleandmist kui teose kasutusloa (litsentsi) andmist ◦ Litsentsileping käsitab üksnes kasutusluba Lepingute erinevused Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg

Õigus

6

docx

Intellektuuaalomandi õigus KT

4. Vaba kasutus Vaba kasutmaine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve. Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui: 1) selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud; 2) selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega; 3) selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. 5. Autorileping, töösuhted Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. Autorilepingu sisuks on need lepingu tingimused, milles pooled kokku lepivad. Kokkulepe sõnastatakse lepingu punktides. Autorileping koostatakse tavaliselt kindla struktuuri alusel. 6

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

19

pdf

Intellektuaalne omandiõiguse eksam

Autorilepingu vorm.Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras." (AutÕS §-s 48 lg 1).Autorilepingu sisuks on need lepingu tingimused, milles pooled kokku lepivad. Kokkulepe sõnastatakse lepingu punktides. Autorileping koostatakse tavaliselt kindla struktuuri alusel. On palju erinevaid näidis- ja tüüplepingu vorme erinevat liiki teoste kasutamiseks. 14 Kaubamärgiõiguse küsimused Pariisi Konventsiooni põhimõtted. Rahvuslik reziim, Konventsiooniprioriteedi õigus. Välja antud patendi sõltumatus. Varemkasutamisõigus. Leiutise kohustusliku rakendamise nõue.Üldtuntud märkid kaitse.

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

26

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. mõiste - Autoriõigus on intellektuaalse omandi üks liik. Autoriõigus on: iseseisev õigusnormistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Seega tähistab üks sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet. Nende kahe mõiste selgituseks on järgmised laused: “Eesti autoriõi

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

10

doc

"Autoriõigused" referaat

Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva. Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab: "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajat

Arvuti õpetus

57

doc

äriõigus konspekt

ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus

Äriõigus

Kommentaarid (0)