Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokanduse üleminekueksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kastme, keedetakse, keetmise, kastmeid, puljong, köögivilja, roog, keetmine, supid, rohkes, mahl, praetud, hakkmass, härjasilm, kissellid, tärklist, aspikk, pipar, kaneel, temperatuuridel, maitseained, tükk, vedelikus, pannil, maitset, praeahjus, keetmisel, rebu, manna, vanilli, hapukoore, bool, pikkimine, kuskuss, gratineerimine, tooraine, katmine1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5
Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine
· puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus : · Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees · Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut
kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174
Lisan rahulikult segades muna valge. 11. Keedutaige. Rasvaine koos soola ja veega kuumutatakse aeglaselt paksupõhjalises keedunõus. Kuni rasvaine sulab, siis kuumutatakse kiiresti keemiseni, lisatakse kohujahu(sõeludes). Ja klopitakse tugevalt vispliga, kuni taigen moodustab ühtlase massi ja lööb nõu küljest lahti. Lase taignal jahtuda 60-70 C-ni ja segatakse siis ükshaaval juurde lahti klopitud munad. 12. Kuumtöötlemise meetodid. · Keetmine · Blanseerimine-rohkes vedelikus lühiajaline keetmine. · Keetmine omas mahlas. · Keetmine vesivannil. · Keetmine rõhu all. · Kupatamine-keetmine rohkes vees soolase, hapu, kibeda maitse eemaldamiseks, tooraine puhastamine. · Passeerimine e. Rasvas kuumutamine. · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkes rasvas e. Friteerimine. · Röstimine e. Ilma rasvata praadimine.
Julienne/ribad/kangid Peenikesteks tikkudeks tükeldatud köögiviljad (fine 1, 5 * 1, 5 * 50). Allumette terminit kasutatakse ainult kartuli tükelduskuju puhul (allumette 3 * 3 * 60). Brunoise/kuubikud köögiviljade tükelduskujud (3*3*3)(fine 1,5*1,5*1,5) Dice/ kuubikud köögiviljade tükelduskujud (small 6*6*6; medium 12*12*12; large 20*20*20) Paysanne/ viilud köögivilja kuju järgiv tükeldus sõltuvalt tooraine kujust ( 12*1-3) Battonet/Halud köögivilja kuju (6*6*60-75) Tourne/dekoratiivsed tükelduskujud (kõrgus 50, läbimõõt 20, 7-tahuline) Rondelle/ dekoratiivsed tükelduskujud (erineva ddiameetriga, paksus 3-12) Aspikk kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendis roogadevalmistamiseks Fines herbes - hakitud maitseroheline
massiga 120g, küpsetatakse portsjonis 1, ahjus 250oC paneeritud juures 10 min Hakk-kotletid Lihthakkmass Ovaalsed, 2-3 tk Praetakse Hakkliharoogad portsjonis, väheses rasvas, e lisandid massiga kokku keedetakse v 150 g hautatakse v küps. Praeahjus 250 kraadi juures 10 min. Hakkrulaad ehk lihthakkmass Suured pätsid, Küps 225 kraadi Hakkliharoogad pikkpoiss täitmata v juures 40-50 e lisandid
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta.
Rakuseinte süsivesikute muutumine Rakuseinte süsivesikutest moodustavad valdava osa tselluloos (60%), hemitselluloos (20-25%) ja protopektiin (kuni 25%). Tselluloosist ja hemitselluloosist koosnevad taimede rakukestad. Peamiselt protopektiinist koosnevad taimerakkude vahekiht, millega need on tihedalt üksteisega seotud. Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögivili pehmeneb. Mida kauem köögivilja keeta, seda enam protopektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% protopektiinist on lagunenud. Protopektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsemalt läheb protsess. Protopektiini lagunemist mõjutab ka keskkonna happesus. Happed takistavad protopektiini lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine
Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist. Puljongid kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeetmisel keedetakse puljongit kaaneta nõus, puljongi maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutatult või külmutatult. 10. Erinevad allergiat põhjustatavad toiduained
vürtsiköömen. 8. Millised on viisid kalade keetmiseks? Kalu teedetakse tervena(roogitutena), fileedena või portsjontükkidena. * Väheses vees keetmine- võetakse vett nii palju, et kalad või kalatükid oleksid kaetud. * Jahutavas vees- sobib keeta väiksemaid kalu ja portsjontükke, kuna suured terved kalad ei saa jahutavas vees päris valmis. Vett võetakse 1kg kala kohta 3l. * Keetmine praeahjus- maitsestatakse kalad 1-2 tundi varem. Praeahjus keetes säilitab kala suurepäraselt oma maitse. * Keetmine aurukapis-maitsestatakse 1-2 tundi varem, valmimisaeg on 5-15 minutit. * Mikrolaineahjus- valmib kala omas mahlas. Kala maitsestatakase 1- 2 tundi varem ning tagasihoidlikumalt kui praeahjus. 9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree
sobib hästi keedetud kala ja linnulihaga, suppidesse ning kastmetesse. Võib panna ka liha-, maksa- ja munatoitudes ning salatites ja salatikastmetes. Roheline pipar pärineb samalt taimelt (piper nigrum) nagu valge ja must pipar, ent sel on värskem ja aromaatsem pipramaitse. Roheline pipar saadakse, kui korjatakse ära rohelised, värsked, küpsemata pipraviljad, mida hiljem kas konserveeritakse lahjas veiniäädikalahuses või kuivatatakse. Mahe roheline pipar on ühtmoodi suurepärane nii kastme kui sealihafilee juurde kui igapäevases pikkpoisis. Rosé pipar ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega roseepipra sees on pruun, aromaatne tuum. See maitsestab mahedalt liha, kana, kala, magustoite ja küpsetisi. Roseepipraga kaunistatud road on pidulaual tõelised pilgupüüdjad. Safran on maailma kalleim maitseaine. Peened safraniniidid on safrankrookuse emakasuudmed, mida korjatakse käsitsi. 25 g kuivatatud safrani saamiseks kulub ligi 3000 õit
oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65- 75 ´C · Külmutatud magusroad, mis serveeritakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompotid · Kissellid · Magusad supid · Magusad kastmed · Tarretised · Vahustatud tarretised · Vahud ja sambukid · Kreemid Soojad magusroad: · Pannkoogid · Magusad pudrud · Magusad pudingud · Magusad vormiroad · Magusad sufleed · Magusad klimbid · Küpsetatud puuviljad Külmutatud magusroad: · Jäätised · Parfeed ehk pooljäätised · Sorbetid Teised tuletatud magusroad: · Taignatoodete kombinatsioonid kreemidega, vahtudega, tarretistega.
kollakas. Kujult on pirnjas või munajas.Pärit on Mehhiko keskosast, tänapäeval kasvatatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ka Põhja- Ameerika California ja Florida osariikides. Eelkõige kasutatakse nagu köögivilja, samas on temas piisavalt rasva, et asendada liha võileibades ja kergemates roogades. Kergelt pähkli maitsega, võine. Austrid - söödavad austerkarplased, leidub palju erinevaid liike
15Fileerimisnuga................................................................................................ 13 1.16Koorimisnuga.................................................................................................. 13 1.17Rootsilaud....................................................................................................... 13 1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima...................................................................................................
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos
sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3
3. alkohol - etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent 4. aniis - vahemeremaades kasvav kergelt lagritsamaitseline maitsetaim. Vahel esineb teda metsikult ka meie aladel 5. antrekoot - 5-6 cm paksune pehme loomaliha ribidevaheline lõik. Seda võib kergelt kloppida, maitsestada ja praadida õlis 10 minutit. Serveeritakse ilma kastmeta. Soovi korral võib panna kastme lauale eraldi. Lisandiks praetud kartulid ja shampinjonid 6. aseptika - koristamine puhtamast mustema poole, et mustus ei kanduks puhtama osa poole 7. austerservik - austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente 8. beauf - veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast 9. besee - vahustatud munavalgetest ja suhkrust õhuline küpsetis 10
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4
Teised toidud sisaldavad värsket ingverijuurt, riisiviina, oa-pastat (mien shiang), fermenteeritud pastasid, seesamiseemneid, seesamiseemneõli, suhkrut, paljusid erinevaid tüüpe äädikaid. Hiina vürtsikastmed on toiduvalmistamisel tähtsad nagu teisedki maitseained ja neid tuleb kasutada säästlikult. Mõnesid kombineeritakse teiste koostisainetega laual moel. Toitude valmistamine · Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst. Et riis jääks läikiv ja sõmer, keedetakse seda enamasti aurus. Soola ei lisata. Sool antakse lauas riisi kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks.
Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide valmistamiseks. Fedelini pastasort peenikestes spagettidest. Falukorv - (Rootsi) ehk maakeeli Faluni vorst on üks rootslaste püsivaid vorstilemmikuid, mis pakitakse alati punasesse ümbrisesse. Filee pehmeim osa lihast: loomade roietealune ja mõlemal pool nimmelülisid olev õrn liha, lindude rinnaliha, kalade luult eraldatud küljed. Frittima rohkes oils küpsetama Fond konsentreeritud puljong Fondant - pumatimass G Granaatõun lõunamaine puuvili, söömiseks ja mahlade valmistamiseks Greip tsitruseline lõunamaine puuvili Gnocchetti - alguse sai kartulipastast, nüüd tehakse ka nisupastat. Garam masala - india päritolu laialdaselt kasutatav üldmaitseaine. Garam masala sisaldab tavaliselt jahvatatud kardemoni, muskaatpähklit, musta pipart, ingverit, Cayenne'i pipart, nelki, kaneeli, loorberilehti, apteegitilli- ja koriandriseemneid ja vürtskööment (eri tootjatel on
Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand
seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi.
Kreemimargariinid võivad olla ka maitsestatud suhkruga. Creme on maitsestamata. Kremfix on suhkruga, võib lisada vett. Küpsetusrasvad (Westfalia Fritex, Westfalia Kronin) Küpsetusõli Westfalia Friter-Fit · Rasvasisaldus 100% · Kõrge oksüdeerumiskindlus · Stabiilselt kõrge suitsemistäpp ( üle 200° C) · Pikk kasutusiga · Vähene vahutavus · Neutraalne lõhn ja maitse Need rasvad ja õlid on välja töötatud rohkes rasvas küpsetamiseks ( fritüürirasvad). Neile on iseloomulik see, et nad kuumtöötlemise käigus õhu ja valguse toimel ei oksüdeeru, samuti ei hakka need rasvad suitsema ega keemiliselt lagunema enne, kui temperatuur on tõusnud üle 200° C. Rasva normaaltemperatuur küpsetamisel on 170-180° C. Õige kasutamise korral saab neid rasvu korduvalt kasutada. Määrdeõlid (Tarant, Westfalia Trennwachs,Dividoil · Rasvasisaldus 100% · Vaha sisaldav veevaba määrimisõli
Kreemimargariinid võivad olla ka maitsestatud suhkruga. Creme on maitsestamata. Kremfix on suhkruga, võib lisada vett. Küpsetusrasvad (Westfalia Fritex, Westfalia Kronin) Küpsetusõli Westfalia Friter-Fit · Rasvasisaldus 100% · Kõrge oksüdeerumiskindlus · Stabiilselt kõrge suitsemistäpp ( üle 200° C) · Pikk kasutusiga · Vähene vahutavus · Neutraalne lõhn ja maitse Need rasvad ja õlid on välja töötatud rohkes rasvas küpsetamiseks ( fritüürirasvad). Neile on iseloomulik see, et nad kuumtöötlemise käigus õhu ja valguse toimel ei oksüdeeru, samuti ei hakka need rasvad suitsema ega keemiliselt lagunema enne, kui temperatuur on tõusnud üle 200° C. Rasva normaaltemperatuur küpsetamisel on 170-180° C. Õige kasutamise korral saab neid rasvu korduvalt kasutada. Määrdeõlid (Tarant, Westfalia Trennwachs,Dividoil · Rasvasisaldus 100% · Vaha sisaldav veevaba määrimisõli
annaabi.ee 
